niisama juttu

võtmed käes!

18. September 2020

Kuidagi super kiiresti läks täna kõik. Lõpuks oli mul isegi kahe ajutise korteri vahel valida ja paari tunniga sain tänu sõbrannale endale koha välja valitud. Asukohalt ei ole just see, mida ma kohe tahtnud oleksin, aga kuna tegemist on ainult kahe põgusa kuuga, siis elan vabalt üle. Käisin võtmetel järel, vaatasin korteri selle pilguga üle, et mida kohe veel tarvis oleks kaasa haarata ja tulin otsustuskindlalt koju.

Seisin mina köögis ja hakkasin vaatama, et mis ma nüüd siit kaasa peaksin võtma, panin asju karpi ja äkki tabas mind mingi imelik… süütunde laine? Et kas see on ikka õige, mida ma mõtlen ja üldse MIDA ma mõtlen ja kas ma tohin nii mõelda ja tuhat mõtet minutis.

Mida siis ikka teha, põrutasin jälle terapeudi juurde. Vaene inimene riisus endal aias lehti, kui ma sinna sisse sadasin (okei, ma ikka enne kirjutasin ja küsisin, et kas ta saaks mind vastu võtta) ja sain jälle ennast tühjaks rääkida. Huh, kuidas ma enne elasin, kui mul teda polnud ah?! Nii hea on see, kui sa saad olla sada protsenti aus ja kõikidest oma emotsioonidest rääkida ilma, et sa peaksid kartma mingisugust hinnagut või midagi säärast. Null. Lihtsalt sina ja su emotsioonid ja mõtted, mida ta siis enda poolt veidikene sulle tagasi peegeldab, et sa asjadest paremini sotti saaksid.

Ja jälle tulin ma sealt ära ülima kergendustundega. Et asjad lähevad nagunii nii, nagu nad minema peavad. Mõnda asja lihtsalt venitatakse hirmust ja muust säärasest. Aga kui nad juba MINEMA hakkavad, siis on tegelikult lihtne, sest kõige tüüpilisem asi, mida öeldakse, peab paika. Et kui südame järgi talitad, siis läheb kõik nagu peab. Ainuke asi on see, et see “nagu peab” ei saagi olla kogu aeg lust ja lillepidu. Vahepeal on raske ja valus ja muud säärast, aga see möödub ja siis tuleb juba rahu ja arusaam.

Ega ma ka ei tea, mis ju nüüd saama hakkab. Aga vähemalt mul on selline põnevus ja uudishimu sees. Sest see saab kindlasti meile uus ja õpetlik olema. Mulle ja Kardole ja lastele. Aga ma tean ka seda, et kui ma hakkan oma nädalaid nüüd Kardoga jagama, siis tööasjad planeerin vabadele päevadele ja minu päevad lastega on 100% meie päralt, mis tundub ka nii äge, et ma ei jõua ära oodata.

Avapildil tänane teraapiasessioon, istusime jõe kaldal, nii mõnna oli!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

35 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Lugeja 21. September 2020 at 17:54

    Miks mul jääb tunne, et su terapeut on koügu lahutuse taga? Vaadates su instat, siis jääb mulje, et sa igatsed Kardot ja tema lähedust. Ometigi su terapeut rõhuab sulle, et kolimine on õige ja koli minema ja küll läheb elu heaks. Ma ütlen ausalt, et kui sa igatsed enda kaaslase lähedust, siis ei ole lahutus õige. Siis on õige istuda maha ja rääkida rahus oma mured. Lugedes kommentaare, siis loodan, et terapeudi nimi ei tule välja, kuna ei ole tema süüdi, et inimesed teda nii sinisilmselt usuvad. Paraku on terapeute, kes ei ole erapooletud ja ei taha inimeste probleemidega tegelda vaid aitavad neid hoopis põgenema. Endal sellisega kogemus, kes sõna otsese mõttes käskis mul loobuda kõigest, mis mulle kallis. Õnneks olin ise nii nutikas, et ma sain aru, et ma enam sellise inimesega tegemist ei tee. Sa oled saanud väga plaju kõrvetada ja endiselt oled nii sinisilmne.

  • Reply Dy 21. September 2020 at 11:41

    Veab siis, kui selline terapeut on. Mul on kogemus, kus räägid ennast tühjaks, eksole ja siis hakkab tulema, et tema arust peaksin ikka nii ja naa tegema ja põhimõtteliselt ütleski, et pean oma depressioonist üle olema, sest mul on lapsed ja minust on isekas ainult endale mõelda…

  • Reply Priit 20. September 2020 at 22:05

    Mulle tundub ka see terapeut väga kahtlane. Ilmselgelt depressiooni äärel oleval inimesel soovitab mees maha jätta. Osad nn terapeudid räägivad seda mida inimene see hetk kuulda tahab ja väga osavalt manipuleerivad kliendiga, nii kaua kuni pappi tilgub ja tal on savi mis kliendist edasi saab.

  • Reply A 20. September 2020 at 10:17

    Tegelt mul on hoopis teist laadi kysimus.. ytleks, et ma olen ise juba ammu ammu oma suhtega tupikus ja no, mitte kui midagi ei oska enam teha.. tunne on, et see suhe on ebatervislik? Tylitseme mega palju, mehel koguaeg oma tegemised, koosolemise võimalus mo silmis tundubki juba, et pean ise sabas sõrkima ja tegema neid samu asju, et saaks koos olla yldse.. tunnen nagu, et elan elu, mida ma ei taha.. enamus tylisid lõpeb sellega, et palun tal välja kolida, kuid õhtuks leiab ta jàlle tee tagasi koju- kas mina kutsun või ise otsib kontakti.. mõtlen, et peaks vist nagu minema kuhu? Psyhholoogi juurde ? Elan saaremaal, siib nagu eriti valikuid niipalju vist pole.. aga, iga kord kui asi jlle enamvähem korras mõtlen, et mis ma sinna lähen ja järjekorrad ka nii pikad ja siis nagu jääb ja jääb.. tahtsingi nõu küsida, et mida ma tegema täpsemalt peaksin(imelik küsimus, tean). Kuidas ma lähen sinna psyhholoogi juurde, ehk ta vaatab mind naguu.. mida sa siia tulid, sul pole ju midagi viga? Kas selliste suhteprobleemidega, kus vähemalt ennastki tahaks päästa, minnakse üldse tavalise psyhholoogi juurde.. sorri, et pommitan, aga ei oska nagu kuskile oma murega enam pöörduda aga samas mötlen, et kaua võib nii elada.. nädalatest saavad kuud, kuudest aastad.. jne jne

  • Reply Liisukas 19. September 2020 at 23:06

    See kolimine ongi alguses hästi põnev. Ma kolisin 3 kuud tagasi laste isa ja paraku ka laste juurest ära. Ostsin kõik asjad sellised nagu mulle meeldivad, kõik asjad olid eelnevalt välja valitud, planeeritud. Kõik detailid peavad olema nii nagu mulle meeldib :)
    3 kuud olen juba omaette, mõni õhtu on täielik masendus, mõtlen, kas tegin õige otsuse. Kui mehe peale mõtlen, siis tean, et tegin õigesti, aga laste pärast tunnen jubedaid süümekaid.
    Kuna mul tuttavaid palju ei ole, siis veedangi üsna palju aega üksi. Tundub, et ka need, kes mind seni on mõistnud, ei ole siiski minu poolt. Hoitakse kuidagi eemale, välditakse. Mõtlen küll, et olen hästi tugev inimene, aga vahel siiski tunnen, et toetusest jääb puudu.

  • Reply Mari 19. September 2020 at 14:14

    Kui tihti lapsed sinuga hakkavad olema ?

  • Reply Kätu 19. September 2020 at 13:57

    Kui Sa mõtled oma vestlustele terapeudiga, siis kas tema reaktsioon lahutuse jutule (kui selle alustasid sina) on olnud neutraalne? Proovi enda jaoks ausalt vastata sellele küsimusele. Mina ei tea seda vastust, aga ma tean, et osad terapeudid ei ole sugugi nii neutraalsed nagu näivad. Igaks juhuks tasuks mõelda sellele.

  • Reply Kadri. 19. September 2020 at 04:52

    Loodan, et kõik läheb hästi, soovin sulle edu 😉

    • Reply Ann1 19. September 2020 at 11:02

      Tea, kas peaks ka terapeudi leidma, et enda mõtted ritta saada. Ma tean, et peaksin ka selle sammu tegema, et üksi lastega edasi sammuda kyid see miski mu mõtetes nullib alati mu jõu ära. Ma olen 12a tagasi kahe lapsega seda juba teinud, astunud välja 12,5a pikkusest suhtest… See kogemus hirmutab, tundub et vahel on olnud mõtetu aeg… Meil on 10a abilelu, 11 a tutvust ja teadmine, et mehel on kaks kõrvalsuhet olnud, ajaliselt lausa 1a.meie koosoldud ajast. Koos on raske…. Minna on raske…. Lastest on kahju ja ise ei jaksa!

      • Reply Kurb 20. September 2020 at 02:59

        Selgroogu üldse ei ole?

  • Reply Rwlika 19. September 2020 at 00:33

    Mallu!

    Sa oled ikka rääkinud, et vastutad inimeste eest. St kuna oled niivõrd tuntud blogija ja sinu lugejaskond (naljaga öeldes – issanda loomaaed) on väga suur, siis pead hoolikalt mõtlema, mida nt oma blogis nt reklaamid, milliseid seisukohti avaldad. Ise oled seda alati toonitanud.

    Praegu aga mulle tundub, et kuna sa oma lahutusest sedasi räägid, siis peaksid ka konkreetsemalt avaldama MIKS see toimub. Niiiii palju inimesi loeb sind ja peab sind oma eeskujuks. Võib-olla läheb palju häid suhteid segastel asjaoludel praegu sassi? Sa ei aimagi, milline mõju sul inimestele on.

    Aga hetkel ei saa keegi aru, milles asi täpselt on. Aga midagi sa peaks siiski avaldama… sest selliste tekstide mõjud siin võivad avalduda kaugemale kui oskad arvatagi.

    Kirjutab

    Samuti üks terapeut.

  • Reply Lissu 18. September 2020 at 21:30

    Tahaks ikka teada, kas sa ca pool aastat tagasi oleks osanud seda ette näha, mis saama hakkab? Kas see kindel soov lahutada tuli äkki või mõlgutasid seda mõtet juba pikemalt? Jõudu ja jaksu teile! Kõik läheb täpselt nii nagu minema peab, usalda elu!

  • Reply R 18. September 2020 at 21:19

    Ma kirjutasin Sulle FBsse ühe ägeda mõtte 😊

  • Reply Merka 18. September 2020 at 21:08

    Vota seda koike rahulikult. Kes teab vb avastate mingi hetk, et kolite kokku tagasi.
    Minul laks ode kohe peale pulmi mehest lahku aga 6 kuu parast olid koos tagasi. Teisel korral isegi lahutati aga jalle elavad koos. Ostsid uue kodu ja elavad paev korraga. Vahel on vaja seda MINA aega, et moelda. Ja nagu sa ise ytlesid… Koik laheb nagunii nagu minema peab. Lihtsalt anna endale aega kohaneda ja kull sa selle oige otsuse ka teed, olgu see siis mis iganes :)
    Pea pusti, tegelt on elu ilus ja varviline :)

  • Reply Mari 18. September 2020 at 20:58

    Kas sa jätad mehe perekonnanime ?

    • Reply Mallu 19. September 2020 at 10:42

      mhm

  • Reply Liis Er 18. September 2020 at 20:27

    Jeii, nii tubli oled!

  • Reply Vanaema 18. September 2020 at 19:54

    See kahenädalane tsükkel tundub killer. Oled mõne lastepsühholoogiga konsulteerinud ka? Mari on juba üsna suur ja saab maailma asjadest aru, tema psüühikat ilmselt ei mõjuta sedavõrd, aga Lende ja eriti Marta arusaam maailma ja pere ja turvalise vanema toimimisest võib küll hoobi saada. Nad ei taju aega sellisena nagu meie. Nende jaoks on iga kahe nädala tagant kohutav lahkuminek ja uus harjumine vanemaga/ koduga, kellest/millest vahepeal pisut võõrdutud. See on lastele ikka päris kahjulik. Üldiselt soovitatakse lahutuse puhul ikkagi lapsed ühele vanemale jätta ja kokku leppida mõistlik teise vanema külastukord. Tekivad uued pered, vanemad leiavad uued kaaslased, lapsed elavad ikkagi oma põhikodus ja harjuvad uue perega, mingeid suuri kahjustusi see ei too. Teine vanem on ikka silmapiiril, võtab lapsed nt iga nädalavahetus reede õhtu-pühapäeva õhtu või muu kokku leppe alusel, aga mitte kaheks nädalaks. Nii väikeste puhul on kaks nädalat suht sama nagu meile pool aastat, neil ununeb juba täiesti, mis pool kuud tagasi toimus, satuvad segadusse, pidevalt uues kohas võivad tekkida uinumishäired vmt. Ma usun, et te tahate, et tüdrukutest kasvaks naised, kes oskavad pere ja suhet hoida, kes mõistavad peremudelit ja selle toimimise aluseid. Marta on alles beebieast välja tulemas. Ega muidugi ei tea, kuidas teil tegelikult see elu välja kukub ja kas algne plaan üldse vett peab, aga kujuta nüüd ette elu, kuidas laps järgmised 15-16 aastat kahe nädala kaupa kolib kõigi oma kodinatega? Koolilaste puhul näen õpetajana, kui stressis sellised lapsed on, kellel on kaks kodu – pidetud, ebakindlad ja õnnetud, kuna pidevalt on asjad kodus või kadunud (ilmselgelt siis teises kodus). Lahutage, kui te omavahel ei sobi, see ok, aga laste jagamise osas unustage oma ego, konsulteerige LASTEpsühholoogiga ja langetage alles seejärel otsus, kuhu ja kelle juurde tüdrukud jäävad. Mina olen mehe algatusel lahutanud ja kolme lapsega üksi jäänud – vanim oli 10, noorim 4. Ei olnud ka väga rahumeelne see lahkuminek, kuna mees lihtsalt tüdines meie suhtest ja otsustas lahkuda. Lastega tegeles ta aga usinalt edasi. Mina jäin elama meie koju, lapsed minuga. Iga hommik sõitis mees teisest linna otsast autoga meile treppi, et nooremad poisid kesklinna lasteaeda viia – niimoodi terve aasta, kuni ise ka sinnapoole linna kolisin ja sain ise lapsi tööle sõites aeda viima hakata. Nädala sees käis paps poistega koos trennis (ujumas) enamasti 2x nädalas. Iga teine R-P olid nad tema juures. Aga kodu oli neil ikka minu juures, teadsid alati, et isa juures on nad külas. Minu ja minu uue mehe elu eks kuidagi ei häirinud, enamasti sõitis aeda ja võttis poisid maja eest auto peale. Mina käisin tööl, õpetaja tööpäevad võimaldasid mul poiste kasvatamisesse aega panustada, ka suved olid vabad, minu missioon oli poistest tublid mehed kasvatada. Mees oli finantsalal tegija, sissetulek ok ja toetas korralikult, seega saime kenasti hakkama. Hiljem koolitasime ühiselt veel kaks vanemat ka ülikoolis ära, kõige noorem läks küll otse töömaailma avastama ja edasi õppida ei tahtnud. Meil mõlemal on uued suhted – minul juba 20 aastat, eksil küll juba teine elukaaslane selle aja jooksul. Mingil hetkel gümnaasiumis otsustas üks poistest isa juurde elama minna, kuna seal oli terve tühi korrus, ruumi rohkem kui meie majas ja trennile ja koolile lähemal ka. Ma ei teinud mingit takistust ja kuna ta oli ikka juba noormees siis, siis ei hakanud ta mingeid nädalavahetusi ka minu juures veetama – käis paar korda nädalas meil õhtust söömas, vahel oli mõne öö siin asjaolude tõttu, aga mingit külastuskorda siis enam muidugi polnud. Messengeris ikka kirjutasime iga päev, kuidas koolis läks jmt. Hetkel on kõik kolm välja kolinud ja kui neil on mingi sünnipäev, ehitustalgud mõne poja elamises vmt, siis ikkagi kohtume eksiga ja saame väga hästi läbi. Just äsja kuulsime, et saame esimest korda vanavanemateks – nii hea meel, et vanemad poisid on toredad kaasad leidnud, kellega juba mitu aastat koos. Tõesti loodan, et hoolimata sellest, et meie suhe omal ajal nii väikeste laste kõrvalt lörri läks, suutsime valitud “lastejagamismeetodiga” neile pakkuda visiooni ja eeskuju tervest peremudelist ja turvalisest kodust.

    • Reply Mallu 19. September 2020 at 10:42

      mis kahenädalasest tsüklist sa räägid :)?

      • Reply Vanaema 19. September 2020 at 13:39

        Lapsed pidid olema ju 2 nädalat Sinu ja 2 nädalat Kardo juures?

        • Reply Mallu 19. September 2020 at 15:25

          kust see jutt?

          • Evi 20. September 2020 at 00:33

            Äkki sellest lõigust:
            ” Aga ma tean ka seda, et kui ma hakkan oma nädalaid nüüd Kardoga jagama, siis….” ?
            Ausalt öeldes tegin ka ise sellise järelduse…

    • Reply Johanna 19. September 2020 at 17:11

      Kle Vanaema, mingit sellist 2 nädala juttu pole kuskil kirjas.

  • Reply Birgit 18. September 2020 at 19:26

    Oleks mul sinu julgus see samm astuda
    Jep, igas olukorrad on keegi ikka kade

  • Reply A 18. September 2020 at 19:13

    Kui mul oli samas vanuses väga raske eluperiood, mainis keegi mulle saturni tagasitulekust. Isegi, kui astroloogiat väga ei usu, siis huvitav ikka lugeda ja mingeid mõtteid mõlgutada. Guugelda: Saturn’s return.

  • Reply Krissu 18. September 2020 at 18:33

    Miks kardo 100% täielikku laste hooldusõigust ei saa? Et lapsed ei peaks 2kodu vahelt jooksma?

    • Reply Mallu 18. September 2020 at 19:16

      äkki peaks hoopis sulle andma 100% hooldusõiguse, tundud norm vend

    • Reply T. 18. September 2020 at 22:19

      Eeee, huvi pärast, miks peaks Kardo 100% laste hooldusõiguse saama? Ütle veel, et Kardo on rohkem laste kasvatusse pannustanud, kui Mallu eks. Täiesti norm praktika, et lastel ongi 2 kodu, kui vanemad lahku lähevad. Ning jooksma nad keegi ei pane.

  • Reply K 18. September 2020 at 17:52

    Kes su terapeut on?

    • Reply Mallu 18. September 2020 at 18:05

      ma olen teda siin maininud ka, aga ma saan aru, et ta vist praegu uusi patsente vastu ei võta enivei :(

    • Reply Maarja 18. September 2020 at 22:55

      Jep, sama küss. Kes on see inimene, kes toetab seda hullumeelset põgenemist iseenda eest? Kes vähegi psühholoogiat jagab, saab aru, et tegu ei ole mitte sellega, et Mallule enam Kardo ei sobiks ega meeldiks, vaid Mallu enda sisemise kriisiga, eneseotsingutega, mida tal vaja läbida. Samas… kui ta selleks peab Kardost eemalduma- its fine. Aga saaks ka veidi leebemalt, kui lahutus ( räägib lahutatud naine, kes ise asja algatas 😁)

      • Reply Johanna 19. September 2020 at 17:13

        Kûll te olete targad siin koos. Kust te teate TEGELIKULT mis probleemid inimestel kodus on? Lõpetage oma lollakad kommentaarid.

  • Reply NAINE 18. September 2020 at 17:22

    Kirjutad; … aga kuna tegemist on ainult kahe põgusa kuuga, ….
    Miks nii ja mis siis edasi? Kas see on mingit moodi katsetamine, eksperiment???

    • Reply Mallu 18. September 2020 at 17:55

      Sest kahe kuu pärast vabaneb see koht, mida ma tegelt rentida tahan :)