Uncategorized @et

ei suuda ma nende juustega “niisama” olla

18. August 2020

Ma ei tea, kas te vahepeal märkasite, et ma heljusin siin paar kuud pikkade kiharatega ringi? Iga jumala kord, kui ma pikendused ära võtan, siis ma vannun endale, et never again!

See never again kestab täpselt nii kaua, kuni Kristina tuleb hooldusest ja näeb välja nagu harilik Kreeka jumalanna, aka Aphrodite. Siis hakkab mul ka juba sees närima, et oota, aga ma näen ju pikkade juustega palju parem välja ja kõik riided sobivad automaatselt paremini ja põhiline asi – ma pole ammu midagi UUT teinud. Mis värk on naistel nende juustega, ah? Ma tean ainult paari sõbrannat, kes kogu meie tutvuse jooksul on samasugune välja näinud, enamikel ikka kibeleb sees muutuse järgi.

Ma olen kuulnud, et kui on suuremad elumuutused, siis kipuvad naised juuste kallale minema, aga mul pole isegi pisikest elumuutust tarvis, et ma hakkaks juba juurdlema, et tea, kas peaks nüüd juuksed täitsa lühikeseks lõikama, heledaks värvima, tuka ette nüsima või.. pikendused panema. Ja ma pean ütlema, et see viimane on tihtipeale kõige ratsionaalsem. Sest kui ma need ära võtan, siis ei näe ma välja nagu mingi väike Ruslan, kes ema köögikääridega tuka kallal käis, või veel hullem – olen oma juuksed pikaks ajaks pekki keeranud, sest olen lasknud neid raevukalt blondeerida.

Ja noh, nii läkski, et ma kaks kuud pikkade kiharatega ringi lasin. Aga seekord olin ma targem ja teadsin ennast nii palju, et ega ma KAUA nendega tegeleda ei viitsi. Ikka tuleb spets vahendeid kasutada ja kammida ja sättida jne, seega ütlesin kohe paigaldajale, et teeme nii, et kui ära võtame, siis ma jätan need sinu juurde hoiule ja kui isu peale tuleb, paneme need jälle tagasi.

Selles suhtes, et juuksed ise on kaua ilusad (vähemalt Säravad Juuksepikendused salongis on nii kvaliteetsed juuksed, et saab vabalt pikalt kanda, või nagu mina…kandmisaega jupitada, haha). Et kui kellelgi on siin lahkuminek või muu “imetabane” elumuutus käsil ja istute praegu, köögikäärid peos, valmis endale Ruslani soengut lõikama, siis ma pigem soovitaks sul pikenduste peale mõelda. Saad kohe selle teistsuguse välimuse, mida su naise hing ihaldab ja ei pea pärast mingi välja kasvatamisega tegelema. Tehnik teeb üli pisikesed kinnituskohad, seega ei ole su pea ka mingisuguseid suuri latakaid täis (nagu mul minevikus pandud on, öäkkk) ja õige hoolitsuse korral on nad pikad, läikivad ja pehmed. Täitsa nagu enda omad. Nipp on lihtsalt selles, et ei maksa kohe väga pikkasid panna, siis kaob see loomulikkus ära.

Kardo muidu üldse ei taha, et mul pikendused oleks, aga seekord kiitis ise ka, et omg, nii normaalsed näevad välja, mis sa oled hakanud nende eest hoolitsema v… Tänks, Kardo…

Vot, ega mul muud öelda polegi, kui kiita Tallinnas ühte head tegijat, kes aitab mul vahepeal oma naiselikku juusterapsimisperioodi veidi sujuvamaks teha, haha. Ma kaks kuud nautisin, sain suvel veidi daamilikum olla või nii, nüüd võtsin jälle ära ja olen jälle ERINEV, ehk siis lühikeste juustega.

Kui tihti teil tekib vastupandamatu soov oma juukseid muuta?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

15 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Kapsauss 22. August 2020 at 13:15

    Ma olen ka oma juustega alati midagi teinud varem. Lihtsalt selline vahelduse vajadus on ja mulle meeldis katsetada. On olnud lühikesed, bob, poole seljani ja eri värvi, punane, must, pruun ja isegi blond, mis oli mul peas heal juhul nädal aega ja siis sai see õudus üle värvitud. Mulle sobivad tumedamad toonid juustes, annab näole elu rohkem juurde , aga suurema osa ajast olen ma olnud siiski värvimise ajaloo jooksul musta peaga. See oli mu lemmik ja sobis mega hästi. Nüüd olen ennast ületanud ja pole värvinud peaaegu kaks aastat. Oma värvil pole väga vigagi ja olen harjunud. Pealmine põhjus miks enam ei värvi on et tahan neid väga pikaks kasvatada ja sain aru et värvimist mu otsad ei kannatanud ja olid kogu aeg haardunud. Lihtsalt ei kasvanud ühest piirist edasi ja siis lasin lõpuks värvitud osa ka väga palju kärpida, nii et ikka täitsa lühike soeng oli ja nüüd kasvatan hoolega ja otsad tōepoolest palju paremad ja katkevad vähem. Seega olen lootusrikas et saan enda juuksed väga pikaks.

  • Reply lillll 20. August 2020 at 12:23

    Ma olen täpselt see tegelane, kes on praktiliselt terve elu käinud samasuguse soenguga ringi ning midagi muuta ei kavatse. Olen kaks korda oma elus pikad juuksed maha lõiganud ja seda hirmsasti kahetsenud, nüüd on juuksuris käimise ees mega hirm, et ehk lõigatakse liiga palju. Nii olengi juba aastaid oma juukseid ise ettevaatlikult otstest lõiganud, julgemata kedagi nende kallale lasta. Ilmselt lähen sama “soenguga” ka hauda (ehk noh, mingit soengut ei ole, peaasi et juuksed pikkuses vähemalt poole seljani oleks). Sõbrannad on püüdnud mind korduvalt juuksurisse meelitada, siiani pole õnnestunud :D

  • Reply Morgie 20. August 2020 at 10:44

    Kas see on minu arvuti viga või oledki sa hakanud oma teksti keskele joonima?
    Väga piinarikas on niimoodi lugeda, vanasti oli kõvasti parem. 😭
    Vanasti olid vist kõik asjad paremad.

    • Reply Mallu 20. August 2020 at 11:30

      Mul on mingi uus layout wordpressil, ma VIHKAN seda, aga muuta ei oska :D

  • Reply Liis Er 19. August 2020 at 10:23

    Mul vahest käib mingi hoog üle, kus nagu tunnen, et tahaks midagi teistsugust. Siis researchin 3tundi ja otsin pilte, mis siis mulle päriselt meeldiks ja nii see soiku jääbki. Väga odav lahendus samas :D
    Pluss ma alati tahaks midagi millega ma tean et enamus juuksuritest üldse hakkama ei saaks ja siis ma ei taha ka reaalselt kuskile minna.

  • Reply T. 19. August 2020 at 09:51

    Ohh, juuksed on minu kirg 😍 Olen ringi käinud erinevate sonksitega – lühikesed, värvilised, heledad, tumedad, hallid, mustad, erinevaid pikendusi kandnud – you name it 👌 Mõni sugulane on öelnud, et minu pidevad muutused juustega on märk ebakindlusest. Nagu wtf? 🤷‍♀️ Minu arust just vastupidi – olen kindel, et kannan välja mistahes sonksi ja no mulle meeldivad muutused. Olen näinud kuidas salongis üks neiu hakkas nutma, kuna lõigati maha mitte 1 cm vaid 1.01cm 😂

  • Reply Ele Ri 18. August 2020 at 21:45

    No varem oli ikka rohkem seda heledaks-tumedaks-heledaks muutmist. Siis mingi periood oli koguaeg üks ja seesama, ikka paar triipu juustesse ja otste kärpimine. Ja siis ma leidsin sinu kaudu Maigreti ja nüüd olen oma soengutega nii rahul, et praegu pole veel kiusatust uuesti midagi muuta😁

    • Reply Mallu 19. August 2020 at 10:57

      maigret on da best

      • Reply EleRi 20. August 2020 at 13:51

        Jees😎😎

  • Reply M 18. August 2020 at 19:26

    Ma käin juuksuris ära, nädal aega olen rahul ja siis tahaks juba midagi uut :D Mul oli aastaid ilusad paksud pruunid juuksed ja siis ühel päeval tahtsin midagi uut ja nüüd on juuksed ōlgadest veidi üle ja blondid(värv mida ma lubasin mitte kunagi värvida).

  • Reply Vaike 18. August 2020 at 17:11

    Ma pesen oma juukseid. Või noh, viimased viis päeva suvilas pole seda ka teinud. Kõik. Kaks korda elus olen olnud mittepikajuukseline. Siis, kui sündisin, ja siis kui lasteaias kassihaiguse pärast kiilaks aeti.

  • Reply Mel 18. August 2020 at 16:54

    Mina olen see vend, kes on oma juustega mingi pool kuud rahul ja siis juba tahaks midagi uut teha. Ainuke hea on asja juures see, et ma väga ei kahetse kui mulle hiljem ei meeldi või pean välja kasvatama midagi. Kõige suurem probleem on aga see, et ma tahaks oma kartulikoorest ilusaks plaatina blondiks saada, aga iga jumala kord kui ma sinna jõuan, siis tahaks oma juuksed värviliseks värvida (olen proovinud sinist, lillat, roosat, punast) aga nendest värvidest viskab nii kiiresti üle ja siis ainuke variant on uuesti tumedamaks tagasi värvida. Mingi lõputu nõiaring ??

    • Reply Mallu 18. August 2020 at 16:59

      Aga miks värvist tagasi heledaks ei lähe?

  • Reply Anna 18. August 2020 at 16:36

    Oo jaa. Ma olen see tüüpiline kartulikoor ja peale aastatepikkust pausi käisin umbes aasta aega enda kohta hämmastavalt tihti neid värvimas ja lõikamas. Kuna ma aga ei leidnud endale juuksurit, kes teeks nii nagu ma soovin (või ütleks ausalt, et sry, unista edasi), siis nüüd olen terve aasta suutnud vaid otste lõikamisega piirduda.
    Pragu pole (vist ainus kuluartikkel, mille puhul saab öelda, et õnneks) raha, et kellegi juurde paari sotti magama panna minna. Veel takistab mind see, ma tahaks bayalage-tüüpi tööd, aga mul kulub tooner reaalselt nädalaga maha, seega ma peaks umbes iga kahe nädala tagant toonimas käima ja see pole teps mitte odav lõbu. Kolmas ja suurim takistus on mu peanahk. Selle kuivatasid hõbešampoonid ja -palsamid (ja ilmselt ka värvimine) nii ära, et otsin igast imelahendusi, et mu peanahk 24/7 ei kisuks ega sügeleks. Kaalun nahaarsti poole pöördumist 😀

    Ehk siis siin ma olen, rahulolematu oma juustega, aga ratsionaalseid põhjuseid, miks ma ei tohiks nendega midagi uuesti võtta, on nii palju, et ma parem ei hakka niipea riskima.

    • Reply Maris 18. August 2020 at 23:19

      Tahaks väga omale sirgeid juukseid. Aga olen Marge Simpson tüüpi. 🙈
      Olen 2korda elus (väga väga ammu) juukseid ka keemiliselt sirgendanud, aga tühjaks sa ainult minu rahakott. Ei ole aidanud. Vb nüüd on uued tooted ja paremad tooted, mis mõjuvad ka 🤷‍♀️
      Korra aastas värvin juukseid kodus ja sama palju käin vist juuksuris ka. 😂😂😂