Ilmselt veel mõnda aega puudutavad paljud jutud blogis lahkuminekut. Kuigi ma selle teema ümber enam oluliselt ei kassi, siis elukorraldust mõjutab see kõik piisavalt palju, et päris mööda sellest veel ikkagi ei saa.
Vaieldamatult kõige suurem muudatus oli kindlasti mina, lapsed, kompsud ning koduloomad kaenlas, Nelgist ära päikeseloojangu poole seilamas. Okei, autoga Balti jaama suunas sõitmas. Sama. Alguses tundus päris võõras mõelda, et see maja seal Nõmme metsa ääres ei ole enam minu kodu. Esimesed täpselt enam ei mäletagi kui kaua aega tundsin end praeguses kodus nagu Airbnb-s, aga eks see on loogiline. Et see siin saab olema hästi ajutine, teadsin kolimisest saadik. Sellega seoses… Kas teil on aimu KUI hull hustle on normaalse kodu leidmine? Püha Jeesus ja Guadalupe neitsi ma ütlen teile.
Kuna ma blogis enam-vähem kõigest räägin, mis mu elus parasjagu toimub, siis sai ka see mõte välja hõigatud, et uut elupinda otsin. Vahel ma päriselt mõtlen, et mismoodi ma küll elaksin, kui iga mu küsimuse või mure peale ei laekuks postkasti hüsteerilise lolluse vahele kümneid üli asjalikke kirju, millest vähemalt ühes, aga sageli lausa mitmes, ongi lahendus olemas. Mõnikord tuleb õige niidiots lugejalt, teinekord otse ettevõttelt, kes ütleb, et neil on olemas täpselt see, mida minul hädasti vaja. Nii ka seekord.
Olin oma koduotsingul muude portaalide seas ka kinnisvara24.ee lehele juba iseseisvalt jõudnud. Ent kuuldes nende tausta ja lugu lähemalt, võtsin kindlaks eesmärgiks oma järgmine eluase just sealt leida. Aktuaalsematest asjadest on seal lehel otsingu valikute hulgas Lotte, Hella ning Lili jaoks üks eraldi kastike, kuhu teha klõps, mis loodetavasti säästab mind jagelustest maaklerite ja/või korteriomanikega teemadel, kas koduloomad on ok vennad, kellega koos elada. Ma ütlen kohe ära, et Lotte EI ole, aga ta tuleb kaasa, võtke või jätke. Ise meeleldi jätaks. Nelki. Aga no minu palavalt soovitud koer, nii et tegin sinna kasti ka ühe mõttes natuke kaebliku ristikese.
Käisin muide praegu paaris teises suuremas kinnisvaraportaalis kontrollimas ja tõesti vähemalt neis kummaski, mis mulle esimesena meenusid, sellist valikut üleüldse pole. Ma saan küll väljendada oma eelistusi maja fassaadimaterjali ja muu enda jaoks suures plaanis ebaolulise üle. Kuid kas mu karvased pereliikmed samuti minuga koos kolima on oodatud – täielik loterii.
Kinnisvara24-s on veel mitmeid valikuid, mida mujal pole, ent mis aitavad ideaalse kodu, suvila või äripinna leidmisel ringi hästi konkreetselt koomale tõmmata. Näiteks „otse omanikult“ on igal eelmainitud puhul miski, mida ma otsinguvõimalustes eraldi välja tooksin. Sest kes meist ikka tahaks oma raha lampi maakleritele anda, iu ei.
Siia vahele pean ma ära mainima, et Kinnisvara24 on läbinisti kodumaine ettevõte. Tuli praegu rahajutu vahele meelde, et esiteks ei tahaks oma raha üldse ära anda, aga kui peab, siis jäägu ta vähemalt kodumaale ringlema. Mulle tõesti meeldib see mõte, et tegu on Eestimaise ettevõtmisega. Eriti kuidagi praegusel ajal, mil loendamatud kohalikud ettevõtted näevad palehigis vaeva, et üldse hinge sees hoida, ei tahaks ühtki senti üle piiri lasta. Seda enam kiidan kerge tundega portaali, mis silmnähtavalt on kõigi kasutajagruppide vaatenurgast põhjalikult läbi mõeldud ja kõigi osapoolte huve silmas pidav. Mitte et vali umbes linnaosa ja katusematerjal ja säh, make it work.
Ainuke asi, mis oleks veel parem kui elada Balti jaamast põhimõtteliselt üle tee, oleks elada Nõmme turust nii konkreetselt üle tee, et võiksin kasvõi kakskümmend korda päevas turule silgata. Praegusest korterist kaks tuba rohkem ei jookseks ka just mööda külgi maha, samas 950 euri kuus on wayyy üle mu eelarve.
Kui ma õige õrnalt fantaseerima hakkan ja päris enda kinnisvara ostmisest mõtlen, siis umbes samas kandis kus mu järgmine üürikodu, on müügil üks mõnus avar korter:
Ja kui nüüd päris pilvedesse ära hõljuda, siis omaenda isiklik majaosa kõlaks ikka väga suurejooneliselt, vaadake SEDA! Ma tunnen, et mingisse sellisesse kohta nagu Tiskreoja ma lõpuks tahangi jõuda. Mitte nagu elu lõpuks 😀 vaid ikka millalgi nii pea, et seda va elukest seal ilusas majas nautida ka jõuaks. Mõnus… Korterielu on ka tore, aga veidi vähem kriiskavate laste osas oleks ka hea. Kuigi ma ei tea, mis vanuses nad selle lõpetavad.
Isegi kui konkreetselt valikuvõimaluste silmapaistev hulk kõrvale panna, on sellel portaalil veel üks väga positiivne konks. Nimelt, paljud kuulutused avaldatakse seal koguni kaks ööpäeva varem kui mujal portaalides. Ärge üldse hakake küsima, mis voodoo selle taga peitub, sest mul pole aimugi. Aga et hea kraam läheb igalt poolt alati esimesena ära, siis muidugi ma ei lähe enam kuskile mujale portaali põhimõtteliselt teiste ära põlatud kinnisvara sobrama. Selle asemel sirvin siitmaalt edasi ainult uusimaid kuulutusi, mida Maarjamaal pakutakse.
Nüüd tuleb see koht, kus ma ei suuda vältida teleturu lööklauseid, aga ainult sellepärast, et see tõesõna pole veel kõik! Üks asi, millest ma, käsi südamel, varem kuulnud polnud, on selline teenus nagu üürniku taustakontroll. Kui ma nüüd panen end korra korteriomaniku nahka, kes enda hinnalise kinnisvara võhivõõrastele kavatseb usaldada. Eks guugeldada saab muidugi igaüks, aga on sellest ka päriselt tolku?
Või on ikkagi päris tõenäoline võimalus, et üks hetk annad rõõmsalt oma korteri võtmed üle ning ülejärgmine silmapilk oled seal samas ukse taga, puuküürnik teisel pool tuliselt pröökamas ja lahkumast keelduma. Väga must stsenaarium, aga sellisteks ja veel hirmsamateks puhkudeks on loodud et.rendin.co. Rendin lehel on eriti just omanike ja maaklerite jaoks minu meelest väga mõistlikke lahendusi. Aga ekstra kindlustunnet ja soodustusi saavad ka üürnikud. Hinnad on teenuse väärtust arvestades väga inimsõbralikud ja kellel just parasjagu tarvis kinnisvarakuulutus üles panna, siis koodiga „MALLUKAS“ saate seda teha tühise 50% odavamalt, ehk siis maksab teile ainult 3.75€!
See sai nüüd üks parajalt pikk postitus, huh. Aga nii suur teema nagu oma kodu vajab põgusate laimiroheliste kapiuste pajatuste vahele teinekord ka pikemat jutustamist. Et üldse oleks, kus neid kapiuksi kiletada.
Rääkige teie ka. Kas olete juba enda unistuste kodus – kust leidsite selle? Või ka alles otsite seda õiget kinnisvara nagu mina?
*Postitus sündis koostöös kinnisvara24.ee’ga
18 kommentaari
Oi, tuttav teema. Mina otsin juba pikemat aega. Põhimure on, et kinnisvara on RÄIGELT üle hinnatud. Selget mullistumist näitab olukord, kus vanu remontivajavaid paneelikakortereid pakutakse enamvähem sama hinnaga kui uusi kortereid ?
Otsin just konkreetse planeeringuga paneelikat konkreetses piirkonnas. Aga no ei ole nõus lihtsalt sellist hinda maksma, terve mõistus blokeerib ära.
Ja just nüüd, kus koroona oleks oma korrektuurid teinud, loobivad poolearulised poliitikud turule pensionifondide raha. Mille siis agarad kinnisvaraärikad oma tasku kühveldavad.
Otsin ja otsin juba mitu aastat, ütlen ausalt, et meie piirkonnas on hinnad nii laes, et see paneb kõik paika.
Hiljemalt aasta pärast, veelparem kui kevadel peame kolima, sest väiksem laps vajab oma tuba. Õnneks on meil praegune ka oma korter ja üüri vähemalt maksma ei pea.
Iga uue kuulutuse oleme ära näinud ja meie peres on kõige külastatavam neti leht kv. ee ?
Me oleme elukaaslasega pikalt korteris elanud ja teadnud terve elu, et oleme täitsa maja ja maa inimesed. Eriti meenub see hetkedel, mil ülemised naabrid joominguid korraldavad või keset ööd läbi une karjuvad…
Siis kui lõpuks tuli õige hetk, hakkasime vaatama krunte ja maju. Peale 9-kuu pikkust igapäevast otsimist olime täiesti lootusetus olukorras – no lihtsalt ei leia seda sobivat kohta, kus elada või kuhu maja ehitada. Olime üpris konkreetsed enda soovides ja väga soovides allahindlust teha ei tahtnud.
Siis juhtus pööre – Juhuslikult keegi kriipis meie kortermaja ees mu uue auto ära ning sel hetkel sai korteri elust siiber – Tahaks kuhugi, kus on vaikus ja rahu ja teen, mis tahan. Peale auto kriipimist kirjutasin facebook’i postituse (mida üldse tihti ei tee), et kui keegi näeb vandaale, siis ikka tegutseks ja sekkuks ning nii muuseas mainisin, et kui kellelgi maad müüa, andke tuld sest korteri elust kopp ees. SAMAL ÕHTUL saime mitu pakkumist, millest üks osutuski meile ideaalseks krundiks – nädala pärast olime juba notaris. Nüüd siis krundiostust 6 kuud möödas ja oleme ehitanud mehega kahekesi 20m2 väikse maja (täitsa igapäeva eluks mõeldud Tiny House), kuhu loodetavasti selle aasta numbri sees sisse kolime! See ongi nüüd see meie ideaalne koht, kus kasvatada loomi ja elada rahulikku mõnusat elu! Meie unistuste projekti saab jälgida ka instagrammist, kel huvi http://www.instagram.com/projekt_maja
Ehk siis kogemuse võrra targem – ei tasu järeleandmisi teha vaid tuleb kannatlikult otsida ja oodata, siis leiab ideaalse kodu!
Me elukaaslasega elasime enne Koplis ühetoalises, tema oli enne mööda Tallinna üürikaid seigelnud ja mina kolisin ema juurest otse tema juurde. Nagu tüüpiline naine ikka, hakkasin ma seal suht kohe mööbeldama ja jõudsin järeldusele, et see ikka ei sobi meile. Omaette olemiseks pidin end vannitoa vaibale sättima, sest ühes toas mossitades ei lahtunud kummagi pinged. Elukaaslase tingimus lapse saamiseks oli ka päris oma kodu. Olin värskelt töökohta vahetanud ja suht väikse palgaga, aga last ma tahtsin, nii et hakkasin vaatama. Elukaaslane on ise ettevõtja ja tulu ei teeni. Käisime Tallinnas kortereid vaatamas, aga saime kiirelt aru et need käivad meil üle jõu. Muidugi jälgisin jooksvalt erinevaid portaale ja meie eesmärk oli leida koht, mida saaks enda soovide järgi kujundada ja ehitada. Lõpuks leidsin maja pakkumise, Laitses, pooleli olev ehitus ja kui ma siia sisse astusin, siis teadsin, et seda ma esialgu tahangi. Kahjuks mulle laenu ei antud ja olime juba alla andmas, aga siis võttis äiapapa meie eest remondilaenu, mis oli peaaegu kogu summa mida meil vaja oli. Ise panime siis 5000 juurde ja oligi kodu meil olemas. Kevadel ostsime, mees ehitas terve suve ja oktoobri lõpus kolisime ametlikult sisse. Teha on veel palju, aga samas tehtud on veel rohkem. Ja muidugi sain ma ka enda soovitud lapse, kuu peale sisse kolimist oli rasedustest positiivne. Rasestusin ilmselt nädal-kaks peale kolimist. Ju siis laps sai ka aru et nüüd oleme kodus ja ta võib tulla. See ei ole küll meie unistuste kodu, aga sinnamaani saame siin ideaalselt hakkama. Jälgin pidevalt kinnisvara portaale, ehk leidub veel mõni hea pakkumine.
Meie elame hetkel 3-toalises ent oleme ka ca 2a juba otsinud seda nn õiget.. Ideaalses maailmas oleks see ridakas või paarismaja või maja, aga meie jaoks on hädavajalik ühe magamistoa olemasolu allkorrusel.. Ent enamus uusarendused (nagu nt Tiskreoja) teeb kõik ühe puuga ühesuguse plaani järgi ning ei mingeid mööndusi. Ehk et tavataks on elutuba-köök esimesel korrusel, magamistoad teisel.
Loodan, et leiad endale peagi oma pesakese kus saaksite mõnusalt enda koos tüdrukutega sisse seada 🙂
Meie elasime 10 aastat Mustamäe-Nõmme piiril 3 toalises korteris. Uut kodu otsisime ikka väga pikalt. Tegime veel vahetult ennem uue kodu leidmist korteris remondi, kuna olime juba käega löönud, et midagi sobivat ei leia ja küll see õige objekt tuleb õigel ajal ise meie juurde. Alguses vaatasime ridakaid, siis paarismaja. Päris oma maja ei tahtnud. Lõpuks leidsime endale unistuste paarismaja Uuesalus. Õnneks saime võimaluse ka korteri välja osta ja endale jätta.
Õnneks alles hakati meie maja ehitama, et saime kogu protsessis kaasa rääkida. Broneerimistasu 5000 EUR tasusime ära nii, et pangast ei olnud vastustki, aga tahtsime just seda krunti ja eks me olime suht kindlad, et laenu saame.
Oleme otsusega nii rahul. Elamiseks ideaalne koht. Lapsele meeldib ka siin väga. Nii vaikne koht elamiseks, samas linnale väga lähedal. Linna sõidab 15 min. Siia on nõudlus suurem, kui pakkumine. Hetkel ehitatakse uusi elamuid, aga need lähevad väga kiirelt kaubaks.
Oma kodu valikul on nii palju asju, mida silmas pidada. Näiteks need sinu vaadatud Tiskre ridakad – meie jaoks liiga lähedal suurele teele, terassil istudes pole mingit privaatsust ja lisaks ehituslikud nüanssid, mis kohe silma jäid.
Õige kodu leiab ise inimese. Meil oli korteriga ja nüüd paarismajaga nii. Mõlemaid otsisime ikka väga pikalt ja nii, kui objektile sisse astusime tedasime, et need on need õiged.
Me elasime 3toalises korteris ja tahtsime saada maja, kuna ise olen üles kasvanud suures majas suure aiaga ja hr korteris, siis sai hakatud otsima, kuna Pärnus sees polnud sellist nagu oleksin soovinud siis laiendasin veidi piirkonda ja leidsin 10km Pärnust väljas ideaalse ,meie jaoks suure, avara ning hea suuruse aiaga maja. Hr pani korteri müüki ja ostis ära, nüüd oleme uues kodus olnud 2.5a. naabri lapsed on samas vanuses ning suved mööduvad lastekisa saatel?
Hr sõber elab Tallinnas ja ka ostsid korteri ning ütles et nende korter3 toaline maksis sama palju kui meie 5 toaga maja ? .
Kus kandis Pärnu lähedale saite maja? ?
Ma mäletan millegipärast alguses, vb valesti, et Kardo unistas koerast ja siis sa tõid talle. Kas Kardo kindlasti ei taha endale majja jätta? 🙁
Mis muidu Lottega mureks?
Kardo unistas jah, aga nagu.. ta tegelt ei tahtnud 😀 umbes nagu ta unistab elevandist, aga omale koju ei taha haha. Lottega muret ei ole, lihtsalt pole nii suured koerainimesed vist.
Minu arvates on eriti raske leida üürikorterit koduloomadega. Võiks ju teha lepingusse kasvõi ranged reeglid, et kui koduloom isegi rikub midagi ära siis üürnik vastutab aga no ei. Enamasti ongi väga paljudele kirjutatud trükitähtedega , koduloomad pole lubatud. Teine rumal näide on see , et üürida kardetakse väikeste lastega peredele. Tuttaval oli juhus , et käisid üürikat vaatamas ja omanik lubas teada anda kui 2 teist huvilist ka vaadanud on, Aeg läks kõnet ei tulnud samas üleval oli. Helistasid siis , et kas on otsus tehtud ja siis ta väitis, et üürib teisele . Samas helistas tuttavate mees rääkis head juttu tuleb üksi ja on suur huvi ja üürileandja kohe , et jaa korter vaba ja huvilisi pole. Mees siis lõpetuseks ütles , et miks te lastega perele teist juttu rääkisite ja ta vastas , et lapsed äkki rikuvad seinad ära 😀 Täiesti pöörane.
Niikaua kuni neid lapsetuid/loomatuid on, kes ka sama korterit üürida tahavad, pole ju omanikul mõtet riskima hakata. Loomatu/lapsetu üürnikuga on oluliselt suurem tõenäosus, et korterist sõda üle ei käi, mida üürnik kas keeldub korda tegemast või vähemalt kulub omanikul selle saavutamiseks palju aega ja energiat. Kui teisi kandidaate pole, küllap siis võetakse need loomade ja lastega üürnikud ette.
Nii on kahjuks jah. Ma paar kuud tagasi käisin vaatamas korterit, kus oli kuulutuses et loomad lubatud, aga siis selgus, et ainult väike sülekoer oleks ok 😀
Tekkis küsimus, mida see üürniku taustakontroll tähendab ja kas see üürniku jaoks plusspunkt üldse on?
Ise leidsin kesklinnas kolmetoalise, keskmisest odavam, ses viies korrus ja liftita. Koduloom ei olnud lubatud, aga kui korteriomanikule ütlesin, et peame kahjuks vaarsti välja kolima, sest koer tulemas, leidsime ikkagi koos lahenduse, kuidas kutsu ka meiega siin liituda saab…
See taustakontroll on ikka üürileandjale pluss, et kontrollida inimese tausta, kellega Sa lepingu teed.
Rendin on ka selline lahendus, millega leiaks vast kompromissi koduloomaga, st kui miskit lõhutud vms, siis Rendin kindlustab üürileandjale, et tema korter saab korda enne uut üürnikku.
Olin kortereid vaadanud umbes kevadest saadik ning tegelikult oli plaan kolida 2021 kevadel, kuid siis järsku leidsime kakumäe selveri juurde nii-nii hea pakkumise, et kolisime paari nädalaga sisse. I guess et see õige võib iga hetk ilmuda ja plaanid sassi lüüa (kõige positiivsemas mõttes) 😀
mhh, mis hea pakkumine oli siis? krt, kade 😀
Mõlemat korterit, nüüd on küll pigem majaosalaadne, otsisin aasta aega. Kiiret ei olnud. Esimese otsingute käisin ülipaljusid vaatamas, nii et lõpuks kinnisvaraportaale avades palusin peas, et annaks jumal, et uusi pakkumisi ei oleks, ma enam ei viitsi. ? Teise koduga surfasin niisama ligikaudu aasta, vaatamas käisin vaid kahte ja ostsin neist teise ära.
Minu jaoks on oluline, et portaalil oleks sõnaotsing, kuhu ma saan sisestada “ahjuküte”, “hoov”, “terrass” jms filtrid, mis otsingut oluliselt lihtsustavad.