SÖÖK

jõulud ja lisakilod

24. detsember 2020

Enne jõule ja jõuluajal on pidevalt mingi jutt, et vot küll see jõulupäev on metsik ülesöömine ja pärast jõule on tüüpiline soig jõulukilode kaotamise üle ja nii. Ma reaalselt ei tea, mida ma siin elus valesti teen, aga palun siis keegi seletage mulle, lollile, et mis moodi erineb jõululaud tavalisest õhtusöögist. Okei, laual on üldiselt sealiha ja kapsas ja verivorstid ja ahjukartulid ja sült ja ehk veel miskit head-paremat, aga SISSE mahub mulle ikka tavaline kogus sööki. Et selles suhtes, ma söön ju täpselt sama palju, kui ma sööks ükskõik mis päeval õhtusöögiks.

Ei ole ju nii, et laual on 2 kilo seapraadi ja nui neljaks, pean ma kõik kaks kilo endale naha vahele suruma. Mulle lihtsalt meeldib selliste suurte laudade juures see, et ma saan palju erinevaid asju süüa, aga kui kõht täis saab, ega ma nuttes edasi ju ei vitsuta, et ikkagi jõululaud ja nii.

Ma reaalselt ei mäleta, kas mul elusees oleks peale jõule selline tunne, et issand, ma olen NIIII üle söönud. Vist mitte? Ja olgem ausad, isegi kui sa tõesti lähed veidi hulluks seal laua taga ja kühveldad endale sisse kasvõi 5x sama palju sööki, kui sa suvalisel neljapäeval õhtusöögiks sööks, siis mul on raske uskuda, et ühest toidukorrast nüüd jubedalt ülekilosid tulla saaks. Kui sa just tuugalt liitrite viisi searasva sisse ei rüüpa või miskit.

Ok, see oleks nüüd mega iroonia, kui ma nädala pärast täiega juurde võtnud oleks, haha. Aga üldse sellel kaalu teemal rääkides on mul vahepeal tunne, et inimesed ei saa nagu üldse aru, mis moodi kehad töötavad. Kui palju ma olen kuulnud juttu, et issand, saad aru, eile käisin mäkis ja täna 2 kilo juures, poleks ikka pidanud minema. Nagu keha töötaks täpselt nii, et punkt 00.00 arvutab ta su eelmise päeva kaloraaži kokku ja lisab su kehale täpselt nii mitu kilo, kui sa eelmisel päeval sisse sõid. Et päris nii see ka ju ei ole.

Muidugi on ilmselt päris palju selliseid suuri perekondi, kus jõuluaeg tähendab neli-viis päeva jutti mööda jõululaudasid ringi jooksmist, kus vanaema muudkui aga liha ja verivorsti juurde tõstab, et söö-söö lapsuke, muidu kuivad hoopis kokku. Siis ma ei imesta, et peale sellist tralli võib-olla veits juurde tuleb miskit :D

Nagu ma mainisin, siis me oleme täna Männikul. Lauale tulevad ikka casual asjad, nagu pork belly (ma olen SIIA retsepti ka kunagi kirja pannud), kapsas, verivorst, sült, salat, kook, marineeritud kõrvitsad ja snäkilaud. Kahjuks olen mina see, kes need valmis peab tegema, seega te näete kenasti, kuidas ma rahumeeli aega surnuks löön, et mitte köögis tegutseda, haha. Vähemalt on positiivne osa see, et homme lähen ma siit viisijuppi vilistades ära ja Kardole jääb koristamise rõõm. Life hack!

Kuidas teil tänane plaanitud on? Tuleb suurem söögiorgia või mitte?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

17 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Laura 25. detsember 2020 at 20:22

    Ma ka sellest kaaluteemast aru ei saa. Eriti närvi ajab, kui beebigrupis näiteks keegi mandariinide või maasikate söömist “patustamiseks” peab. Nagu mis saepuru sa muidu sööd, et mandariinid mingi patune toit on?

    • Reply Mallu 26. detsember 2020 at 14:46

      Ma ka ei tea haha

  • Reply Pille 25. detsember 2020 at 16:17

    Mu meelest see mingi vanast ajast jäänud komme. kas mitte polnud vanarahva komme, et jõululauas tuleb süüa maeiteakuimitusadatuhat sööki.. Või jõuluõhtu joooksul… No ja usun, et vanal ajal muidu vb söödigi körti ja hernesuppi vms, siis jõululaud oli külluslikum ja rikkalikum ja söödigi paljupalju. Lapsepõlvest mäletan küll, et pidusöök reaalselt maitses paremini kui igapäevased söögid. ja siis oligi se etunne, et söön neist haigeks. NIi hea lihtsalt. A nüüd täiskasvanuna mõtlen samuti kui sina. Et reaalselt ei mahugi rohkem kui tavaline õhtusöök. Siin muidugi palju juba välja toodud, et kurjajuur on hoopis see pide vja terve õhtu kestev näksimine. Njah.. Mdea, polnd isegi näksimiseisu. Terve detsembri neid piparkooke jms magustoiduks või hommikul kohvi kõrvale ampsatud. Ei ole nii ,et aind jõululaupäeval saab :D Küllap sööme veel jaanuari lõpuni neid, sest mitu kg tainast ootab veel küpsetamist. Ainuke, mida ma tõesti igapäevaselt ei viitsi teha, ja mille söömist mul reaalselt on rake lõpetada, on kartulisalat. NIIIIIIIIII mõnus oli seda täna lõunaks süüa. No ja mis puutub rasvastesse toitudesse, siis kas toit peab ilmtingimata rasvas ujuma? Ainuüksi sellest mõttest hakkab sees keerama. Meil oli valida kana ja kala vahel (sest osad pereliikmed söövad neid). Ülejäänud valikud olid taimsed. Aga hitid olid ikkagi marineeritud kurgid ja kõrvitsasalat :D :D :D Kurke võin ma küll reaalselt süüa ka siis, kui kõht juba ammuilma täis on. Õnneks pole mingi hull patuoit, st ei põe, kui sööngi purgitäie ära.

  • Reply Tyy 25. detsember 2020 at 15:42

    Eks need Jõululaud erine pereti. Suureks ja rikkalikuks kipuvad nad siis kui tullakse kokku ja igaüks toob midagi ja lisab VEIDIKE sellele lisaks, mis kokku sai lepitud. Tahes tahtmata soovid mekkida seda ja toda ja kümnendat kulinaarset rõõmu. Kuigi võtad vaid maitseks, teeb see kokku PALJU rohkem kui tavaline õhtusöök. Kestab see kõik ka tunde ja tunde. Pühad, nende vahe aastavahetuseni ongi üks pikk sööma-aeg ja kilod kogunevad.
    Võib ju selle piduliku osa ka vahele jätta kui “mure” suur on. Aga küsimus on milleks selle üle heietada?
    Mina olen nüüd JÄLLE PAKS, aga mul puuduvad süümekad söömisel, näksimisel, veini manustamisel. Miks või kuidas nad peaksid tekkima ? Kas süütunne on kaasa sünniga antud nagu mõni kole haigus? Umbes nagu psühhopaat on see mis ta on. Inimene on võimeline tundma tervet ja haiget süütunnet. Süütunne on märk eksimisest, valesti käitumisest. Vale süütunne on teise isiku eksimuse süü enda kanda võtmine. Sage tunne laste puhul. Täiskasvanu aga teab mida tahab, miks tahab ja mis on tagajärg. Kui tunned süüd, ära näpi ja kui ei tunne, lase suul käia.
    Imelik on aga see, et süüd tunneb see kel selleks põhjust pole. Mul oli klient, kes pidevalt hädaldas, sest sai oma nahka sõrmedevahele võtta !!!! Vot see on haiglane. Ütle mulle, kes seda teha ei saaks!!!
    Lõpetuseks, tõde on see et need kilod tekivad igal ajal aga kiun käib ja enesesüüdistusega edvistatakse millegipärast pühadeajal. Mis oleks kui jätaks järgmine aasta selle “teema” vahele.

  • Reply Helena 25. detsember 2020 at 13:47

    Selle kohta hea ütlus, et ära muretse selle üle, mis sa suhu pistad jõulude ja aastavahetuse vahelisel ajal. Mõtle selle üle, mida sa sööd aastavahetusest kuni jõuludeni :)

  • Reply Anna-Liisa 24. detsember 2020 at 19:49

    See aasta olen lõpurase ja olen kaua aega oodanud et saaks süümeka vabalt kõike head sisse süüa. Aga reaalsuses saab kõht kohe nii täis et ei mahu pooli asju sinna kõhtu mida sooviks. 😅 Õnneks on jõulud pikemad kui üks päev ja saab homme jätkata.🤗

    • Reply Elerin 31. detsember 2020 at 22:50

      Vot mina ei saa sellest aru et kui oled rase siis sööd ilma süümekateta kõike akui rase pole siis ei söö?
      Kullakene, raseduse ajal ei haihtu ka need lisakilod sul kuskile, need lisakilod jäävad sul kui sa oled ära sünnitanud.

  • Reply soodomagomorra 24. detsember 2020 at 19:37

    Kodus küpsetatud ja glasuuritud piparkoogid on totaalne jõulunuhtlus, vähemalt mõne jaoks:)

  • Reply Flame 24. detsember 2020 at 16:22

    Minu jaoks tavaliselt on jõuludel see, et sa tiksudki söögilauas mitu-mitu tundi. Okei, prae sööd ära nii nagu tavaliselt, aga siis see pikkade tundide jooksul pidevalt snäkkide suhu pistmine täidab ikka kõhtu palju rohkem kui ise võiks arvata, et sisse mahub :D ise ei pane tähelegi, et jutustamise vahele tegelikult haarad ka laualt kogu aeg midagi.

    Häid pühi!

    • Reply Mallu 24. detsember 2020 at 18:23

      Seda muidugi jaa, et istud kaetud laua taga pikemalt. Aga samas kui kõht täis, siis mitu laari praadi ikka sisse ei mahu:D

  • Reply Katu 24. detsember 2020 at 15:27

    Jõululaud erineb ju kõvasti tavapärasest toidulauast. Esiteks meie pere küll igapäev rasvast sealiha ja verivorsti ja ahjukartulit ei söö. Teiseks kuna ongi palju erinevat laual- kapsas, kõrvits, seened, liha, kartul, porgand, verivorst ja kõike tahaks ju võtta siis nii palju erinevat ei söö ju ühesöögi korra ajal tavaliselt. Lisks ehk ka juustusnäkid vms ja magusaks kook vms, mida igapäevaselt kindlasti ei söö (pole suur magusasõber nkn) seega ju erineb kõvasti tavapärasest. Lisaks kõik need traditsioonilised toidud ju tegelt väga rammusad ja väidetavalt isegi ei sobi koos söömiseks (nt siga ja kartul). Ning kuna tõesti ahjuliha ja kartulit saab süüa pigem pidupäevadel talveperioodil siis küll kipub liialdama ka veits, sest head asja tahaks ikka rohkem, kui tavalist 😄 ega see 1 sööming jah nüüd kaalu otseselt ei mõjuta aga mõni peab jõule juba detsembrist saadik..külaskäigud, peod, üritused jne ja siis võib küll ju kaal tõusma hakata. Ja ega kaal tõusebki lihtsamalt rammusat süües, kui muidu suppi, salatit vms süües. Et see on see taak, mis sellega kaasas käib vist. Küll aga mina arvan, et end metsikult keelata ja piirata ka pole mõtet, pidupäev on ikka pidupäev ja küll peale seda jälle reele saab 😉 Häid pühi kõigile! 🙂

    • Reply Mallu 25. detsember 2020 at 12:56

      No ma ütlengi, et mul vist hea rääkida, ei ole iga päev kuskil mööda jõululaudasid jooksmist ja justnimelt kuna see seapraad on nii rasvane, siis ma just ei suuda peaaegu üldse midagi süüa :D

  • Reply Vaike 24. detsember 2020 at 15:25

    Piparkooke olen ma nõus sööma ainult siis, kui tõesti mitte midagi muud enam võtta ei ole ja selleks ajaks on näljahäda ilmselt juba nii kaugele arenenud, et ülesöömine on viimane asi, mille pärast muretseda. :D
    Söömaorgiaid mäletan 90ndate algusest, kui muidu oli laud üsna kehvake ja kesine ning pühade ajal sai vähe paremat kraami; siis sai küll sisse topitud nii palju, et kõhunahk pingul. Ent tõesti, ühekordse täisõgimisega, ka siis kui juua liitrite viisi rasva, ei võta inimene küll püsivalt viit kilo juurde. Järgmise päeva kaalutõus on normaalne, kehas on rohkem süsivesikuid ja sellevõrra ka vett, aga see taandub iseenesest, kui jälle tavamenüü juurde naasta. Kui see tavamenüü aga rohkem kaloreid sisaldab, kui inimene ära kulutab, siis tulevadki lisakilod. Need ei ole ei beebi-, ega jõulu- ega jaanipäevakilod, need on harilikud söön-rohkem-kui-kulutan kilod.

    • Reply Mallu 25. detsember 2020 at 12:56

      Haha, näljahäda piparkoogid :D

  • Reply Hanna 24. detsember 2020 at 15:14

    No see jõuluaeg tavaliselt hakkab juba kenasti piparkookide ja mandariinidega. Kui ükskord need jõulupeod pihta hakkavad oled juba kenasti magu venitanud ja siis ütleme 3-4 suurt toidulauda ka ( noh enne koroonat ikka oli mitu pidu) ja veel aastavahetuseks ka sama, trenni nagunii ei hakka minema jõuluajal ( nagu miks ometi, rahulik aeg ju) ja siis sööd veel eelmise õhtu leftovereid ja siis 1. Jaanuar ongi new me 5kg raskem 😂😂😂 või midagi sellist umbes. Ma olen see aasta fitlife(ish) ja üritan piiri pidada 💪🏼

    • Reply Mallu 24. detsember 2020 at 15:17

      mandariinid ei tundu mulle küll väga mingi “ohtlik” kraam ja piparkoogid mulle vist õnneks oluliselt ei maitse ka :D

    • Reply Kallis proua 25. detsember 2020 at 11:57

      Just-just. Kogu detsember (ja vb juba nov lõpp) ju nuumamine käib. Asutuste peod, lastel koolis üritused. Ega seal kalorivaeseid snäkke pakuta ja tihti ikka väike hõõgvein vmt ka lisaks. Ja no kui juba pidulaud, ega sa siis ei vali, kas võtad seda snäkki või toda ja kas mekid ühte kooki kolmest vaid ikka kõiki kolme. Pidu ju!
      Kuna meil koroona tõttu mingeid pidusid pole sel aastal, siis piirdub asi umbes 2 päevase nuumamisega kodus. Kilod jäävad vast piiratuks. Aga jah, ega ma siin eile ka pikalt mõelnud, kas söön seda krõpsu enne ja kas magustoiduks võtan šokolaadikooki või jäätisetorti. Ikka mõlemat!