0
JUMALAITA LOOMAD Tiit

10 fakti, mida enne siili võtmist teada tasuks

15. august 2021

Mul on nüüd kaks nädalat siil koduloomana olnud ehk siis pole mul just aastatepikkust teadmistepagast nende loomakeste kohta. Sellest hoolimata mõtlesin välja tuua mõned…huvitavamad punktid, mida tuleks silmas pidada, enne kui üks okaskera endale koju võtta. Olen Tiidu pilte ja tegemisi päris palju jaganud ja selle peale tohutult palju tagasisidet saanud. Mitmed teist on õhanud, et tahate endale ka nüüd siili, sest nad on niiiii armsad! Ja ma nõustun. Aga lugege enne kõik järgnev ka läbi, et oleksite oma valiku tegemisel teadlikumad kui näiteks mina olin 😀

Siil ei ole karjaloom

Inimesega sideme loomine ei tule siilile kergelt, vähemasti mitte sama lihtsasti kui näiteks kassidel või muudel pisikestel loomadel. Et ta sinuga kohaneks, tuleb teda väga palju endaga harjutada. Pidevalt sülle võtta, et ta su lõhna ja üldse kättevõtmisega kohaneks (eks see võib olla natsa individuaalne, sest neil kõigil ju oma iseloom). Ütlen kohe ära, et alguses on see päris igav. Nimelt, inimesega mitte harjunud siil võib sul vabalt tund aega süles keras olla ja iga kord solvunult turtsuda, kui teda puudutada üritad. Mida rohkem seda siiski teed, seda suurema tõenäosusega hakkab ta varsti su süles ringi uudistama ja sulle näiteks juuste vahele pugema. Mis oleks iseenesest nunnu, aga kas te mäletate neid ümmargusi, teravate otstega juukseharju, mis juuste vahele lootusetult kinni jäid? Siilid on üks-ühele samasugusest materjalist ja teda sealt juuste seest välja harutada on leebelt öeldes keeruline.

Please don’t touch me sir

Jah, siili saab paitada

Väga paljud on seda küsinud, et kui ta nii terav ja okkaline on, siis kuidas see üldse võimalik on. Tegelikult on ta okkad ainult siis väga teravad, kui ta kardab ning ennast kerra tõmbab. Kui ta on chill mode’is, siis on okkad kehaligi ja neid annab kenasti paitada.

Siili okkad võivad inimese nahka ärritada

Siilid ei ole looduses suured veesõbrad, mistõttu eritavad nende nahk ja okkad teatud ainet, mis on mõeldud loodusliku putukatõrjena. Lisaks on need okkad lihtsalt mustad, sest ta ei saa neid ju pesta. Ja kui sa nüüd selle terava okkaga mikroskoopiliselt oma nahka vigastad, tekitab see päris suure sügeluse ja punetuse. See läheb õnneks suht kohe ära, kui käed ära pesed ja nt antiseptikuga üle tõmbad.

Minu siil oli koju tuues VÄGA must, mistõttu peale ta esimest pesu olid mu käed, kael ja lõug (sest ta ronis mööda mind üles ja üritas kuskile lõua alla peitu ronida) mega sügelevad ja punased. Kuna ta on meil nüüd puhas poiss, siis pole nii hullu reaktsiooni enam tekkinud. Ainult paar korda on käed õrnalt kipitanud, kui siili hoidnud olen. Seega mulle tundub, et kes on allergiale kippuvamad inimesed, peaksid enne siili soetamist minema kuskile külla ja siili hoidma, et näha, kas neil on siilide suhtes suur tundlikkus. Saan aru, et tegelikult enamustel siiski ei ole, aga no kui mina, kellel pole millegi vastu allergiat, olin alguses täitsa mures, et mõtle, kui nüüd siilide vastu on, siis tasuks igaks juhuks veenduda.

Siil ei ole liiga suur puhtusesõber

Siil on kuramuse robustne koduloom! Ma mõtlen seda kõige armastavamal viisil, aga nagu te teate, on mul olnud väga palju erinevaid koduloomi ja no nii räpast olendit ei ole minu silm enne kohanud. Nimelt on siilidel selline teema, et nad kipuvad oma nr 2 häda tegema kõndimise või jooksmise pealt. Ja nende junnid ei ole nagu jänesel, sellised kõvad, vaid suht harilikud kakajunnid, mis sisse astudes laiaks lähevad. Ning uskuge mind, ta tatsab selle sees nagu homset poleks.

Üks õhtu vaatasin heldinult, kuidas Tiit oma rattas jooksis ja sporti tegi. Muuseas, siilid näevad välja aeglased ja loiud. Tegelikult läbivad nad looduses öösiti kümneid kilomeetreid, seega joosta neile meeldib. Paraku jooksmine=si**umine ja si**umine jooksurattas tähendab ainult ühte – siil on oma jooksutiiru lõpuks ÜLENI pasane. Varbavahed lirtsuvad roojast ja kuna ratas käib ringi, sajab seda talle ka kenasti pähe ja selga, kus see okaste vahele kinni jääb. Ja kas see teda huvitab? Absull mitte! Vahib sulle oma nunnu näoga otsa ega tee teist nägu ka.

See tähendab ainult üht – siili tuleb pidevalt pesta! See talle aga kuigivõrd ei meeldi. Aga jah, minul on ta alles vähe aega olnud ja eks ta ole alles noor ka, seega on lootus, et ehk lõpuks harjub kasimisega veits rohkem ära. No ja nagu öeldud, siis siilid on erineva iseloomuga – mõni teine ei pruugi üldse nii agaralt oma virtsa sees tatsata nagu meie Tiiduke.

When I think about you, I touch myself 😉

Siil rahuldab end

See läheb küll eelmise punktiga kokku, aga see on nii üllatav (ja rõve), et pean selle eraldi punkti alla panema. Nimelt avastavad isased siilid noores eas enda…alakeha. Ja kuna nad on looduse poolt nii mugavalt ette nähtud kerra tõmbuma, tähendab see vaid üht – nad on konkreetselt disainitud ise endal lahti imema. Vabandust, ma ei osanud seda kaunimini sõnastada, aga just nimelt seda isased siilid teevad ja tihti. Minu oma pole veel ennast õnneks avastanud, aga kaugel see päev olla ei saa. Googeldasin ka selle kohta ja tuleb välja, et erinevatel siilidel on endaga lõbutsemiseks erinevad meetodid. Mõni teeb endal ise. Mõni hõõrub ennast vastu diivanipatja. Mõni aga vastu enda omaniku käsi :))) Ehk siis, kui sul on siilipoiss, kes tiinekaea üle elanud on, saad suure tõenäosusega leida teda aeg-ajalt puhta jobisena (kuid ilmselt heas tujus). Mis toob meid tagasi punktini, et neid tuleb palju pesta.

Siil on üsna nõudlik koduloom

Näiteks tuleb iga päev kontrollida tema varbavahesid, sest nende külge takerduvad maru kergesti juuksekarvad. Ilmselt sellepärast, et ta jalad pidevalt ühe koma teisega kaetud on… Kui need karvad sinna aga kinni jäävad, võivad tekkida verevarustuse häired ja põletikud. Tiidul näiteks on kolm varvast puudu, aga need on tal kaotsis sellepärast, et eelmine omanik hoidis oma siile koos. Kuna siilid ei ole karjaloomad, kipuvad nad teineteist ründama. Et keha kallale on raske minna (okkad), ründavadki nad tavaliselt teineteise varbaid.

Siili tuleb tihti kaaluda

Järsk kaalulangus või -tõus võivad viitada tervisehädadele.

Siil vajab sooja temperatuuri

Talvisel ajal peab tema pesas niisiis soojendusega lamp ja mitu sooja pesa olema.

Siil sööb (elusaid) putukaid

Et siilil oleks tervislik söögilaud, pead sa olema valmis oma koju võtma elama ka elusaid putukaid. Ma pole seda veel teinud, sest kolin kohe-kohe. Tiit on hetkel niisiis külmutatud putukate dieedil, aga teoorias oleks tema jahiinstinkti säilitamiseks parim tal neid ise püüda.

Siil tahab palju ruumi

Tema puur peab olema vähemalt meetrine, aga mulle tundub, et isegi see on talle väike. Uues kodus on mul plaanis talle ise kummutist DIY maja teha, kus on mitu korrust ja kust ta saab ise sisse-välja käia. Mina ju öösiti magan, kui tema ringi seigelda tahab ja ükski teine loom ei saa talle parima tahtmise juures liiga teha, sest noh…okkad. Siilid on väga targad ja suudavad juba paari päevaga terve korteri ära kaardistada, st lõpuks peaks tal tekkima ise huvi hommikul oma mõnusasse pessa tagasi minna, mitte kapi all palja maa peal vedeleda. Aga selline vabakäigusiil tähendab ka seda, et sa saad hommikul esimese asjana siilipaska koristada 😀 Minu puhul on mul topeltrõõm, sest ka jänes jätab siia-sinna öösiti pabulaid (ta ka vabaduses, sest olen kindel, et ta arvab, et ta on kass ja oleks ebaus osasid kasse ööseks puuri panna).

Näiteks midagi sellist

Vot, sellised kenad faktid teile siia tänasesse kaunisse pühapäeva. Loodan, et teid nüüd täitsa ära ei hirmutanud. Lihtsalt veits infot, et te minusugused ei oleks, kes on lihtsalt mingi ooo nunnu siil, tavai, tule koju minuga. Et te teaksite, mis kogu selle armsusega ka kaasneb 😀

Ja kui teil on Tiidule küsimusi, siis ta on üks suur kõrv!

Küsimused jätta palun sinnapoole, kommentaariumisse!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

20 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Merili 16. august 2021 at 12:43

    Kirjutan ka omapoolse kogemuse siiliga (mida siin pole mainitud).
    Lisaks sellele, et siili okastest võib tekkida hetkeline allergiline reaktsioon, on isaste siilidega veel selline lugu, et kui nad täiskasvanuikka jõuavad, hakkavad eritama spetsiifilist hormooni. See hormoon on samuti paljudele allergeeniks. Minule tekitas see näiteks astmahooge (mitte küll väga raskeid, kuid siiski oli raske hingata ja öösel näiteks magada nii ei saanud).

    Lisaks on paljude eksootiliste loomade eripäraks see, et nad ei näita mitte ühelgi viisil välja, kui nad jäävad haigeks. See on nende puhul tavaline kaitsereaktsioon, sest looduses on nad ju tihtipeale saagiks ning nad ei saa oma nõrkust välja näidata. Seetõttu varjavad nad ka haigusi nii viimse hetkeni kui võimalik. Sama lugu on ka siilidega. Meie siilike oli igati kraps ja rõõmus ja ühel päeval lihtsalt pikali maas ja omadega täitsa läbi. Arsti juures selgus, et tegu oli väga väga raske soolte põletikuga. NB! seetõttu on väga oluline siili jälgida, kui ta väljaspool puuri ringi jookseb, sest siilikesed on väga uudishimulikud ja kui neile miski huvi pakub, siis tihtipeale tahavad nad seda ka maitsta. Nii võibki juhtuda, et siilid söövad sisse midagi, mida ei peaks ja ongi käes haiglalaks.

    Hetkel on populaarne siile võtta. Tegemist on kahtlemata väga armsa ja toreda loomakesega, kuid mina palun samuti: mõelge enne 10x kui selle looma võtate. Ta tahab väga väga palju tähelepanu, hoolt ja jälgimist. Lisaks on siilidel üleüldse päris palju haigusi ning eksootiliste loomade ravi on veelgi kallim kui tava koduloomade. Veel üks punkt, millele mõelda.

  • Reply Siil 15. august 2021 at 21:48

    Siilide tõttu siis ongi olemas väljend “sitaratas” ?

  • Reply Alex 15. august 2021 at 16:21

    Veel n+1 tähemärki siilidest :https://aafrikasiil.blogspot.com/

  • Reply siilike 15. august 2021 at 15:22

    See siilipuur on meganunnu. Eriti see telgike, kus siil lambi all magada saab 😀

    • Reply Mallu 15. august 2021 at 16:17

      jaaa!

    • Reply Morgie 16. august 2021 at 09:30

      Ma kardan et kui siilil kõht hästi läbi käib, siis see meganunnu puur määrdub kiiresti mittenunnuks.
      Aga muidu jah võtab see peatükk igasuguse siilipidamise isu kiiresti ära. Isegi kanu oleks vist toas kergem pidada.

  • Reply Kristiina 15. august 2021 at 13:51

    Kunagi olen siilist unistanud küll, aga tänaseks päevaks..ei aitäh ? Ja mitte ainult selle postituse tõttu. Ma lihtsalt tunnen, et lastest on juba omajagu ja ühtegi looma (sh kass, kes on minu meelest hea laisa loomapidaja unistus) ma niipea võtta ei taha. Üks kass hetkel on, loodetavasti elab meie juures rõõmsalt elupäevad lõpuni, aga siis peavad lapsed küll leppima vanaema juures loomade nägemisega.

    • Reply Mallu 15. august 2021 at 13:53

      Kass on minu meelest ka suht lebo koduloom, aga eks see oleneb kassist ka 😀 Ma Hellat vist ei paneks enamuse aega tähelegi, Priit on jällegi igal pool ees ja uudistamas ja märatsemas 😀

  • Reply Mona 15. august 2021 at 12:54

    Hei!

    Ühel ameerika youtuberil on lisaks paljude teiste loomade hulgas ka siil ja ta jagab ka nõuandeid ja teeb nunnusid videoid temaga 😀

    https://youtu.be/hLdPHtAdGEE

  • Reply Liisu 15. august 2021 at 10:40

    See on nii vajalik postitus, sest su story-sid vaadates näeb ta ju ülinunnu välja ja tekib küll tahtmine endale ka siil võtta. Mul oli ka kunagi sama mõte, aga hakkasin eelnevalt nende kohta googeldama ja jõudsin järeldusele, et ma piirdun siiski koduaeda eksinud siilide vaatamisega.

  • Reply V 15. august 2021 at 10:16

    Tere! Jättes mulje, et sa oled ikkagi suur loomasõber, siis mind teeb murelikuks sinu soovitus mitmekümnele tuhandale lugejale anda edasi signaal, et siili võtmine on okei. Jah, oled toonud välja kõik asjaolud, millega arvestama peab, aga vaadates, kui nunnu Tiit on, siis kõikidel lugejatel tekib samasugune emotsioon “appi kui nunnu, tahan ka”. Ka mina olen nendest nunnudest piltidest lummatud. Mind aga hirmutab mõte, et kui palju nendest mitmekümnest tuhandest lugejast endale siili otsima hakkab.

    Juhin tähelepanu, et tegemist on AAFRIKA siiliga, seega ta on EKSOOTILINE LOOM, mitte nagu koer ja kass. Miks me elame endiselt ajastul, kus eksootilise “puurilooma” pidamine on endiselt normaalsus? Jah, sina lased enda siili “puurist” välja aga selge on see, et tegemist pole neile loomuliku keskkonnaga. See tähendab, et neid kas püütakse kuskil Aafrikas kinni ja transporditakse nende loomulikust keskkonnast ära või siis aretatakse ebanormaalsetes tingimustes. Oled ju näinud karusloomafarmide pilte? Miks arvad, et aretamiseks loomi teisiti koheldakse?

    Ühesõnaga, ma oleks oodanud sinult hoopis postitusi sisuga, et jah, mina päästsin siili ühest halvast seisukorrast, kuid et tegelikult sa ei poolda eksootiliste loomade pidamist ja see pole õige. Mul on kahju, et sa mõjutad inimesi täna, 21. sajandil, pidama sellist tegevust normaalsuseks, kus valge inimene saab osta endale arengumaadest liike, olgu selleks mistahes puurilind või loom, mõjutates potentsiaalselt liigikust nendes riikides.

    Toon ühe näite, et instagrammis on tore konto “juniperfoxx”, kus naisel on mitu rebast, kelle on päästnud karusloomafarmist. Need pildid taaskord on üliiiarmad ja ägedad ja kes selle peale ei tahaks endale koju nunnut rebast? Samas ta üritab ikkagi inimeste teadlikkust tõsta, et nad ei ole koduloomad ja pidevalt teeb postitusi sel teemal, et inimesed ei võtaks endale koju rebast.

    Eesmärk ei ole rünnata, vaid palve tõsta inimeste teadlikkust.

    • Reply Mallu 15. august 2021 at 10:31

      Ma just arvasin, et minu post on otsene vilje, et neid ei…maksa võtta. Aga ma nõustun sinuga, et tegelikult muidugi võiks kõik loomad jääda sinnna, kus nad sündinud on. Kuigi ma väga kahtlen, et Tiit Aafrikast kohale toodi, ta tegelikult toodi üldse Tsehhist, mis on ka paras loomapiinamine mingites väikestes karpides mööda euroopat loksuda 🙁

    • Reply Madli 15. august 2021 at 11:07

      Ma ka kunagi tahtsin siili, aga mul just kadus selle postituse peale igasugune soov endale siili võtta.

    • Reply Sigrid 15. august 2021 at 13:32

      Mis jutt?
      Mul on teine siil. Nad on nö eostatud ja kasvanud mõlemad Eestis. Aafrika kääbussiilidega on täpselt sama lugu nagu tõukoertega. Jälgima peab sugupuud jnejne. Ei ole sedasi, et ma viin suvalt oma emase siili Malluka isase juurde ja need kaks siis teevad kokku Happy Family.
      Teie jutu järgi on ka tõukoerte elu üks paras rist ka viletsus.
      Aafrika kääbussiil ei ole mingi uus nähtus siin maamunal. Endale sai esimene võetud 2015 ja selleks ajaks mul oli selja taga mitu aastat endas selgusele jõudmise aega, kas ma tõesti teda tahan +siis ca aasta mehe moosimiseks, mis lõppes sellega “no lähmeee vaaaatamaaa ainult” ja õnneks meie esimene okkakera võlus mu mehe koheselt ja selle asemel, et piirduda ta vaatamisega võtsime kohe koju kaasa 🙂

    • Reply Mina 15. august 2021 at 18:38

      Mina ka ei ründa kedagi, aga ei mõista, kuidas sa Mallu postitust nii teisiti mõistsid. Ta just ju räägib, et siiliga jõhkralt palju tegemist, et enne tasuks mõelda, kas on mõtet sellist looma üldse võtta. Tiit on muidugi tore tegelane ja nii õudselt naersin, kui lugesin, kuidas ta ratta sees trenni teeb… Või noh si*a sees ?

      • Reply Morgie 16. august 2021 at 09:32

        Ah see siis ongi sitaratas… Ma lapsest peale olen mõistatanud, lõpuks sain teada.

        • Reply Mallu 16. august 2021 at 10:02

          Ma sain ka alles nüüd aru 😀

  • Reply Salme 15. august 2021 at 09:41

    Tänks, tänu sinu postitusele loodan väga, et pooled, kes tahtsid siili, teda ei võta. Sest olgem ausad, hoolitsus tema eest on vägagi aeganõudev ja vastutusrikas.

    • Reply Mallu 15. august 2021 at 09:44

      Konkreetselt tunnen ennast iga hommik nagu talunaine, kes loomi talitama läheb 😀 korjad kakat, vahetad veekausid, annad süüa (siilile annan tegelt õhtuti enne magama minekut, sest ta usually siis alles ärkab) tsekkad varbavahesid, kaalud, pesed 😀

    • Reply Anna 15. august 2021 at 10:24

      Jaa, samad sõnad! Ka minul tuli Tiidu pilte vaadates siilide vastu huvi, aga sellega jääb asi piirduma. ???