niisama juttu

elus ja värki

16. detsember 2020

Ma siin vahepeal sain mingi suvalise surmatõve külge. St ma ARVASIN, et sain, tegelikult on selle pearingluse ja jõuetuse taga siiski üsna loogiline seletus. Ehk siis infoks teile ka, et kui te peaksite võtma mingit seratoniini sisaldavat ravimit (isegi kui see on looduslik seratoniin nagu 5HTP) siis kui te ühel hetkel seda enam ei võta, siis läheb teie aju errorisse ja võib tekkida selline asi nagu brain zaps. Eriti siis, kui hakatakse ennast võõrutama antidepressantidest, aga kuna ma neid ei võta, siis 5HTP tundus loogilisem. Ja ilmselt oli mul ka õigus, sest see on täpselt nii läinud, et alguses lausa nagu elektrilöögid peas, hiljem need lähevad väiksemaks ja asenduvad imeliku pearinglusega. Ei kujuta ette, kui hullud need olla võivad, kui päris AD pealt võõrutama hakkaks. Mul hetkel päev kolm ja lausa suutsin korteris ringi toimetada ja lähen võtan täna isegi lapsed, kuigi mul nn lapsevaba nädal.

Ma siin pakkusin Kardole välja, et lapsevaba NÄDAL tundub hetkel mulle siiski mitte sobivat, see on liiga pikk aeg. Nädal ilma lasteta on konkreetselt võimatu, liiga pikk aeg. Ja nädal aega nonstop nendega koos on ka päris raske, seega otsustasime iga nädal ühe päeva lastega/lasteta veeta. Kardol muidugi lastega veits kergem, ta saab vahepeal Lea appi võtta. Mul kahjuks siin ühtegi head Lead varnast võtta pole. Aga see üks päev on mõlemal nädalal raudselt vägagi abiks.

Et jah, nagu te aru saate, siis ma olen kolm päeva lihtsalt lebanud ja täna reaalselt ei julgenud kaalulegi astuda. Olin kindel, et olen vähemalt 900 kilo juurde võtnud oma voodis kommi nosimisega (ma alguses arvasin, et mingi veresuhkru jama ja ajasin endale kaks pakki kommi näost sisse). Kae perra, hoopis alla võtsin. Seega soovitan soojalt voodis lebamise ja magusa näost sisse ajamise dieeti. Töötab imeliselt.

Muus osas, mõtlesin siin 2020 aasta kokkuvõtet teha, aga ma kardan, et see ei ole võimalik, ilma, et ma sajaks aastaks ära kassiks. Seega ma ootan paremat aega, mil see perssekukkunud aasta nii masendav ei tunduks.

Ok, ma pean nüüd reaalselt toa korda tegema ja õhtusööki ette valmistama, sest ma saan õhtul lapsed jeeeeeee. Bai. Aga tuju on küll lihtsalt…nadi.

Kuidas teil see 2020 oli, saaks positiivse jutu v pigem mitte?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

11 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Regina 17. detsember 2020 at 20:03

    Tegelt suht raske aasta on olnud – pingeid kuidagi rohkem peres, siis veel abiline kohe aasta algul suutis maakodu suitsu ja tahma kahjustused majale tekitada, remondi käigus murdsin oma elus Esimest korda jalaluu(mega raske oli karkudega tuisata ja väike lapsega alla 1 aasta TEGELEDA), suhtes tekkis pinge nii ehituse jpm seoses, sest väikesele preilile ei meeldinud maal suvel olla kui ma ehitada tahtsin terve jalaga, kuid juuli ja aug olid super, siis kuidagi toimus järsk murrang – maal võtsin lambist kätte ja koridor sai uue põranda nullist (rämedalt tonnide viisi sai käruga kärutatud algul mulda siis purustatud kruusa) ja vähe sellest kaevamisesest – ma tegin ka ukse esise kiviterassi aluspinna ise, millest olin oma 15 aastat unistanud :), ka pere pinged on vaibunud vb ka sp et olen ise vana rahuks muutunud ja targemaks saanud…
    Seega aasta esimene pool oli jube õudne, kuid teine pool õnneks tegus ja hea.

  • Reply Airike 17. detsember 2020 at 11:29

    Noh, tööl oli aastani nagu…#@😓🤯x?#💩.
    Elukaaslasest läksin lahku ja jäin pm kodutuks. Majanduslikult on überraske, ses olen ju nüüd üksi. Maitea….. Vahest mõtlen, et kui kuradi sügav see auk on ja millal see põhu vastu tuleb. Võiks juba käes olla, siis saab hakata jälle vaikselt ülespoole roomama.

  • Reply S. 17. detsember 2020 at 09:30

    Lühidalt – suht fucked up aasta 🤦‍♀️

  • Reply A 16. detsember 2020 at 23:26

    Ma olen juba korduvalt mõelnud, mis krdi aaasta see selline on?!?! Aga kui rohkem mõtlema hakata, siis vääääga suur muutuste ja õpetuste aasta.
    Lahkusin vaimselt väga kurnavast suhtest, nüüd võin vabalt praegusel hetkel öelda, et olen üksikvanem. Ja milline kamarajura selle lahkumineku ümber käis, see oli vist kurnavam kui see terve aasta kokku. See kaaluvärk on tuttav seepärast, olin jube kõrend juba vahepeal. Sain 2 korda autot ostes vastu pükse, sest ega plekki on lihtsalt nii palju üle, er võin kõik autod ülekleepida rahatähtedega vms.
    Tööl on hullumaja puhvet jnejne.
    Sel aastal on rohkem kui ühe korra mõttesse tulnud, et otsaette on kirjutatud suurelt “SOLGIÄMBER”

    Aga ma olen siiralt tänulik kõikidele inimestele, kes on mu ümber, sest nad on olnud tohutult abiks, seda isegi teadmata♥️
    Ootan, et uus tuleks helgem igatahes!🙏

  • Reply Kertu 16. detsember 2020 at 22:45

    Vaatamata koroonale on siiski olnud hea aasta. Aasta alguses sündis beebi. Meil on õnnestunud terveks jääda. Töö seis oli kevadel minu erialal väga nutune, aga no mul oli ju beebi ja mõtted ja käed muuga hõivatud ja sügisel on isegi töö valdkond üle ootuste hästi taastunud. Seega on palju mille eest tänulik olla.

  • Reply Lily 16. detsember 2020 at 22:14

    serOtoniin!

  • Reply Ketu 16. detsember 2020 at 21:37

    Ei ütleks et oleks halb ja oleks hea aasta olnud, loodan et tuleb järgmine aasta veel parem. Seega positiivne oli see et ootamatult ilmus mu ellu mees kes ikka väga mulle meeldib olenemata sellest et vahel on omavahelist ütlemist palju. Teine positiivne on see aasta et ma lahutasin, see oli selle aasta parim otsus. Ja kolmas positiivne on see et me ehitame oma kodu ❤️ Negatiivne on see et faking koroona pärast kaotasin töö ja uut leida on raske. Teine negatiivne on see et ma pean jätkuvalt võitlema oma laste pärast eksmehega. Kolmas negatiivne aga see saab kevade saabudes läbi, on see et teed on libedad ja meil on tagaveoga auto (pole never tagaveoga talvel sõitnud), väga ei aita et uuem auto on seega ma veits kardan sõita nüüd.

  • Reply Liis 16. detsember 2020 at 18:45

    Ma olen kunagi antidepressantidest võõrutanud ja mul olid ikka väga koledad võõrutusnähud. Needsamad brain zaps asjad, pearinglus, iiveldus. Kestis pool aastat kokku, sest ma saingi doosi vähendada väga väikeste sammudega, sest kui ma püüdsin alguses nii teha, nagu nö. normaalne võõrutusgraafik ette nägi, siis mul hakkas ka nii halb, et ma ei saanud voodistki välja. Pmst oleks nagu purjus olnud. Võimatu oli tööl käia, sest suvaliselt hetkel võis mööda koridori kõndides äkki tasakaal ära kaduda jne.
    Ja siis nad ütlevad, et antidepressandid ei tekita sõltuvust. Vaimset sõltuvust jah mitte (no, et saaks mingit naudingut ja ootaks järgmist doosi), aga füüsilise küll.

  • Reply Geidi 16. detsember 2020 at 16:00

    Meil on olnud positiivne aasta. Oleme teinud palju asju perena, mis ongi oodanud, et lapsed oleks suuremad.
    Käisin sel aastal neljaks päevaks puhkusel mehe juures (hah tema käis siis tööl, ma chilisin niisama ta töökorteris) olen tahtnud seda teha viimased 7 aastat aga polnud kunagi võimalik.
    Samuti olime lastega mehel tööl külas ( töötab teises riigis) üle kuu aja ja see oli super, uuel suvel jälle.
    Kevadel sai laulatatud, pandeemia kiuste ja tänu sellele saime täpselt sellised pulmad nagu sisimas lootsime.
    Ülikool on poole peal, kõik pereliikmed ja sugulased on terved, seega elu suht elatav.
    Kindlasti leiaks põhjusi halamiseks aga täna pole kassimise päev. Äkki homme?!?
    Ahjaa ma lootsin selle aasta lõpuks garderoobikappe saada aga vaba 2000€ lihtsalt ei ole. Ah no well riided plastkastides on ka fine. Väiksem laps ei saanud niikuinii aru mis kapist ema sonib, ta vist arvabki, et riided kastis on normaalne elu.

    • Reply Geidi 16. detsember 2020 at 16:02

      Deem ja nüüd kassin oma garderoobi kappe 😥

  • Reply Merilyn 16. detsember 2020 at 15:33

    Ma soovitaks Sul teha igaks juhuks kilpnäärme analüüsid, sest veidral kombel olid ka mul sarnased sümptomid, kuigi need ei ole tavapärased kilpnäärme probleemi korral, aga analüüsid tõestasid ravi vajava ületalitluse.