EDIT: Minu poolt raha korjatud ja üle kantud! Edaspidised abipakkujad kirjutage, annan ise kontakti edasi!
Istusin siin, ikka veel sama pinges kui hommikul, sest mind painasid korraga mitmed Väga Tähtsad Küsimused. Esiteks see, et kuidas ja mismoodi ma seda remonti siis ikka teen. Millega alustan ja millal alustan? Ei tea miks nii paljud veendunud on, et talvel ehitusmaterjalid ja töö odavamaks läheb?
Siis halisesin selle üle, et kas elutuppa sobiks konjakikarva diivan või üldse tumeroheline nagu alguses tahtsin.
Seejärel meenus, et kui ma hakkan remonti tegema KOHE, siis lisaks sellele kulule soovitavad osad mul remondi ajal ka veel üürikas edasi eladada. See oleks muidugi kenakesti tore idee, aga siis maksaksin ma ju korraga remondi, üürikorteri ja uue korteri eest. Lisaks veel see pisiasi, et osa sissemaksest laenasin ma sõbrannalt. See omakorda tähendab, et pean uuest kuust sedaka tagasi maksma. Kusjuures üsna arvestatava summa kuus, sest tahtsin kiirelt kaelast ära saada. Et vabandage, mis diivanist me üldse siin räägime. Enne tuleks nagu põhilised asjad välja mõelda, eksole. Noh, et mida ma teen ja kuhu ma teen ja kuidas ma teen ja mille eest ma teen ja… Blaah, mul oli peas selline error siin, sest no mitte ei suuda siin endaga võidelda. Üks osa tahab kõike ja kohe, teine osa ütleb, et mõtle ja vaata.
Haha, mina, mõtlemas ja vaatamas – millal sellist imet näha saaks?
Igatahes tulin ma tegelikult hoopis siia enda mõtteid mujale suunama. Tahtsin teile blogida, kuidas ma lastega poes käisin ja jälle errorisse sattusin. Also tuli mul VIST eelmine PIN-kood meelde, aga unustasin seda poes proovida, sest noh, mul ei ole aju. Aga sattusin hoopis eelmise postituse kommentaare lugema ja üks kommentaar pani mind tõesti tundma nagu ma oleksin debiilik.
Ei, ei. Keegi ei öelnud midagi halvasti. Üks lugeja rääkis lihtsalt oma elust ja SEE pani mind tundma, et issand jumal. Mis kuradi õigust või tahtmist on minul üldse viriseda? Mul on tervis korras, lähedastel ka. Ma saan ju alati hakkama ja jumala haud – ma ostan endale just oma esimese OMA kodu! See on ju tegelikult nii äge ja nii suur asi, et patt oleks siin halisema hakata mingisuguste pisiasjade üle, mis suures pildis absull olulised ei ole. Küll tuleb koostöid ja küll teie ka klikite siin huvipakkuvate reklaamide peale ja hakkama saan ma nii ehk naa. V.a siis kui ei saa, aga sellele mõtlen ma siis, kui see hetk käes on 😀
Igatahes, siin on siis see kommentaar:
“Ma ei tea, miks vahest kipuvad asjad kuhjuma. Olen viimaste päevade jooksul seda murdumise tunnet korduvalt tundnud. Ma hooldan oma 86-aastast ema. Kui varem suutis ta nii palju, et voodist WC-sse ja tagasi liikuda ning nii palju jalgu tõsta, et dušikabiini astuda, siis nüüd ca viimane kuu enam mitte. Olemas on ööpott, mis seisab voodi kõrval, aga sinnagi pean teda aitama ning kuna päevas juhtub mitmeid kordi, et ema laseb ennast täis, on tema pesemine täielik peavalu ja suur mure. Viimases hädas oleme ta viinud õue terrassile (elame maal talus) ja pesnud teda seal, sest on olnud kordi, kus ta on endal isegi juuksed kakaga kokku teinud (käed saavad kokku ja ega ta kohati enam päris hästi aru ka ei saa asjadest).
Ma olen ema ametlik hooldaja ja saan vallalt selle eest 50 eurot. (Praegu kirjutan neid ridu ja nutan, taustal käimas naiste vehklemine, mille just võitsid meie naised ja mu pisarad segunevad murest enda pere pärast ja rõõmust tüdrukute kulla üle! Elu on ikka kummaline). Täna vaatasin isegi hooldekodusid, aga minu poegade jaoks (10- ja 8-aastased) on ta ainus elus olev vanavanem, kes on peale insulte elanudki meie juures, ehk et põhimõtteliselt terve nende elu. Poisid nii armastavad teda ja kui ma paneksin ema hooldekodusse, siis arvan, et seal ta kiiresti sureks. Siin on ta ümbritsetud armastavatest lähedastest. Pole mul sellist rahagi, et talle head (või üldse mingit) hooldekodu võimaldada.
Selle kuu lõpp on jälle väga raske. Mähkmeid on kulunud normist (mida saab toetusega osta) tunduvalt rohkem ja olen pidanud laenu paluma, et mähkmeid, ravimeid ja süüa osta. Elektriarve on tasumata. Ma alati 5ndal kuupäeval maksan arved, et poleks vähemalt seda muret, aga ootamatute väljaminekute eest pole keegi kindlustatud ja nii siis olengi seisus, kus sisikond tõmbab murest ja valust kokku ning matab hinge. Ma ainult lahendustest mõtlengi ja kuigi on olemas võimalus taotleda puudega inimese eluruumide kohandamise toetust, siis selle saamisel ei pruugi need tööd hakata enne mitut aastat (meie ühele naabrimemmele just ehitatakse vannituba ümber ja tean, kui pikk protsess see on olnud), aga mul on vaja ema ju pesta täna.
Ilmselt oleks esimane lahendus madal dušikabiin, kuhu ema jaksaks sisse astuda, kui teda toetan. Ideaalis oleks dušinurk üldse ilma kabiinita, et poleks ühtegi takistust. Olen alati mõelnud, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nüüd aga, kui iga paari tunni tagant ema hõikab, et teda on vaja potile aidata või et juba on hilja, vaja pükse vahetada ja kasida, tähendab see seda, et pean põhimõtteliselt kogu aeg olemas olema. Kiired käigud linna toidupoodi mööduvad kuklas tiksuva mõttega, et mis koju jõudes ees ootab. Poisid on hetkel koolivaheajal küll samal ajal kodus, aga 10-ja 8-aastane ei jaksa vanaema liigutada. Ahh mis ma ikka halan. See on elu ja kellel see ikka nii väga kerge on.“
Ma ei taha siin kõlada, nagu ma oleks terve elu mingi hõbelusikas suus elanud, aga sellise jutu peale ma ütleks küll ohates, et issand jumal kallikene, muidugi sul on raske ja isegi kui paljud võivad ohkida, et raske on, siis minu meelest see, et oma ema niimoodi aidata ja hooldada, pluss oma lapsi kasvatada ja kuidagi selle kõige kõrvalt veel ellu jääda, on minu meelest täielik superwoman oskus.
Kui ma loen seda kohta, et sisikond tõmbab valust ja murest kokku ja matab hinge, siis ma tean seda tunnet. Olen tundnud, mis siis, et mitte täpselt samal põhjusel, aga olen. Ma usun, et enamik meist on. Ja kui keegi oleks mulle pakkunud midagigigigiiii mis seda tunnet leevendaks, oleksin selle koheselt vastu võtnud. Ning teadmine, et selle kommentaari kirjutajat aitaks kasvõi väike rahasüst, et korrakski kergemalt hingata, siis ma leian, et pohhui mu konjakikarva (või endiselt…roheline?) diivan ja pohhui, kus mu köök olema saab ja max suva, kas ma võtan selle sauna sealt vannitoast välja või jätan sisse. See kõik tuleb ja läheb täpselt nii nagu olema ja minema peab. Aga nii palju ma tahaksin teha, et ennast natukenegi kasulikuma inimesena tunda, ehk siis tahaks selle kommentaari kirjutanud naist aidata.
Ega ma palju saa, sest ma olen konkreetselt Eesti kõige halvem majandaja ja ma noh, just ostan korterit ja hommegi maksan mingisuguseid notaritasusid ja riigilõivusid, aga no kammoon, Simmo. Midagi ikka saan anda, et kellelgi kergem oleks.
Muuseas vaatasin kommentaariga kaasa tulnud e-maili (seda näen ainult mina) oma postkastist ka järgi, et kas ma olen kunagi temaga midagi kirjutanud. Olen küll. Kui ma ükskord palusin ühele abivajajale annetusi, siis see sama kommentaari autor palus samuti abivajaja konto nr, et veidi teist inimest aidata. Seega ma arvan, et oleks nüüd ainult ilus, kui heategu sünnitab heategu. Ma tahan teda aidata.
Juba kirjutasin talle ja küsisin ta kontonumbrit kah, nii et kui sa tunned, et sina ka tahaksid kampa hüpata, siis võid selle kande mulle teha ja kohe kui ma ta kontonumbri saan, siis kannan kõik korraga edasi. Ei hakka siin inimest niimoodi avalikult üles riputama, seda enam, et tegu üsna…privaatse olukorraga. Ta ema jaoks ka. Ega inimene ju midagi ise ei küsinud, kurtis samamoodi muret nagu mina oma postituses. Ja kui teile tundub, et teil on kodus hoopis muid asju, millega kommentaari kirjutanud naist aidata (nt vanainimese hooldamise jaoks vahendeid vms) siis kirjutage muidugi ka! Näiteks siia kommentaaridesse, et ta saaks ise ühendust võtta vms.
Ma tean, et eks tegelikult ole sama raskes seisus palju inimesi üle Eesti, aga mina neid kõiki ei tea ja süda kukuks vist valust välja, kui teaksin. Seega piirdun praegu sellega, et aitan ise ja loodan, et keegi teine leiab ka, et on hea päev kellegi elu veidi ilusamaks teha.
PS! Ma vist ei pea teile rõhutama, et ma ausalt endale mingit salaraha ei korja. Mis tal muud üle jääb, kui see kingitus meie käest vastu võtta eks 😀 Nii et kes ei arva, et ma pettur olen, siis ole lahke ja võid endapoolse kingutuse ka mulle kanda – homme teen talle üleka ära! Küll ma talt selle kontonumbri välja pressin 😀
Mariann Treimann
EE272200221029834243
31 kommentaari
Kuna olukord on väga raskeks läinud, siis soovitan ikkagi hooldekodu otsida! Kohalik omavalitsus maksab mingi arvu päevi aastas ise kinni. Lapselapsed ei pea mäletama oma kallist vanaema juusteni kakasena. Kui kogu pension sinna suunata ja mingi tagavara ka kogutud on, siis ehk saab mingi koha ikka?
Ma tean, mida ta tunneb. Sama olukord aga lapsi 2x rohkem. Ja kaks last puudega.
Aga saaksin aidata paari pakiga mähkmetaga. Kui sellest oleks üldse abi. Rohkemaks kahjuks hetkel ressurssi ei jagu.
Aga, kui oleks abi sellest siis: kuhu saadan? ?
Selline hädas inimese märkamine ja millegi ette võtmine on hindamatu, suur aitäh, et teed seda. Tekkis uitmõte, et võiksid ehk iga kuu mitu abistamisprojekti teha, saaks rohkem inimesi aidata, jälgijaid on siin palju, kes väga soovivad head teha. Aitäh veelkord, on inspireeriv!
No mul on tunne, et need kampaaniad ja kogumised lähevadki siis kenasti, kui mul on ise tunne ja ..usk 😀 kui ma kuulutaks välja iga kuu, et ma nüüd valin kellegi, ma ei taha teada, mis kirjalaviiini all ma elaks ja see oleks nii raske. Aga niimoodi enda sisetunde pealt on. tõesti krdi ÄGE näha, kui head inimesed meie ümber on 😀
Jah, see läheks kindlasti koormavaks, ei teagi, kuidas seda kirjalaviini vältida saaks. Nojah, lihtsalt aja oma asja on vist kerge öelda. Olen Su blogi ikka lugenud ja alati, kui on üleskutse kedagi aidata, siis läheb süda soojust täis. Tekib tunne, et jah, me saame kõik koos siin killustunud maailmas midagi siiski ära teha. See tunne on joovastav. Seda ma peaksimegi tegema. Seetõttu tuli ka see uitmõte, et saaks kuidagi rohkem koos ära teha. Nii palju on infot igalpool abivajajate kohta, kuid siin on see sõnum kuidagi otse silme ees, konkreetne, esile toodud, ja kuna Su jälgijad on paljuski suur kindel seltskond, siis tekib kambavaim ja sellega juba teeb midagi.
Mul on ka raske mul ema vähihaige ja kasvatab minu 16 a last kes on puudega.Lõpetas ilusti kooli ära mina käin Tartus poolekohaga tööl palk väike mees läks teise naise juurde elasin 13a koos ühine poeg kellest ta ei hooli mul on raske olukord ma ärkan öösiti üles külmhigi kehal hingeldan ei jõua käed ja jalad valutavad.Ma ei söö eriti nõrkus raske olukord on.Mees ei maksnud oma palkast mitte midagi ei arveid kõik mina tegi vaid arveid ja kulutas mu neti mina ainult maksa.Mul ka väga ,väga raske olen eestkostel ja minu töövõimetus rahad lähevad mu kontole ja ülejäänud läheb kohtutäiturile olen veel üle 1000€ võlga saaks selle kaelast ära siis ei võetaks ka sellest imepisikesest palkast maha midagi ma elan majas mis laguneb igalt poolt katus laseb vett sisse pliitad ajavad sisse.Voolujuhtmed pole väga uued enam muru vajab niitmist ja talveks puid on vaja aga minu palga juures seda kahjuks osta ei saa siis peab puhuriga või elektri radikaga kütma aga siis arved meeletyd suured midagi pole teha.Ja pesemist mul pole ma ei teagi mis see on see maksab,et vett sisse saada kes kaevab ja torud ostab ja ühendab jne.See maksan palju ja mul vesi karvus mis on sogane ja putukaid täis sellist vett ju juua ei saa eriti siis ma peaen juukseid keedukannuga teen soojaks js pesen sauna mul pole väli wc ja see ka kukub varsti kokku puud on kõrged mis äirivad teleka signaal.Mul pole midagi teha ma elan hetkel selle kõige keskel üksinda kuna lihtsalt mees läks teise naise juurde on kallale tulnud on olnud temaga väga palju probleeme mul ema haige esmaspäevao läheb ravile mis kestab 5 nädalat kuidas ta vastu peab ma ei tea.Tahaks oma võlgadest ja ema aitada kuna ma elan ühes linnas ja käin Tartus tööl graafiku järgi siis vahel lihtsalt mõtled,et ma ei jõua enam seal töötada oleks vaja tubs Tartu et saaks teiae töö juurde võtta kui vaja aga ms ei saa isegi mitte580 kätte mul palk on tõesti väga väike.
Tunnen selle naise ära, aitasin eelmisel aastal ühel teisel blogijal tema perel Lottemaad külastada. Vabandan kui eksin. Tundub selline pere, kellele abi kulub ära, kurb on lugeda, et inimestel sellised raskused aastast aastasse, samal ajal kui ise muretsen, et ei ole sobiva tapeedi jaoks raha:(
Pisike panus minu poolt ka ?
Olen ka omase hooldaja olnud ja seda lugedes oli see nagu eile… Kuigi jah peaosalisel on rahamured siis soovitan et kui ema enam ühel päeval jalgu alla ei võta siis invarus on olemas ka niisked pesukindad millega on väga mugav puhastada. Tõsi ka see maksab aga maksab ka sinu tervis kes sa hooldad ja lõpuni kedagi tarida mööda elamist on karm…
Sellise jutu peale küll diivan diivaniks onju, aga… ofc tumeroheline!
Ka mind on see hooldamise teema lähedalt puudutanud, seega tean ja usun, kui ränk katsumus see on. Soovin sellele naisele jõudu ja vastupidamist ning panin väikese abi ka teele.
Vb oleks lisaks hädavajalikule sellele memmele võimalik midagi ka selle pere lastele organiseerida? Kellegil sinu lugejatest ehk seisab kodus sellises vanuses poistele sobivaid riideid või mänguasju vm? Usun et ka nemad peavad hetkel vähemaga läbi ajama ja oleks ka neile ilus üllatus.?
Yummikommid saadavad lastele maiustamist:)
Mul on pakkuda vähe kasutatud rulaator, kui see aitaks liikuda.
Tere,Maris! Ma olen tänase päeva olnud nagu mingis teises dimensioonis.Hommik ei tõotanud sellist õhtut,seega erand kinnitab seda reeglit,et” Hommik on õhtust targem!”. Kui ma ema enda juurde tõin,siis esimesed asjad,mis ma talle inva-kaardiga soetasin,olidki rulaator ja ööpott.Need said kohe välja ostetud,sest ma ei arvanud,et ema tervis peale kahte järjestikust insulti enam endiseks saabki,aga see,et ta pikalt veel meiga olema saab ning rentimise asemel kohe välja ostmine tuleb rentaablim oli õige otsus.Rulaatorist oli abi esimestel aastatel,kui ema isegi õues liikus.Nüüd pole sellest abi,sest ema seisukord ei võimalda selle kasutamist.Peale mitut kukkumist seisab see rulaator juba mõnda aega kuuri all.Ööpott on hea abiline.See poti osa võiks olla veidi laiem,et mul oleks mugavam pühkida ja vajadusel isegi poti kohal teda pesta.Ma siin mõtlengi variante välja,kuidas seda pesemise probleemi lahendada.Meil oli ka kunagi ratastool olemas,aga vajadust siis polnud,andsin ühele tuttavale,kellel vaja oli,kasutada ja tagasi ei ole saanudki.Ega mul praegu poleks ratastoolist kasugi,sest vannituba pole selleks kohandatud.Suhtlen ka oma kahe sugulasega,kes mõlemad on Soomes hooldajad.Neilt saan häid nõuandeid ja see on mu enda tervise seisukohalt ka nii oluline.Alates õigetest võtetest,kuidas ema tõsta,lõpetades kasvõi toitumisega,sest põhimõtteliselt igasuguguse füüsilise koormuseta inimesel võiks (ja peakski) olema jälgitav menüü.Igal juhul aitäh,aitäh,aitäh!
Andsin ka oma panuse? Hoia meid kursis?
panen homme õhtul üles täpse summa, kui ülekande ära teinud olen 🙂
Ma ei saa küll aidata sest ise ka suht täbaras olukorras aga… ole hea pane memm hooldekodusse. Mina oma vanematele alati öelnud et teen seda. Miks? Ma armastan neid liiga palju ja ei taha vihkama hakata. Koguaeg nende järgi joosta ja koristada on vaimselt mega raske. Ma saan neil külas käija iga päev ja sama moodi edasi armastada. Just sp ma seda teeks et mitte vihata neid sest nad saavad vanaks.
Ja korteri ost on mega lahe. Mul on viimane summa maksta ja siis on mu laps omanik. Enda olukorras (3last ja rahadega alati raske olen saanud päris enda oma pesa). Kaasa on aga noh jah nartsisstlik suhe millest ma vist iial välja ei saa. Praegu see hetk kus tahtsin õue minna ja ei saanud sest ei lubatud… vale tean ise ka aga oma tehtud valikud
Mida? Täiskasvanud naisel ei lubata õue minna? Mulle tundub, et sa ise vajaksid abi. Sorry et nii otsekoheselt, see on vägivald ju. Brr.
Hooldasin ka aasta tagasi enda 86a dementset vanaema kolme lapse kõrvalt, kellest kaks on raske puudega ja kolmas oli vaid 3a. Vanaema oli mulle kõige kallim inimene ja olin väga õnnelik, et sain tema eest ise hoolitseda. Muidugi oli kurnav, aga samas hingele andis palju. Kõik see mähkmete vahetamine ja muu ei olnud nii hull, aga rahalises kitsikuses on kindlasti oluliselt raskem seda teha, kuna ei saa vajalikke tooteid osta (nt pesukindaid, pesuvahtu, mis on väga abiks et ei peaks koguaeg duši alla vedama inimest) jne.
Ma võin omast kogemusest öelda, et hea öelda, raske teha.
Ma otsisin aastaid oma isale hooldekodu, tulutult.
Kui kuuldi dementsusest tuli vastuseks kas ei või lisati null kuumaksule juurde.
Lugesin seda ja phm. Tundsin ära enda elu! Ainult ema asemel oli minul isa ja maja asemel elan mina korteris.
Minu isa küll lahkus Covidiga sellel kevadel, kuid kõik need raskused on veel täiesti meeles!
Täiskasvanute mähkmete ja ka nt kilest aluslinade(nagu beebidele saab panna) puhul,soovitaksin pöörduda mõne MTÜ Uuskasutuskeskuse poole (kui on talle kuskil lähedal)
Väga vastutulelikud on, ja on nõus koguma ja tasuta ära andma 🙂
Vaene tudeng paneb ka mõne euriku kohe. Lihtsalt olin ise kevadel ka hooldushaiglas hoolduspraktikal ja tean liigagi hästi, mis selline olukord endast kujutab…
Seda sa avalikult jagama ei pea, võid naisterahvale edasi saata, kuid uuri kas ta mähkmete ja hooldusvahendite osas on teinud sotsiaalkindlustusametile eritaotluse, et kuu normi suurendada ja et soodusprotsenti vähendada, lisaks tasuks uurida toimetulekutoetuse kohta, saab lisaraha ja suurendab abivahendi ettevõttes soodusprotsenti ?
Võid talle minu meili edasi saata, äkki saan nõustamisega abiks olla ?
Endal ka natuke kitsas käes hetkel. Aga loodan, et see väike summagi natuke abiks on. Inimene väärib, et raskel ajal natuke tuleks kõrvalist abi. ??
Tere,Kersti! Ma just eelmine nädal kuulsin,et selline võimalus on olemas.Perearst polnud samuti kursis.Eile käisin perearsti juures tõendil järel ja avaldus on esitatud.Selliseid inimesi on ehk veelgi,kes ei teagi,et nii saab.
Aitäh kaasa mõtlemast.
Mu vanaema oli hiljuti sarnases seisus, tean kui raske see võib olla. Panin ka endapoolse pisikese sutsu teele, sest väikestest asjadest saavad ju suured. Aitäh, Mallu, et aitad aidata.
Meil peaks ämmast mähkmeid alles olema?iseasi mis suurus mähkmed talle sobivad? Kui saaks teada saaks sobivust vaadata või siis apteegist osta ja saata
Süda on sul õiges kohas, seda ma olen alati ütelnud. Tänan, et aitad meil aidata.
Suurepärane algatus 🙂
Minul oleks võimalik lisaks rahalisele toetusele aidata ka:
Toiduainetega
Väga korralike kasutatud naisteriietega (suuruses XS-M).
Kasutatud mööbliga (korralik üheinimesevoodi, kirjutuslaud (koolilapsele ideaalne ja väga heas korras), paar riiulit ja ilmselt veelgi üht-teist.
Kasutatud nõudega.