Täitsa hull lugu on nii elada, kui saad Õhtulehe paberlehe kaanelt ennast leida jutuga, kuidas ma purjakil peaga kellelegi halvasti ütlesin. Ausalt ütlen, et mul on ainult selle üle hea meel, et mu lapsed lugeda ei oska ja papa kenasti surnud on, et nad minu üle piinlikust tundma ei pea. Kuigi selles olen ma küll kindel, et vaene Endel rullis eile ennast hauas üsna mitu korda edasi-tagasi.
Selles suhtes on mul nagu täitsa ok selle poole pealt, et ma ju tegelikult tean, et suht kõik inimesed on purjus peaga mingeid debiilsusi teinud. Lihtsalt neil on olnud see au, et keegi seda kuskile avalikult üles ei riputa. Aga ei ole ka pahane, et seda tehti, sest noh – julged teha, siis julge ka tunnistada. Seega ma võtan vastu selle piinlikustunde ja lepin sellega, et üsna pea on need juba vanad uudised. Jumal teab, mis mõtted purjus Mallu peas ringi jooksevad, et ta sääraseid debiilsusi teeb, aga teha pole enam midagi, elan edasi. Lihtsalt veits mark on, kui aus olla. Pole eriti sünnis käitumine kolme lapse ema poolt. Vahet pole, mida ma kellestki arvan või ei arva.
Mõelge, mis contenti ma suudaksin toota siis, kui Malluka suvi hoopis sel aastal telekas oleks olnud. Üle nädala olen ontlik pereema, kes lastega Lottemaal käib, guaššidega maalib ja nendega rannas ujumas käib. Ja siis järgmisel nädalal rullin ennast mööda Pärnu randa hotelli poole ja saadan võõrastele meestele roppe voice… Ma muidu tean küll, et ma vahepeal ropu suuga olen, aga need voiced olid isegi minu enda jaoks next level teema. Ütleme nii, et kui selline saade kellegi teise kohta oleks, siis vaataks ise ka. Jumal tänatud, et siiski seda ei ole, aga noh. Mõnus ja piinlik oleks vaadata ikka, umbes nagu enamikke Eesti reality saateid.
Endiselt, mis tehtud see tehtud ja ajutine piinlikus peale sellist debiilsust on täitsa kena karistus.
Muus osas on mul ainult mega palju häid uudiseid, millest ma isegi veel rääkida ei tihka, aga konkreetselt tahaks ainult nendest rääkida. Iga asi õigel ajal, seega olge valmis olema rabatud… Okei, nüüd ma veits müün oma uudiseid üle, olge lihtsalt valmis. Rabatud ilmselt ei ole 😀
Täna võtan Gerdi ja sõbrad kampa ja lähme Paide kanti kanuutama ja dinnerile ja saunatama ja veinidegusteerimisele. Ütlen kohe etteruttavalt, et ma telefoni jätan igaks petteks edaspidi kuskile kotipõhja 😀 Või peaks kohe kenasti jõkke viskama?
Aga ma tegelt tahaks teada, mis on kõige margisem asi, mida teie elus purjus peaga teinud olete? Siin saab kenasti anonüümselt kommenteerida, aga ma tahan lihtsalt tunda, et ma ainus loll ei ole 😀
96 kommentaari
Alkohol on süüd raskendav asjaolu, mitte kergendav. Mind teeb alati kurvaks see, kui tolerantselt me joomisse suhtume. Ja kõik need jubedused, mis purjus peaga tehakse. Purjus peaga teisele haiget teha on ok? Mis mõttes nagu?!
Kui mees on purjus peaga roolis ja inimese alla ajab, kas siis on ka lihtsalt, et “mehed ongi sellised”? Kus see piir on? Purjus inimene ei kontrolli jah ennast, aga see on probleem, mitte vabandus!
Ōigesti teed, kui ta maha jätad. Küsimus ongi pigem see, et mis inimene ta siis on, kui niimoodi joob? Joomise taga on sügavamad probleemid. Ja just sellepärast ei ole mõtet selle inimesega koos olla.
PS. Räägib kaassõltlane! Mina muidugi annaks andeks ja laseks oma elu koos temaga allavoolu!!! Sina tundud ikka täie mōistuse juures olevat õnneks! 🙂
Ma olen võib olla imelik, aga ma olen naine 50+ ja pole elus kunagi purjus olnud. Mitte kunagi. Ma armastan ennast, austan ennast ja ei pea vajalikuks ennast hävitada. Alkohol on ju üks mõttetumaid asju üldse, mida tarbida.
Kunagi teismelisena tundus üli hea idee minna oma exi juurde sõbrannaga jooma. Jõin ennast seal nii täis, et kukkusin ta vetsus pesukorvi ja peale seda veel vanni(mingi täiesti suvaline tüdruk aitas mind sealt välja). Muidugi pesukorvi oksendasin ka täis ja enda sõbrannale ka oksendasin peale. Peale seda kui ma lõpuks sealt vetsust välja sain siis kukkusin peaga seina augu. Ise ei mäleta sellest muidugi midagi:D
Teismelisena, mingi 17-18, pärast esimest lahkuminekut jõin end iga reede täis sõbranna pool ja saatsin sõnumeid/helistasin eksile viidates kaunitele endistele aegadele ja nõudsin aru miks ta ikkagi nii m*nn oli mu vastu kui ma nii hell ja hea ?. Veits tuleb okse kurku kui seda nüüd meenutan ? imestan, et tüüp mingit restraining orderit ei hankinud, aga õnneks kestis see ainult kuu aega vms. Anna need 4 reedet andeks, Rauno..
Ma andestan sulle Rauno eest ?
Kunagi sa 2 pudelit veini joodud ja noh läksin enda teada ja mälujärgi kui ka teise inimese jutu järgi oma voodi magama. Ärkasin siiski hääle peale nagu treppidest oleks vett alla jooksnud hoopis stringide väel trepikojas??? Jah olin paljaste tissidega, naabritel käis pidu kedagi õnneks trepikojas polnud, lapsed olid kõik mul sõbranna pool olin sõbraga vaid kodus. Ega midagi pimpotasin ja peksin ust et lastke sisse ma tahan tuppa ?? ? Tundus terve igavik ja olin valmis juba naabrite uksekella andma et saaks oma moblale hellata kuid siis avanes uks ja sõber lasi mu tuppa?. Hommikul küsis,et kle millal sa trepikotta ronisid ja miks? ja naersime, et hea, et ma õue ei läind sealt poleks enam sisse saand??
Isegi seda siiani ei tea kuna ma rinnahoidjad ja öösärgi ära võtsin need olid magamistoas?
Ma olen ka sarnaseid kõnesid teinud aga tänu jumalale kui kuulu mu tutvuskonda ühtegi (tsiteerin ajakirjandust:) importstripparit, et leheveergudel saada. Seni on asja dlõppenud lihtsalt hommikul kõnelogi/SMS/Messengeri vaatamise ja ahastamisega. Muidugi need asjad kõik paraku jäänud kaugesse minevikku aga sinu eelmist posti lugedes tekkis tahtmine end chilliks juua, lihtsalt rihma lõdvaks saamise eesmärgil.
Kõige piinlikum oli loomulikult see kui ma sellises olekus saatsin oma endisele ülemusele ” mida ma temast arvan” kuigi see polnud talle mõeldud. Avastasin hommikul seda, ta oli vastuseks saatnud Ahah ?
Piinlik lugu aga elu läheb sul ka edasi, ma usun, et esindasid oma julge teoga paljusid! Eks perekooli ja kõige muu põhjal inimesed ise juba ammu teinud oma järeldused, kes milline on…
Sai joodud sõbra juures maal, nad kasvatasid hobuseid.
Mulle tundus täis peaga, et seltskond vajaks lisa ja tõin hobuse tuppa. Ilus väike valge Eesti hobune oli ja meeleldi tuli kaasa.
Hobu lükkas kogemata p…sega ümber kapid, laua, s*ttus vaibale, astus ühe tüübi jalale (tüübil tulid hiljem küüned maha) ning siis selgus, et õue see loom enam minna ei taha – 3 astet treppi alla oli takistus. Üles tuli ilusti…
Igatahes pidin oma kooli lõpetamise puhul saadud auto maha müüma, et see jama kompenseerida.
10 punkti ka su nime eest siin ???
Ma annan ka omalt poolt kümpsi 😀
Ma ei ole ammu nii naernud ??? aitäh, Sulle! 😀
Vist ca 18-aastasena helistasin enda tollasele kutile ja jätsin ta maha. Hommikul ei mäletanud midagi.
Samas, kui “purjus peaga lollide asjade tegemine” saab väga tavaliseks, siis tasub hakata mõtlema alkoholitarbimise kontrollimisele. Väga hea on näiteks see praegune võta vett vahele kampaania.
Neid mälestusi on nii palju, et võiks eepose kirjutada. Ka minul on kõik baas tehtud, need oksendamised, eksidele helistamised, kukkumised jne. Eredamad, mis kohe meenuvad on: Olen kord purjus peaga traktori katusel sõitnud (sõbranna kukkus pea ees alla, õnneks olime heinamaal ja pead lõhki ei löönud), kord kahe sõbrannaga terve küla auto katusel läbi sõitnud ja “ranna tuul-tuul-tuul” laulnud, kord jõe peal kummipaadiga aerutanud ja (jälle täiest kõrist jorulaulu lauldes) ja sellega korduvalt ümber läinud, hea et ära ei uppunud, viskasime veel uppumissurmast pääsedes meelalt juukseid nagu telekas nähtud shampoonireklaamis.
Olen kord männi otsa roninud ja sealt loomulikult selg ees alla kukkunud ja siis käpuli läbi metsa koduni ennast vedanud, kodus siis põrandalt maha kukkunud, kolina peale kohale tulnud kasuisale ristseliti otsa kukkunud ja selle peale okse lahti päästnud. Oleme sõbrannaga kord võõra auto katusel tantsinud, mille peale kutsuti politsei ja me veetsime öö kainsetusmajas ja saime trahvi. Olen kord bestikaga kaklema läinud, sest ta ajas peikad sassi. Kord purjus peaga hääletanud, kord pääsenud vägistamiskatsest, nuianud Pearu Pauluse naiselt ta mehe musi (lahkesti lubas), tantsinud vanalinnas balletti, löönud politseileuurijale (edukalt) külge, samal ajal kui avaliku korra rikkumise kohta seletuskirja kirjutan, tantsinud 6-7 purjus sõbraga ülekäigurajal väga ebapädevalt esitatud ja lärmakat rongitantsu, samal ajal kui president Lennart Meri oma limus kannatlikult ootab et me tee pealt kaoksime, istunud ühes korteris külas olles kraanikaussi (miks-küll-mikkks-ometi?) ja sellega alla kukkunud. Need siis mõned näited, mis kohe meelde tulid. 😀 (ma enam ammu ei puutu viina, lihtsalt ,naeran kui meelde tuleb kui tainas ma kunagi olin)
+Üks jube piinlik on ka.: Kunagi sebisin kena kutiga, kes kutsus mu enda sõpradega grill-õhtule oma vanemate saunamajja. Kahjuks viin tegi oma töö ja mul hakkas julmalt halb, kutt viis mind teise korruse magamistuppa kainenema. Olin üksi ja mingi hetk ärkasin ja tundsin, et rops tuleb. Tahtsin akna lahti teha aga avasin hoopis akna kõrval oleva seinakapi ukse, aju läks lühisesse ja otsisin aknalinki, endaarust leidsin ja ropsisin aknast välja aga tegelikkuses tegin jälle kapiukse lahti ja ropsisin vastu kinnist akent. Kui reaalsus kohale jõudis, otsisin millega ropsi puhastada aga toas olid ainult külaliste spordikotid saunalinadega. Viimane asi, mida mäletan, on ma saunalinadega aknaid puhastamas ja aru saamas, et seda jama ei anna peita, siis kustusin ära. Järgmine pilt hommikul, kõik inimesed kadunud, ka kutt kellega sebisin. Ainult üks tüdruk oli, kellega ootasime omanikku, kes meid siis väga karmi olekuga ja täielikus vaikuses linna tagasi viis.
Hahahahaaa! Tantsisime rongitantsu, kui Lennart Meri kannatlikult oma limus ootas! Aitäh, kogu see kommentaar oli päeva parim lugemine. Ja kui korra käiski mõte peast läbi, et paneks ka mõne mälestuse siia, siis enam mitte. Kõik mu seiklused kahvatuvad selle kõrval.
Hahahaha hea kui kedagi peale mu enda veel naerma ajas 😀
Natuke meenutan veel: olen ühelt korteripeolt (5.korrus)korraks õue suitsetama läinud, siis terve kortermaja uksematte üles korjanud (inimkeeles “pihta pannud”), nendega ühest avatud uksest tuleva sõimu saatel trepist alla kukkunud, lõpuks välisukseni jõudes kukkunud pikali uksest rattaga siseneva mehe ja kõike seda kandes korterist leitud hiina riisikorjaja mütsi ja olles paljajalu. Pärast ei mäletanud muidugi ka õiget korrust ega saanud esiti ka välisuksest tagasi sisse. Õrn mälestus on, et ma lõin ka sellele mehele külge, kelle ma koos ta rattaga pikali kukkusin.
Kord kahtlase seltskonnaga ühes maakohas pidu pannes läksin rahvaga poodi kaasa ja autos vajusin ära, halb hakkas. Ärkasin kui kutid närviliselt ootasid midagi ja teatasin, et mul robi tuleb, vaja kohe välja minna. Saabus haudvaikus. Kobisin välja auto taha ja roopisin nii tagasihoidlikult kui võimalik samal ajal kui ülejäänd kutid autosse tagasi jooksid. Kannatlikult oodati mind ja siis pandi kummide vilisedes minema. See oli ainuke poerööv, milles olen osalenud 😀
Kord volbriöö peol vanalinnas riietasime ennast bestikaga loomanahksetesse minikatesse, a la sexy witch. No päris karvane nahk, mitte mingi leopardimuster, ikka totaalne kunksmooristiilis witch. Kõik muidu ok, ainult et tekiila tegi oma töö, bestikas äratas mind lõpuks klubi vetsu seina äärest üles (markkkkk) et taksosse minna. Järsku olin mingi kuti teise linna otsas asuvas korteris ja magasin elutoas diivani taga põrandal (mitte diivanil, muidu oleks liiga loogiline) õndsat und hommikuni. Hommikul oli tore loomanahkses minikleidis ja 10cm kontsadega trollis tööinimeste keskel kodu poole loksuda.
Olen jätnud kuti maha sellepärast, et helistasin talle ja ütlesin et ta KOHE siia tuleks. See “siia” oli temast 250km eemal ja “ei” tähendas selgelt, et ta ei hoolinud minust ega hinnanud mu väärtust, seega ainuke mõistlik tegu oli ta jalapealt maha jätta. Edasi muidugi ahastasin terve õhtu kuna olin lahkumineku ohver.
(Õnneks ta lubas mul hommikul meelt muuta ).
Olen kord poe turvameest suudelnud, sest ta oli nii ilus ja mis ta ikka niisama passib seal ukse kõrval, onju.
Olen kord bestikaga ka ila pannud. Sest noh kui juba siis juba.
Õnneks olin ainult 17-18, peale seda elu õpetas ja kasvatas 😀
Mina olen umbes samamoodi inimest solvanud täis peaga Messengeris, aga oli ka põhjust. Lihtsalt üks teema oli üle visanud ja viha tuli välja elada. Täis olin ka nagu kännuämblik. Mul oli piinlik öeldud sõnade pärast, aga et ma lõpuks üldse suu avasin, seda ei kahetse. Mõni aasta on möödunud, oleme kohtunud, ei räägi temaga, aga vabandama ka ei hakka. Suva. Elu läheb edasi. Sinul lihtsalt jah keeruline. Meedia saab kohe jaole ja tutvusringkonnas on vähe tuntumaid inimesi. Tegelikult pole see üldse nii hull asi minu meelest. Ole sa kolme või mitte ühegi lapse ema, igal ühel võib napsusena midagi juhtuda. Kellel pole juhtunud, siis pole vastavat olukorda ja emotsiooni olnud. Õnn on nende õuel või siis emotsioonid kihavad seesmiselt, aga välja öelda ei julgeta.
Kunagi käisin Olerexi tanklas suitsu ostmas ja ütlesin müüjale nagu mingi salaagent, et kui keegi küsib siis mind pole siin käinud.?
Crashisime ühe suvalise tüübi juurde sõbrannaga öömajale, ise jumala täis. Okei, mina vb rohkem. Ühel hetkel öösel oli mul ilmselt tulnud meeletu pissihäda ja lasin selle venna toanurka ?
Ärkasin hommikul ja midagi ei mäletanud ja küsisin veel temalt 100 krooni laenu, et koju saada ?
Kui pärast sõbranna rääkis, ei teadnudki kas nutta või naerda ?
* klassika exile helistanud
* tulime sõpradega mingilt peolt ,Täiesti purjus aga Ikka tekkis tunne et tahaks veel juua. Peale 3 klaasi ronisime baariletile istuma ja nõudsine sperma kokteili
* oksendanud taksos
* talvine aeg oli ja tulin kuskilt peolt ning kukkusin täies riietuses voodi magama. Elukaaslane siis koju tulles üritas mult saapaid jalast kätte saada. Mina aga virutasin talle jalaga tead küll kuhu.
* aasta 2003 tuli nii et magasin Valli baari aknal
* häbi mulle olen nooremana hommikul avastanud end krt teab kelle kaisust
* exi uut sõimanud
Jne
Nonii, *lööb piinlike mälestuste märkmiku mõttes lahti*
Ma olin põhikooli ja keskkooli ajal hästi ontlik ja tubli neiu, seega tegin ülikoolis kõik tasa ja olin ikka pidevalt korralikult vintis. Meenuvad sõbranna ühikavets, kus väga kõverjooneliselt vetsupotist mööda oksendasin ja seda siis kohusetundlikult üritasin ära koristada, aga vetsupaber sai otsa ja siis ma pidin seda selle tühja rulliga kaevama ja potti viskama. 😀 Sõbranna ja ta ühikakaaslased lõpuks leidsid mu ja koristasid ise ära ja surusid mu magama. Siiani nende ees piinlik. Meenub ka seik, kui ma oma ühel sünnal paar aastat tagasi Katusekohvikus oma tänase elukaaslase peale karjusin ja hüsteeriliselt nutsin, kuna ta läks sõbraga korra Subway’sse nälga kustutama ja ma arvasin, et ta “lihtsalt jättis mu sinna maha”. Kõige kirevam seik on võib-olla see, kui 4-5 aastat tagasi käisime vanalinnas üht sünnipäeva tähistamas ja ma terve öö sünnipäevalapse sõbrantsiga mingil random pingil amelesin ja suudlesin, kõigi turistide ja tallinlaste pilgu all. Ei tea ise ka, kust see tuli, aga kindlasti on nii mõnelgi meist põnevaid pilte ja videoklippe. Hea suudleja oli vähemalt! Refreshisin mingi kuu aega pärast seda veel Facebook’is “Märgatud Tallinnas” lehte suure hirmuga. 😀 Nüüd olen maha rahunenud õnneks ja tarbin mõistlikult, ise ka nüüd ema. Aga vahel ikka tekib tunne, et krt, tahaks minna ja lihtsalt täis juua.
Klassika on mingitele kuttidele kirjutamine ja dirty jutu ajamine… seda juhtub tihti?
Kes neid mäletab? Mõni peaks piinlikkust tekitama aga ei ole piinlik purjus mina tegude pärast. kes arvavad, et peaks olema, krt sa olid kaine, hoidnud mind tagasi vms. nagu esimest korda näeks täis inimest. Üks kõige labasem asi on, mis tekitab piinlikkust. sõbranna meest olevat musitanud, vot seda ei mäleta aga räägitakse ja piinlik on juba mitu aastat olnud.
Oeh.. Kohe tuli meelde, kui kunagi üks sõber mu peolt koju viis, jõudsime mu maja ette aga mul oli juba väääga paha olla selleks ajaks. Enne autost väljumist ütlesin talle ” tead ma tahaks sind täiega suudelda, aga ma ilmselt oksendaks suhu sulle.”
Ta õnneks ei teinud sellest kunagi enam juttu, kahju et ma seda mäletan ?
Istusin ämma magamistoa akna all ja rääkisin armukesega suurest armastusest. Aken oli loomulikult lahti. Tänaseks on see armuke juba yle 20 aasta mu seaduslik abikaasa.
ma tahtsin purjus peaga ühe tüübiga magada, ta tahtis minuga ka raudselt, sest me suht amelesime terve õhtu salaja. aga mõni tund hiljem istus ta üksi autos chattis oma pruudiga ja loobus minuga magamisest. Ma olin selle peale nii solvunud, ütlesin talle suht halvasti sest c’mon ” mulle ei ütle tavaliselt keegi ei”… järgmisel päeval oli piinlik ja me siiani ei ole rääkinud. WTF nagu, ma tglt pole mingi kooselu rikkuja ja tundub et pruut kodus oli samal ajal rase ka, sest praegu kasvatab ta imearmast tüdrukutirtsu.
Ma olen purjus peaga politsei eest elektrirolleriga ka põgenenud 😀 kaugele ei jõudnud ja trahvi ka ei saanud .. sõbrannal õnnestus muidugi põgeneda.
Ma olen käitunud PIINLIKULT nõmedalt ilma alkota, mis on veel hullem VIST.
Ei ma ropendanud, ega sõimelnud ega solvanud kedagi, aga näe ikka suutsin pulbitsevas energia hoos teha teatraalse etteastet kohas, kus see oli täiesti kohatu ja teistele mitte mõistetav. Omast arust oli see naljakas, aga kui näed toatäis kaameid nägusid, siis oleks tahtnud sealt aknalaualt väljapoole hüpata. Jeesus peale seda juhtumit püüan end eriti kontrolli all hoida. Millegipärast vallandub mu kuraasikus, kui olen olnud armunud. Imelik mida psüholoog siin kohal arvaks?
Kunagi peale baari ei tahtnud veel koju minna kuna meeleolu selleks oli liiga hea.Sõitsime tuttavatega ühe töö juurde pitsat sööma,sinna sisenedes tahtsin lihtsalt vetsu saada kus ennast tühjaks oksendasin ja enda arvates nöörist tõmbasin vee peale (häire tööle). Mitte mingit häiret ei mäleta, turvatöötajatest rääkimata, tuttavad klattisid seda ?
Olin ise veel pitsat tahtnud aga jäin laua äärde magama, koju jõudmist ei mäleta?
Täis peaga üritasin klubi garderoobi töötajaga flirtida (kahjuks oli suhtes või ei sobinud mina ?♀️).
Ühe baari ees lõin topsi alt ülesse et sel mehel lendas jook näkku, vist ta ei meeldinud mulle kuna tuli sinna mingit nõmedat juttu vahele rääkima ?♀️ see lõppes sellega et vaidlesin politseiga ?
Olen baaris laamendanud niiet klaasid, toolid lendasid, ei mäleta miks? välja ka ei visatud.
No, üks kord olles õel esimest korda uues kohas külas siis astusin korrus allpool olevasse korterisse sisse . Õde muidugi ütles et ei ole see aga no ma siis ei kuulanud ju .. raudselt valetab ? Ja no kohe ei pannud tähele et võõras korter marssisin kööki laua taga istub üks onu. Ma siis kohe sõimama et kes kurat sa oled ja mida Sa siin teed ja kus õe mees on ? Tuli välja et ma ikka vales korteris.. see onu veel oli politsei ja ma ise muidugi alakas ka ja purjus ??
Õde see oli ammu koridorist plehku pannud ?
Ja teine kord mäletan et olin Pärnus ja saime sõbrannaga mingite tüüpidega tuttavaks… no okei mõni päev sai suheldud ja jälle olin tagasi Pärnus ja no seekord panime koos pidu ja lõpuks purjus peaga üritasin tüüpi ära vägistada ?? Õnneks oli nii korralik mees et ei kasutanud purjus naist ära ?
Mina eelmine aasata suve algul mõtlesin, et oleks vahva kõik sõbrad kokku kutsuda ja üks unustamatu pidu maha pidada pärast seda koroona jama. Sõbrad siis julgustasid tekiilat jooma, mida ma polnud väääga ammu joonud, pidu oli nii kuradi vinge, et järgmine hommik ärkasin jalaluu murruga ja istusin ilusti kenasti augusti alguseni kipsiga. Peost ise ei mäleta mitte midagi, teised räägivad, et tegin kukerpalle põllu peal ja nautisin pidu nii korralikult, et lõpuks kadusid lihtsalt jalad alt ära. Hommikul ärkasin jalg paistes ja jalale astuda ei saanud. Emosse minnes oli väga piinlik selgitada, miks ma ei mäleta kuna ja kus see täpselt juhtus ja muidugi siiamaani on sellepärast mega piinlik, et ise ei mäleta midagi ja teistele pidin ilusa vale välja mõtlema. Aga noh kui pidu ennast ei mäleta siis on vähemalt peo tagajärjed unustamatud. ??
Mul on kahjuks selline aju, mis mäletan absoluutselt kõiki piinlikke ja mittepiinlikke asju, mis ma täis peaga teinud olen.
Ükskord sattusin sõbranna eksiga peol musitama, kuna see sõbranna hakkas peale minu eksi ja minu lahkuminekut mu eksiga sõbrustama ja mul oli vaja selle ränga kuriteo eest talle tagasi teha. Pärast kirjutasin sõbrannale krüptilise sõnumi, kus ütlesin midagi sellist, et sorry et Xga nii läks ?♀️
Üks kord olin väga-väga täis ja alustasin jalgsirännakut Tartu teise otsa, mööda Emajõe äärt. Peolt lahkusin nii, et ühelegi sõbrannale mitte midagi ei öelnud, sest sain üks hetk aru, et ma olen liiga täis ja tahtsin kohe ära minna. Mingil põhjusel tuli mul hirmus kihk vee äärest minna, määrisin end muidugi ära seal sopa sees, sest samm polnud üldse sirge. Kui sain aru, et see retk mul jõe ääres lõpuni viia ei õnnestu, kobisin tagasi üles kõnniteele ja leidsin pingi, kuhu ma loomulikult tukkuma jäin. “Puhkasin” mingi aja, oksendasin istudes sinnasamma pingi kõrvale ning kobisin lõpuks koju.
Ei mäleta, kas see oli sama pidu, aga on meeles ka selline hetk, kus oksendasin klubi vetsus ja keegi tõmbas samal ajal ukse lahti. Tol ajal oli klubis oksendamine mul üsna tavaline toiming ? Kabiinist väljudes koperdasin kuidagi ja käisin käna, kuid ausalt, see ei olnud tingitud mu joobeastmest. Tüdrukud vetsus olid muidugi mures ja shokeeritud (no vabandust, aga ei usu, et keegi neist polnud varem täis peaga seal klubis kettinud), aga ausalt, mul endal oli kõik fine. Et jah, kui lugejale tuleb tuttav ette, siis ma tegelt ka ei olnud lädramälus, vaid lihtsalt veidi purjus.
Reaalselt piinlikest hetkedest see, kui vanaema sünnal hakkasin 8-aastase sugulase, kes oli terve õhtu oma vingumisega närvidele käinud, kallal võtma, et miks ta selline mats on ja ilusti olla ei oska. Perekonnakokkusaamistel olen veel küllaga piinlikke asju öelnud ja seetõttu jälgin nüüd ikka väga hoolega, kuid palju ma joon ja mida ütlen. Õnneks ei suuda ma enam end päris sellisesse astmesse juua, et mingit väga lolli juttu suust hakkab välja tulema, sest mul läheb enne lihtsalt süda pahaks ?
Alkohol ainult võimendab seda mis tegelikult inimese sees on. Hoopis suurem küsimus on see, et mis paneb inimest sellisesse konditsiooni jooma . Teades veidi alkoholismi tausta ja dünaamikat siis võin väita, et inimene, kes on õnnelik jooma ei hakka, vähemasti mitte sellisesse konditsiooni. Joomise taga tavaliselt on kurbus ja rahulolematus. Eks sellega tuleks tegeleda aga vähesed on kes seda endale teadvustavad.
Tänud süvaanalüüsi eest?
Et siia kõik noored inimesed, kes sôpradega väljas käivad ja lõbitsevad on tegelt kurvad ja masenduses ja vajaks ravi ? ??
Ma väidaks nii, et ma pole õnnelik ja samas ma ei joo, nii et su teooria ei pea paika
Ma olen alati selle teooria peale mõelnud (ise täiskarsklane alati olnud), kuid peale seda, kui mu sõber teatas väga purjus olekus enda külaliste ees, et soovib minuga last ja mina mitte (me olene juba keskealised inimesed ja lapsed tehtud), olen ma kindel, et see 100% kindlasti paika ei pea. Mingil määral vast võtab alkohol küll piirid maha, aga ilmselt kipub sekka ikka ka palju luulusid sattuma.
Klassika on vist see, et täis peaga eksidele või noh ,palju mul neid olnud on aga ûhele neist Uu, Juudas selliseid sõnumeid saatnud, et ise ka ei usu. jàrgmine pàev paneks pea liiva alla Ja ei taha neveer meenutada. Aga noh, Mina voin ju unustada aga tema mitte ?. Lollusi on saanud tegelt igasuguseid tehtud, ma pooli lihtsalt ei màleta Ja no parem mulle :D.
Alkoholi tarbides tuleb igaljuhul lôvi vàlja Ja mis varem ûtlemata jài siis kindlapeale kôik saab ôeldud?
Jõin ennast 4min enne kluppi minekut nii täis et pilet müüdi aga sisse ei saanud …jalgu alla ei võtnud ja oksendasin veel klubi ette ja taksosse ka….olin 19 ja sõbrannad helistasid emale et ta mu kodus takso pealt vastu võtaks . Viskasin takso taha pikali et Tahan magada (23. Veebruar oli) ja raha mul ka polnud et takso eest tasuda ? niiet sinul läks veel hästi …lihtslt mainin et tänaseni pole viina joonud peale seda sest pohmell sellest oli mega
Mul pole piinliku lugu kirjutada aga Sulle ma tahaks öelda, et APLAUS, ütlesid välja selle, mida paljud ei ole tahtnud teha ?? ??
Ja see, et sa alaa 3 lapse ema ja selline ropp suu! Tutvustage mulle ka sellist ideaalset ema, kes vahest ei lähe üle piiride. Me kõik oleme inimesed.
(Teine asi oleks muidugi siis kui laste kõrval roppusid lendaks)
No minu jaoks kõige piinlikumad on seigad, kus ma olen ennast lõviks joonud ja ülbitsema hakanud. Ka tavaliselt meestega. Ja siis veel näiteks meestega, kes mulle meeldivad, kuigi tegelikult olen suhtes olnud. Ja siis tipuks on olnud see, et hakkan bitchslappima mehi. No jube jube piinlik, järgmine päev tahaks ikka maa alla vajuda. Õnneks pole seda nüüd väga ammu juhtunud, olen suhtes väga hea mehega ja ilmselt ei tunne vajadust ennast tähtsaks teha 😀 Aga päris nõme ikka küll, eriti löömine.
Ma pole kunagi nii täis olnud, et marke asju teha. Päriselt. Kunagi kauges nooruses olin korra nii täis, et pool õhtut vetsus oksendades veetsin. Siis oli veits mark, aga põhiliselt oli lihtsalt nii s*** olla, et ma otsustasin, et ma ei taha enam kunagi ennast nii halasti tunda. Eriti arvestades sellega, et mul on ka ilma alkota lõbus.
Nagu ma sõpradele ikka ütlen: “Ma joon vähe, sest ma olen juba kaine peaga nii ebaadekvaatne, et ei saa endale purjujäämist lubada.” ??♀️
No purjus peaga sõnumi saatmised on väga tavapärased olnud kunagi 😀 Hommikul ärgates mõtled küll, et kas ärkad üles ja võtad kõik vastu mis võtta on, või lämmatad end padjaga ära?♀️
Aga noh nüüdisajal siis ilmselt on kõik piinlik mida purjus peaga teen, eriti laulmine, kõvasti ja valesti…ise käitumas nagu staar?♀️
Muidugi nii räiget asja pole juhtunud, kui sinul.
See eest mu mehel on…
Ta on ärganud mu vanemate voodis paljalt peale pidu. Õnneks polnud vanemaid kodus ja seal magasid hoopis mu vend koos oma naisega 😀 See oli algusajal,kui koos hakkasime olema ja ta esimest korda meil ööd oli, öösel wcst tulles oli uksed sassi ajanud 😀
Siiamaani mõtleme, mis oleks saanud, kui ta oleks mu vanemate kõrvalt paljalt ärganud 😀
Mega purjus peaga läksin ühele kutile külla, kes mulle veidi meeldis. Mäletan ainult uksest sisse astumist ja järgmisena ärkasin tema diivani peal, pesu väel, tekk peal ja riided korralikult kokku volditud kapi serval. Ja mul olid mingi hetk päevad hakanud niiet kõik oli verd täis! 😀 ise mitte midagi ei mäleta aga ma olen päris kindel, et ise ma neid veriseid pükse nii korralikult kokku ei voltinud 😀
Appi ???
Aastaid tagasi oksendasin auto aknast välja, hommikul naabrimees tuli ukse taha ja ütles, et mingid huligaanid on teie autot munadega loopinud, jäi üle vaid noogutada ja nõustuda
????????????????????????
Olime kunagi sõpradega ühe teise sõbra kodus peol, kui mul ära keeras ja hakkasin kõiki välja viskama, kuigi tegu polnud minu koduga. Sõbrad arvasid, et ma ei mäleta, kahjuks siiski mäletasin ?
Kunagi sattusin sõbrannaga kuskile võõra inimese poole peole, ma vajusin lampi magama lõpuks, viidi mind siis voodisse mille ma otsast lõpuni täis oksendasin.. ?♀️
Elasin üksi, peale pidu, jõudsin hommikul vara koju, hundinälg kallal. Hakkasin mina siis pannil friikaid tegema, pliit oli vana ja läks kuumaks terve igavik.
Kuna ma aga olin millegipärast läbimärg ja must ja mul oli külm, siis hakkasin riideid vahetama ja lõpuks ronisin teki sisse..
Ãrkasin selle peale, et keegi reaalselt lõhkus mu ust, kes see muu kui päästeamet oli ?♀️
Olin magama jäänud, friikad läksid kärssama, terve mu korter oli suitsu täis.. Piinlik oli, enda, naabrite ja sõprade ees ?
Ütleme nii, et need kõik päris õnnelikud õnnetused 😀
No aastaid tagasi olin ma väga rebel tsikk ja panin pidu nii et ise ka ei usu 😀 ükskord jõin kogemata kõik oma raha maha ja pidin taksoga sõitma Mustakale. Mõtlesin, et no mis see ära ei ole, lasen elus ainsat korda takso üle ja võtan kaasneva karmavõla vastu. Mõeldud-tehtud. Jooksin ma siis taksost minema, täis nagu tinavile. Mõtlesin, et hea idee on parklas kükitada auto taha (nagu kes üldse nii lolli idee peale tuleks? ?) ja teeselda, et olen nähtamatu vähem kui 150 meetrit jooksu algusesr. Loomulikult sai taksojuht mu suurema vaevata kätte ja seetõttu palusin pisarsilmil andestust ja pidin järgmise päeva õhtuni oma telefoni panti andma. See aga viis järgmise mureni. Olin nimelt kodu suhtes täiesti teisel pool linna otsas, kuna mõtlesin enda peikakandidaadile üllatusvisiiti teha ja siis õige maja juurde jõudes unustasin (loe:olin nii täis) korterinumbri ära. Helistasin ma minu meelest kõikidele selles majas, aga vot peiksile jäigi kõne tegemata. Äkki oligi nii parem ? Andsin alla. Leidsin prügikasti kõrvalt paar diivanipatja ja keerasin end esimeserõdu alla rulli magama. Ärkasin selle peale, et kojamees tagus mind harjavarrega selga ? sõitsin siis bussiga kiirelt koju, kraapisin kokku pandiraha ja taksojuht tagastas telefoni. Nii piinlik ja never again ei ole ma kedagi kuskil rohkem üle lasknud ?
appppppiii 😀 hea lugu vähemalt 😀
???
Hahahaha instant karma ???
Oksendanud keset maximat ?
Ma olen kunagi minestanud keset mustika prismat :D. aga noh, ma olin kaine 😀 mark oli ikka 😀
Ma minestasin keset ettekanne esitamist (kainena), megamark oli. 😀
Muidugi on purjus peaga sõnumeid saadetud :). Aga vaatamata sellele, et said oma teoga hakkama (on seal juures suur pluss, et ei karda välja öelda, et kahetsed ja saad ise ka aru, et see nõme oli), siis minu arvamus sinust küll selle teoga ei muutunud ja ikkagi oled jumalast äge mutt 🙂 Imelik, et mu jutust muudkui “teod” läbi jooksevad… telekas käib parasjagu just Käsna Kalle multikas, kus ta tigu päästetakse kuskilt….:D
Hahahaha, vanad head teod. Meid kõiki ootavad suured teod!
Mõtlesin eile, et mida mina teeksin sinu asemel, mõtlesin, et alati sellises olukorras – nn nõmedas ja ebameeldivas, ma püüan siiski olla meeldiv ? Ma ilmselt saadaks Justinile pudel Jamsoni ning lilli kimp ja kaardi, Sorry – hope it Will never happens with you ? ja seda kõike hea mõttega. Ma arvan, et see oleks kena.
Tead, see oleks super kaunis žest küll ja oleks tegu ükskõik kelle teisega, nt Triinuga, siis ma teeks seda. Aga inimene, kes just mind cunt’iks sõimas ei vääri minu meelest väikse pe*e jutu peale pudelit 😀
Jäänud kahesilma vahele kus ta seda tegi?
Telefonis röökis ühele sõbrannale, et meie sõpruskond on cunts ?♀️
Läksin ülikooli 1. aastal kuidagi purjus peaga oma crushi voodi juurde öösel (kes mind juba rejectinud oli) ja proovisin teda kuidagi võluda. Ei õnnestunud.
Ma ei tea siiamaani, kuidas ma korterist üldse sisse sain.
Noh, kellel siis seda juhtunud poleks, eksole 😀
Minu jaoks kõige piinlikum oli kui peale paari pudeli hõõgveini joomist sai baaris veel viina energia joogiga peale joodud ja lõpetuseks ropsisin klubi peltas, ja siis kuulsin kommentaari, et seal üks ropsib, sõbrants talutas hiljem koju. Piinlik sest ma reeglina ei kaabi end nii täis.
Tegusi teind ei ole, va meestega kaklemine, aga seda oleks vb kainena ka teinud, kuna olid rämedad sitapead ja ma kaitsesin aint sõbrannade au ja need raisad ise alustasid?
Samas mul mees siuke kes jobusi tegusi teeb purjus peaga, siis ütleb hommikul et sorry, purjus nh ( ei peta ega löö, aga ntx ei lase magada kuigi mul vaja vara tööle minna, kuulab valjult mussi, ülbab kuskil vöörastega, toob koju kassipoja jne..) siis soovitan psühhist omale vastav paber tuua, et temas 2 isiksust ? ja paar sõbrantsi ka, kes purjus peaga täiesti digimuutuvad, kaine peaga on nii ontlik, iga asja pärast on häbi ja piinlik aga täis peaga keset linna lambi antsuga tatti panna on norm? ja pärast jama et petab oma meest ja flirdib vöörastega, no siis lihtsalt ehk ei jooks, aga purjus pead vabanduseks tuua ei saa, see pole mingi baasvajadus, et jooma peab, eriti kui idioodiks muutud.
Ma ei saa seda siia kirjutada. 😀
saad ikka 😀
Mina otsustasin kunagi pubekana minna täispeaga ühte spordivōistlust vaatama, mida ka filmiti. Ma olin nii täis, et sadasin tribüünidelt alla 🙂 Õnneks videosse ei võetud, ema oleks kindlasti uhke olnud oma 15aastase pube üle 😀
Also, mis värk sellega on, et “issand, sa oled ju ikkagi ema”
Et miniseelikut kanda ei ole sünnis, sest oled ema?
Et ropendada justkui ei ole sünnis, sest sa oled ema?
Et ema tiitliga kaob igasugune humaansus ja edaspidi pead olema väga strict? 😀
Superhaige!!
Hahaaaa, seda oleks kindlasti väga normaalne seletada olnud 😀 Ma kunagi 15a valetasin emale, et lähen mingile noorteüritusele, tegelt sõitsin rongiga kuskile teise eesti otsa mingile tüübile külla, kellega rates tutvusin. Obv sain seal linnas trahvi alakana suitsetamise eest ja see trahv läks otse koju 😀 ups, olin vales linnas
Oma sekselust detailsusteni lahti seletamine ja veel uutele sõpradele, kui piinlik on ja jääb.
On ka endal juhtunud 😀
Topless jenga keset baari. Üldse mul oli vahepeal periood, kus ma oma rinnahoidjat kippusin peol ära kiskuma. Särgi alt või pealt. Kui ma pooltki nii kuulus oleks, kui sa Mallu, siis oleks mult lapsed ammu ära võetud.
Haha, mul tiinekana oli ka üks sõber, kes seda tegema kippus (see sõber olin mina.. :D)
Mind huvitab pigem see, et kas 3 lapse emad ei tohigi inimesed olla? ?et nagu enne lapsi võib juhtuda ja jood rohkem kui peaks aga kui 3 last siis peaks kohe keskväljakule häbiposti panema ja kividega surnuks loopima?
ärge surnuks loopige, mul kolm last! 😀
Tuleb lapsi juurde teha siis ei jää joomise ja ropendamise jaoks aega ega raha ???
Sõnadega ma väga kunagi sedasi “mänginud” ei ole, sest ma olen niivõrd palju kogenud, et öeldut tagasi võtta ei saa, seega ma naljalt ka midagi ei utle, eriti kui see on emotsioonidest, vihaga vms – absoluutselt mitte ka purjus peaga.
Kuid, ma olen küll purjus olles olnud väga lahke ? rahaliselt – jagama .. ning ma pole kohati tajunud ohtusid, läinud kuskile – kuhu keda mida ma ei tea isegi.
Ütleme nii, et enamasti, mis mind on häirinud ja kohutavalt pannud piinlikkust tundma – AEG ja maha joodud/raisatud RAHA. Korraks on justkui fun, aga siis järgmine päev on see moment, kus sa oled WTF – why again .. why ..
ütleme nii, et täna kolme lapse emana, ma ikka veel vahest langen selle küüsi, et järgmine päev vaatan peeglisse ja tunnen piinlikkust iseenda pärast ISE ?
Muidu midagi väga dramaatilist ei olegi teinud, ma ei muutu ei vihaseks, sõjakaks ega midagi taolist – ma olen selline chill wibe and party ⏰
Ma olen ka muidu purjus peaga väga lahke ja sõbralik, ma ei tea, mis kuri vaim mulle sisse ronis 😀
Sinu lohutuseks istub siin üks kahe lapse ema ja mõtleb et huvitav millist seika siin jagada sest ma tõesti eitea milline minu kunagine purjutamis seik see kõige hullem võiks küll olla. 😀
Õnneks see esimene pilt käib ka täpselt minu kohta, ma väga paljusid asju ei mäleta ka noorusest ja pidude ajast. Aga no kõik klassika olen läibi teinud oksendanud peol teiste tossude sisse, nutnud ekside akna all purjus peaga ja jauranud nii et küla kajab, maganud nii mõnegi mehega kellega poleks pidanud, nii lääpa ennast tõmmanud et mind on koju veetud ja lihtsalt ennast lolliks teinud purjus inimese moodi käitudes. Vb kõige piinlikum on isegi see et kunagi noorena läksin omast arust varju pissile aga paraku see ikka niiväga varjus ei olnud.
Aga jh minu õnneks on need asjad ikkagi pigem nooruses toimunud ja tõesti õnneks mind ei tunne mitte keegi. Aga muidu arvan samamoodi, et jh on piinlik aga mida siis teha, ikka elad edasi ju. Homme enam nii piinlik ei ole, ülehomme veel vähem. 🙂
Ma nagu arvan ka, et enamikel ON juhtunud ja kellel pole, siis krt oskavad elada alles 😀
Minge perse, kuidas ma naeran praegu. Jutt algab, et “kõik klassika olen läbi teinud” ja järgmine lauseosa räägib tossude sisse oksendamisest ??????
Ma olen ikka väga lahjadel pidudel käinud, selle standardi järgi.
Olen püksi teinud autos, ise jummala mälus ja lihtsalt ei kannatanud enam oodata. Ja kellelegi öelda ei julenud ka, ja lihtsalt palvetasin, et teised on kõik oma lõhnatajud ära joonud. Vot see oli mark
Appi 😀
Ma tahaks öelda, et “oi neid asju on nii palju, et oioioii”
Aga ma lihtsalt ei suuda/taha neid meenutada..ma TEAN, mida ma teinud olen, ja kui hakkan neid meenutama, siis hakkan konkreetselt vastu pead omale lööma või pead raputama, et seda mitte meenutada..sest ei kannata lihtsalt.
Believe me, see verbaalne okse mille J poole saatsid, see on nohu asjade kõrval, mida ma meenutada ei taha ?
Ja olgu öeldud, et osad neist on tehtud ajal, mil mul kaks väikest inimlast kodus õndsat und magasid..nii et ma peaks ilmselt tuleriidal ammu põlema juba ?
Ma mõistan seda tunnet, ma ei suudaks neid voice ka praegu raha eest ka kuulata 😀
Sama Kallis E… sama
Ma olen juua täis peaga nii segast sousti kirjutanud tuttavatele messengeri, et hommikul ülelugedes on olen põmst eneka äärel olnud ? Siis olen selgituseks lisanud, et sry, keegi haige inimene seltskonnast näppis mu telefoni ja saatis need sõnumid. Ja seda on juhtunud korduvalt. Nüüd on nii, et kui joon ja juhtumisi on tugev telefonitung, siis lähen tiktoki – siis unustan end sinna ja pole kiusatust kirjutada oma algklassides olnud kooliõele, kui rämedalt käest ta on end lasknud instagrammi piltide põhjal ja mul juhtumisi on spordiklubi sooduskood ?
Haha, ma oleks võinud ka öelda, et sry see polnud mina :D:D
Palun seda infot ka, et mis su mees selle kõige peale ütles. ?
Ma lasen Gerdil pärast ise siia vastata 😀
No need roppused roppusteks, aga kas te seda peenikest naeru seal ikka kuulsite v? ? see oli ju kõige parem osa ?h
Tuleb välja, et ma olen eelmises elus vist delfiin olnud 😀
Eks ikka on nutetud mingil lambi põhjusel, mida isegi ei mäleta pärast kaineks saades, helistatud mingile selle hetke kallimale ja armastust avaldatud jne. Mäletan häguselt, et kunagi firma suvepäevadel oksendasin ühe restorani vetsupõrandale, pärast kõik rääkisid sellest, aga õnneks keegi ei teadnud, et see mina olin (ma loodan, ma enam ei tööta selles firmas =) ) ühe korra olen ühe sõbranna läbi sõimanud, samamoodi kõik tunded ujusid pinnale, mis olid alla surutud olnud ja siis ta ütles midagi, mis mind plahvatama pani, nii et suht sama teeam nagu sul, aga õnneks keegi ei lindistanud!
Mul oli ka periood, kus iga kord, kui alkoholi kaugelt nägin, kukkusin nutta röökima 😀
Ma ükskord lasin mõnusalt lappe ja ühelt peolt teisele liikudes nägin tänava peal üht jõusaali treenerit. Tundus hea mõte minna tema juurde ja keset tänavat näidata, kui ilusaid kükke ma oskan teha ?♀️
hahahhaha, mis ta su kükkidest arvas siis :D?
No mis seal väga arvata oli, mingi juua täis kööbakas hakkab persega nina ees hõõruma 😀 Vaatas viisakusest ära, aga pikka juttu ei teinud 😀
Naera nii et tilgad püksis?