Mu ühel väga heal sõbrannal on Marist natukene vanem poeg. Nad käisid koos ühes lasteaiarühmas ja lisaks veel mõnda aega koos eelkoolis. Marile meeldib Jasper VÄGA. Ja kui ta eelkoolis kuulis, et nad on nüüd kõik klassivennad ja klassiõed, hakkas Mari kodus pidevalt rääkima, et tema tahab kunagi Jasperiga abielluda, sest Jassu on talle väga armas vend.
Ma üritasin talle küll seletada, et Jasper ei ole otseselt tema vend ja oma vendadega nagunii abielluda ei saa (vähemalt siin riigis) aga üldiselt oli see päris nunnu lapsejutt. Tema armas väike vennake, kellega ta low key abielluda tahab.
Mida ma aga ei osanud arvata, et see jutt võib teinekord võõrale päris kahtlane tunduda ja ausalt, Mari räägib vist iga võõra inimesega, keda ta siin ilmas kohtab. Seega jõuame nüüd jutu poindini: mul käis siin ükspäev koristaja. Kõik oli nii segamini ja minu ihus ei olnud jõudu sellega tegeleda, seega leidsin Laagri grupist hea inimese, kes mulle appi tuli.
Kraamis tema kööki, ma olin magamistoas, kui äkki kuulen mida Mari räägib:
“Marta on minu õde, ta on 2-aastane. Lende on ka minu õde, ta on 4-aastane. Ja siis mul on veel vend Jasper, kes on 8-aastane, aga ta ei ela meiega koos!”
Ma kohe tormasin elutuppa seletama, et ausalt mul ei ole kuskil kaheksaaastast sohipoega, mida ma üldsuse eest varjanud olen ja vaene naine oli ka sellise näoga, et eiei, mis see minu asi on, ma umbes ei räägi kellelegi, ma luban…
Et siis jah, kui on veel siin ilmas keegi, kellele Mari on rääkinud oma salapärasest vanemast vennast, siis ausalt, see ei ole mu salaja keldris hoitud poeg, vaid hoopis Kätu poeg, kelle vastu Maril ebaloomulikult suur armastus ja huvi on, ma luban 😀
Ps! Avapildil Mari joonistatud pilt enda ja Jasperi (gooti)pulmast
Kommentaarid puuduvad