Ma ei kujuta ette, mitu ATH ravimit ma peaksin läbi katsetama, et mingi neist niimoodi töötaks, nagu peaks. Ehk siis, et mu aju suudaks korraga keskenduda vähematele asjadele kui hetkel. See, et ma ÜHELE asjale keskenduks, tundub utoopia, aga isegi kolm oleks juba hallatav. Mis mu peas viimasel ajal pidevalt toimub, on nii väsitav mõteterägastik, et mõni ime, et mul on kaks olekut. Esimene neist on ojeee, mul on nii palju ideid ja kõik saab nii äge olema, tahaks juba kõigega pihta hakata! Teine siis see, kus ma saan aru, et olen kõikidest ideedest reaalselt ära teinud 3%. Tegemata ja pooleli olevate asjade hulk matab mind endasse ning tekitab tunde, et ma ei saa millegagi hakkama ja mitte miski ei saa kunagi valmis.
Nagu hetkel. Mul on tuhat muud pakilisemat asja teha. Aga miskipärast mõtlen ainult sellest, kuidas ja mismoodi ehitada siilile kummutist maja. Veel mõtlen, kas ja kuidas on võimalik värvida keraamilisi plaate. Ma olen aru saanud, et selle aastanumbri sees ei mängi mul enivei WC ja vannitoa remont välja. Kuna ma oleks nagu kuskilt kuulnud, et plaate saab värvida, siis võib-olla annaks mul soodsalt kuidagi ise need ruumid ilusamaks teha? Selles suhtes, et kunagi tuleb see remont igal juhul. Selle külje pealt mõtlengi, et suva – see siin ju kõik minu oma. Kui väga pekki keeran, siis kunagi tuleb nagunii remont ja kui ei keera, on see äge DIY projekt. Äkki saab muuhulgas ilusamaks ka kui praegu on.
Aga miks ma sellele PRAEGU mõtlen?? Mul on konkreetselt käimas magamistoas remont. Vaja on värvida kõik elutoa seinad, lasta panna tapeet, osta liistud, valida valgustid, kardinad ja vaibad. Miks ma ei suuda teha nii, et üks asi korraga ja siis vaatame edasi, mis saab? Eiiii, ma pean ennast ikka viimase vinnani pingesse ajama. Et siis lõpuks käega rehmata ja mõelda, et ah, nagunii ei jõua kõike teha ja siis lõpuks mitte midagi teha. Reaalselt ma vahepeal vihkan oma aju, miks ta mind niimoodi kiusab.
Ja seda vihkan ka, et ma olen nii kannatamatu ja tahaks kõike kohe ja praegu. Ja kui ma ei ei saa kohe ja praegu, siis tekib kergelt selline läbikukkuja tunne. Kõigil teistel on minu ealiselt ammu elu paigas. Ilusad kodud, õnnelikud abielud ja hästikasvatatud lapsed, kes ei ütle oma õele, et ta on “jupp paska”. Aeg-ajalt see kassib ära. Seda enam, et minu pärast peavad mu vaeste sõbrannade mehed oma vabu õhtuid ja puhkusepäevi siin veetmas, mind aitamas. Sest mina olen ise “jupp paska”, kes midagi ei oska ja millegagi hakkama ei saa. Isegi kui ma mõistusega tean, et tegelikult ikka kõigil ei ole kõik nii “paigas” ja üldse. Ei peagi kõik kohe olema ja kes üldse on see kriitik, kes hindab kui ilus või kole kellegi kodu on või kui õnnelik abielu jne.
Mistõttu need samad mõtted tekitavad mulle tunde, et ma olen ikka üks tänutundetu jobu. Mul on tegelikult kõik eluks ja õnneks vajalik olemas. Aga IKKA on vaja halada, et vähe on ja nadi on ja tahaks rohkem. Miks nagu?
Veel paranoiadest. Ma olen viimasel ajal suht kindel, et mul on vähemalt mingi vähivorm, sest mu keha kattub pidevalt igasuguste sinikatega. Mul pole õrna aimugi, kust ma need endale külge kojanud olen.
Okei, see pilt näeb välja, nagu kaldale uhutud laiba kintsust… Aga mul on kõigele lisaks veel kogu aeg nii jahe, et siis ma olengi selline kananahane ja sinine. Muidugi oleks variant arsti juurde minna, aga see tundub ka natuke õudne. Nii ma siis elan oma kerges parakas edasi, mis muud.
Parakasse ajab kogu see Mari koolimineku teema ka, kui aus olla. Ma olen aru saanud, et esimesel aastal õnneks hindeid ei panda ja vast ei ole ka koduseid töid. Aga minu jaoks juba see mõte, et ma PEAN last iga päev kuskile viima ja kui ei vii, siis sellest teada andma jne, tundub nii pingeline ja rõve. Umbes nagu peaks ise jälle koolis käima hakkama. Ma ei saa aru, kuidas Mari, vaene inimene, sellest piinapingist nii vaimustuses on. Õnneks ta mu blogi veel ei loe ja ma saan talle naeratades kaasa elada, et jaaa, nii ägeeee, et sa kooli lähed! Tegelt olen nagu… Jeesus, sa vaene inimene…
Lõpetuseks tahaks halada, et tegelikult tahaks üldse seenele minna. Miks, seda ma ei tea, sest mingisugune seente sissetegija ja marineerija ma ei ole. Aga ühe korraliku seenepiruka või kastme jagu võiks ju korjata küll. Kuhu ma kõikjale iganes ei läheks, et oma kohustustest kõrvale viilida…
47 kommentaari
Tere, Mallu,
Ma pole Sulle varem kirjutanud, aga Sinu mõte vannitoaplaate üle värvida tekitas tunde, et ehk saan väikse nõuandega abiks olla 🙂 Mõned aastad tagasi võtsin ise sarnase sammu ette, sest plaadid olid seinas täitsa korralikud ja terved ja nende kuju ka täitsa ok, aga vot värv kohe üldse ei inspireerinud. Siis uurisingi päris põhjalikult, mida ette võtta saaks, nii Eesti kui välisajakirjandusest. Võtsimegi siis elukaaslasega selle väikse remondi ette ja võin uhkusega öelda, et tulemus oli väga ilus.
Esiteks tuli muidugi plaadid korralikult puhtaks pesta igasugusest seebisaastast, mis sinna kogunenud. Ja kindlasti ei tohi kasutada Fairyt vm sellist vahendit, sest need tekitavad mingi nö “kaitsekihi” peale, kuhu ei haaku ei värv ega midagi muud. Tavaline vana hea roheline seep on selleks puhuks parim. Ja siis lasta korralikult kuivada kogu kupatusel.
Edasi kasutasime saksa firma Alpina tooteid. Olen neid ka muude projektide puhul kasutanud ja ülirahul. Väga hästi püsivad peal erinevatel materjalidel. Niisiis kruntisime plaadid Alpina GRUNDIERUNG krundiga. Minu mäletamist mööda küll ainult ühe korra, aga kindluse mõttes võib ilmselt ka lisakihi tekitada. Krunt kuivab ülikiiresti ja mõne tunni pärast saab hakata juba pärisvärviga toimetama. Selleks kasutasime Alpina toodetest välisfassaadivärvi Alpina FACADE PROTECT! Kuna vannitoas tingimused õuele sarnased, st niiskus ja vesi jne, siis välisvärv on õige valik. Värvi saab lasta poes toonida täpselt selliseks nagu soov on ja siis pole muud, kui pintsli ja rulliga tegutseda. Värvida soovitan küll vähemalt 2 korda, et korralikult kataks. Tulemus jääb selline matt ja siidise läikega. Muidugi kui soov läikivamat tulemust, siis see värv ei sobi, aga meile meeldis selline siidine hõbehall dušinurk väga hästi 🙂
Jõudu tööle ja õnne uues kodus teile kõigile!
PS: Ei ole Alpina reklaamiagent, päriselt ka, aga nende värvid on lihtsalt parimad, saksa kvaliteet jne 😀
Mina kui meditsiinifriik, märkas postitusest vaid sinikaid! ? see on vedela vere tunnus, mis sageli on tõesti tingitud ravimitest nagu ka eespool mainitud. Samas olen aru saanud, et ATH ravimeid sa kuigi regulaarselt ei võta või siiski? Lisaks uurin, et ega sa pole hiljuti covidi vaktsiini teinud? Või valuvaigisti kuuri?
Ma olen ÜLENI sinikaid täis, täiesti haige noh. Regulaarselt tõesti ei võta midagi, ei ühtki ravimit
Kui arstile ei viitsi minna, põika Synlabi ka lase teha hemogramm, trombotsüütide hulka oleks küll vaja praegu teada, lisaks hemoglobiini
lihtsalt astun sisse ja ütlen et tere, hemogrammi palun v 😀
Täpselt nii! Uuri kus asub sulle lähim ja sobivam Synlabi labor, vaata millal lahti ja lenda platsi.
Jep, just nii, vaata kus on sulle lähim Synlabi labor ja millal lahti ning lenda platsi. Hemogramm maksab circa 10 eurikut.
Hemoglobiini saab Aphotekas ka teha 2 euri. Aga kui köha on siis soovitan arstile ka pöörduda. endal olid ka kerged kaebused aga pärast oli diagnoos nii halb, et käisin kuid haiglate vahet ja opil jms. Kõik algas köhast. Parem varem kui hiljem 😉
Minul läks keha sinikaid täis esimese lapse imetamise aegu. MInu perearst soovitas sellel puhul toidulisandit nimega askorutiin ja see aitas. Laps imes minust lihtsalt viimsed elumahlad välja ja mingite ainete puuduse tõttu see juhtus.
Minu meelest Sa oled megatubli ega peaks üldse stressama (ehkki kodu mõnusaks ehitamisega on see default paketis muidugi, tean ?).
Äkki Sul on lihtsalt puhkepäeva vaja? Paar tundi spaas või keskkonnavahetust, loodusse, metsa? Mina hakkan virisema, kui ma olen väsinud.
Vot, siis peakski seenele minema 😀 Teaks vaid ühtegi kohta 😀
Oi nende seente kohtade teada saamisega saab sul keeruline olema. Nagu keegi ükskord kuskil kommenteeris, et need salajased kohad võetakse endaga isegi hauda kaasa, hea on, kui oma pereliikmetele öeldakse, kus need asuvad. 😀 😀
Mul on ema praeguseks hetkeks juba vähemalt 3x metsas käies korvitäitega kuuseriisikaid jm seeni koju tassinud. 😀
Ma arvan, et seenele minek on hea mõte. Metsas käik aitab pead puhata ja mõtteid koguda ja seal on haigelt ilusat rohelist tooni sammalt (ja ma ei ole isegi rohelise fänn, aga no sellise vaiba võtaks küll koju).
Mul omal oli kodu sisustades sama tunne, et vaja valida valgustid ja mööbel ja sada asja ja valikuid on nii palju. Tekitas täieliku motivatsioonilanguse. Soovitan kogu see vidinate valimine pausile panna. Liistud oleks hea ära osta, aga no võta põranda tooni ja asi klaar. Kõik muu ei ole kriitiline, puhka pead ja tegele hiljem uuesti. You’ve got this.
Aitäh sulle! Ma tõesti võiks rilääksida 😀
Aga minegi seenele ja saad natuke aju tuulutada, vb siis värske peaga pärast jälle naaatukene kergem ?
Ma loeks nagu sa kirjutaks minu peas toimuvast. Mul ka miljon asja teha ja ma võtsin su blogi lahti, et äkki on midagi uut ja ma ei pea oma asju ära tegema ?
Mis kool, ma ei suuda oma last muusikaringigi panna, et issand iga nädal vea kohale ?
Ma mõtlen ka õudusega, et lisaks koolile ta tahaks raudselt kuskil huviringis käia… fine, hakkan seda googeldama 😀
Hey! See sinika värk kintsudel on kuidagi seotud ATH ravimitega. Kui ma hakkasin Medikineti võtma, mul kukkus kolinal kaal kuuga -9 kilo ja kintsud muutusid siniseks (mul olid sellised ikka 5*5 cm diameetriga sinikad kogu mõlema kintsu ümbruses).
Soovitan sünkroonselt ravimite võtmisega ka tegeleda keha detoxiga. Mina ntx joon WOW detox teed iga päev + Boost yourself spirulina green detox pulbrit. See on ära hoidnud edaspidised sinikad ja enesetunne ka veidi parem.
Sest noh olgem ausad, need ATH ravimid pole mingid just väga keha ja organismi säästvad asjad, kuskilt peab selle tasakaalu tagasi ka saama…
Niiet leia omale just sulle sobivad tervist turgutavad tooted ja proovi vähemalt veidigi toksiine enda seest välja saada, kui juba nagunii ravimeid peab sùstemaatiliselt võtma.
Sa ei ole üksi selles! 😉
Tänks! Proovin järele 😀
Mul mingi vahe oli suuremat sorti sinikate teke kehal, aitas askorbiinhappe (c-vitamiin) kuur, kuu aega viisakalt tegin ja läks paremaks. PA-le võiks siiski mainida.
Remondi kohapealt tean seda tunnet, hetkel renoveerime kööki ja elu/söögituba – kass pidevalt peal, sest noh härra tööl ja asjad liiguvad nädalavahetustel ?
Ma ei oska muud öelda, kui et pea vastu selles hulluses?
Ma C-vitamiini võtan küll, jumal teab, mis mul siis häda 😀
Kui siilipuuri stress kasvab ülepea, siis mu elukaaslane alles hiljuti ehitas meie närilistele pleksiklaasist puuri ja saaks vajadusel nõu ja jõuga aidata.
jätan meelde, tänks!
Isver kui mitu miljonit mõtet mu peas kihutas kui su hala lugesin. Mitte halvustamiseks, aga nagu mida ise teen, tunnen päevajooksul? Sellest pärastpoole….
Olen kuulnud et ATH haiged on sisemiselt perfektsionistid ja see ajab nad nii hulluks , et tulemus on vastupidine. Sealt see sundus kõike kohe saada/tahta. Nii, et tuleb tööd teha selle perfektsionismi tahte nüsimisega madalamaks, vähendada selle tähtsust. Lihtsalt keegi teine ei saa seda teha. Muidugi on tegu sassis aju keemiaga, mis pole tasakaalus. Aju keemia tasakaalustamiseks soovitan pöörduda Kairi Kuha poole. Teema on küll väsimusest vabaks aga tema loeng ja õpetus ravib ka paljusid psühhilisi probleeme, mis on just seotud aju ja keha keemiaga.
Sinkatest. Mul oli paar aastat tagasi terve keha plekiline ja mitte väikesed laigud, vaid ikka korralikud peopesa suurused, nagu koduvägivalla ohvril. Kuni kord lugesin oma ravimilehel kõrvalmõjusid ja äkki taipasin , et need sinikad tekivad ravimitest, valu vaigistitest. Proovisin ilma olla ja oligi see põhjuseks. Ka une apnoe kadus kui rohud jätsin ära. Kuigi arst ütles, et see on nüüd eluaegne. Aga valudes kannatada polnud ka pikalt jaksu, nii otsisin nõelravist abi. Aitas aga enim tegi head kliima vahetus.
Juba pikemat aega olen pool vabatahtlikult töötu. No ja mis teeb Minake, selle kaua igatsetud kohustuste vaba eluga. Passib pidevalt Mallu lainel blogis, instas ja õhtul siis kassin, et mitte sittagi omas elus pole viitsinud teha. Elan sulle kaasa rõõmuga, siis ei pea omi asju tegema. Ei pea? kes käseb? Nii ma küsin kas mul on deprekas, sest kuidas saab üks inimene kalduda ühest äärmusest teise. Enne olid mul 13-16 h tööpäevad ja nüüd ma lihtsalt magan ja molutan kuud ´viisi… Ei mul ei ole ATH-d , ma loodan seda, aga süümekad on küll õhtuks räiged. Kes on see kes neid tekitab ? Ikka ise! Ja vabandage milleks? Katsu nüüd see kuldne kesktee leida. Ei ole see lihtne. Aga samas on NII HEA elada oma tahtsi, omal reziimil nagu ihu ette dikteerib. Pole kohustuslikke kellaaegu, ega laste järgi elu sättimist. Ehk, kui rahakotis puhub tuul, tuleb varsti jälle rabelema hakata, seniks naudin seda osa oma elust. Kui süümepiin koledasti kiusama hakkab, kargan püsti ise torisedes, Ja jah juba lähen ja hakkan toimetama. Mis siis et pesen AINULT nõud ja ei miskit muud…
Et, siis elus on kõik ebatäiuslik, me ise, me tahtmised, me võimalused. Pidev lagunemise ja sodi tekkimise kaos ja vajadus seda korrastada. Peamine on eluterve suhtumine ise endasse.
Ega mul pole vastust miks ma mõnel hetkel tunnen end mõttetuna ja siis lausa uhkust ise endast, lihtsalt nii on ja küll see halb tunne möödub, seda juba tean.
Luba endale uhkusega ja lõdvarandmega ebatäiuslikku elu
Stencilit lehelt leiab palju näiteid, kuidas plaadid saab üle värvida ja veel kena mustri ka peale teha. Neilt võib ka nõu küsida värvide jmt osas.
Kooli osas aga – tänapäeval on asi nii lihtne, et kirjutad eKooli klassijuhatajale, kui laps ei tule. Ei mingeid perearstilt tõendite võtmisi ja helistamisi õnneks. Ja mina näiteks armastasin koolis käimist ja töötan praegu koolis, sest see pole alati põrgukamber. Kui üritadagi oma negatiivsed kogemused mitte lapsele üle kanda, võib koolis käimine väga toredaks osutuda lapsele.
Vannitoa plaate saab katta ka mikrotsemendiga. Tegemist niiskuskindlamaterjaliga, mis ongi selle jaoks mõeldud. Tallinnas näiteks Estdecor pakub seda. Lihtne peale panda ja ajakulu ka oluliselt väiksem kui uuesti plaatimine.
Lohutan sind et olen oma üürikas elanud juba 8 kuud ja siiamaani pole suutnud sebida nurgadiivanit,telekalauda,telekaalust.kööki siis lauda ja toole,katsun enamus asju tasuta saada sest väikse lapse kõrvalt kulub raha muule ning jah isegi saaks tasuta aga siis on transpordi probleem ja kes tassiks ja nii edasi??
Kujutan ette mida sa tunned ja katsun ka siin ennast kokku võtta et kuskilt alustada?
Nii et jõudu ja jaksu sulle?
Nb!kas sinikad ei või kergemini tekkida kui on d-vitamiini puudus nt?
Sa minu ajusust kirjutad. Mul ka värske ATH diagnoos. Lisaks ravimitele aitab see, kui kõrvalt inimesed teavad ja hellalt sind rajale tagasi suunavad. Täitsa petab ära, et adekvaatne inimene.
Kas lohutab või ei aga ma liigagi hästi tean mis tunnen. Meil tekkis elukaaslasega nüüd hea mõte, et koliks naaberriiki, kus mees püsivalt tööl. Ja siin ma nüüd olen – töötan Eestis iga nädal 60h, hakkasin kiiresti lube tegema ja seitsmendat kuud rase + iga nädal käin teises riigis, et tulevast kodu remontida. Tean, et peaksin õnnelik olema, et meil võimalus nõnda kolida jne aga aghhhh ma tahan, et kõik oleks KOHE ja nipsust valmis nagu peab ?
Raua puudus ?
Tere!
Ma saan aru, et teil on diagnoositud ATH, aga selline kaks olekut, mida Te kirjeldate, viitaks nagu rohkem bipolaarsele häirele. https://peaasi.ee/mis-on-bipolaarne-meeleoluhaire/. Vahel ei ole ravimi vahetamisest abi, abiks võib olla hoopis arsti vahetamine. Lihtsalt selline uitmõte. Sinikate teke võib väga vabalt olla mõne ravimi kõrvalmõju.
Bipolaarse meeeoluhäire puhul on enamasti need kõikumised palju-palju suuremad: maania korral tekib maailmavallutamise tunne ja tagajärjed ei ole olulised ning depressiooni episood on väga sügav – ei taha voodist tõusta ning suitsiidimõtted on väga häirivad.
ATH-ga käib sageli kaasas depressioon, sest üpris masendav on see, kui teised saavad mingite asjadega hakkama, mis endale on niiiii rasked. Lisaks ei mõista paljud “tavalised” nimesed, mida see häire tähendab ja ütlevad, et võta ennast lihtsalt kokku.
Paljud ATH patsiendid on seda kirjeldanud nii, et nad lihtsat ei oska täiskasvanud olla.
Jah, bipolaarne ma ei ole, aga neid kahte haigust aetakse muidu tihti sassi küll, isegi eksperdid
Sinikate osas niipalju, et mul on ka perioode, kus lihtsalt pidevalt tekib pisikesi sinikaid kehale ja söön siis ascorutini nädalakese ja täitsa aitab. Apteegis jääb selle hind ka ainult paari euro kanti.
Tahtsin ka seda soovitada, mul on ka aidanud
Ma ei saa aru, mida sa vingud kogu aeg. Sul on terved lapsed, kodu, töö. Kõike ei saa korraga, ole tänulik selle eest mis sul on ja ära vingu. Mu sõbrannal on neli last kaks neist käivad koolis, mees on haige, hooldab isa, vanem laps läheb aega teenima, kodu on külm, vesi saab suvel otsa ja pesta ei saa. Käib üksi tööl hooldekodus,teeb 24 tunniseid vahetusi kõige selle kõrvalt ja ta ei vingu. Poja aegateenima saatmine on kulukas, ta annab raha pojale,ostab asju. Ise käib vanades riietes,mis on aastaid vanad ja ei kurda. Ma ju näen,et tal.on raske,pidevalt on raha otsas. Aga tema põhimõte on,et maksud peavad olema makstud,saagu pärast kuidas saab. Nüüd on kooli algus ja sinna läheb omajagu raha. Ole parem rahul sellega, mis sul on ja võta päev korraga,sest kõike ei peagi saama korraga.
Nagu öeldud, iga päev ei vingugi. Aga kui tuleb isu vinguda, siis minu blogi ja minu voli teha siin mida iganes süda lustib. Sina seevastu ei ole kohustatud lugema.
See, et aafrika lapsed on näljas, ei tee sinu kõhtu täis.
Ehk siis igaühel on omad mured ja nende pisendamine ja tühistamine ei aita ära võtta seda tunnet, et ikkagi on ju sitt olla, pigem teeb ainult halvemaks.
Ja kui sa näed, et su sõbrannal on raske siis ma küsin, et kas sinu praegune kommentaar tegi olukorra kuidagi paremaks?? Selleasemel ole sõber ja aita, mitte ära õienda teistega.
Uhh me kevadel köögis värvisime oma seinaplaadid. Oli tüütu, aga plaatide vahetamine oleks olnud paljuuuu hullem. Meil olid 1,5 seinas imelikud rohelised-säbrulised seinaplaadid (osad heledamad, osad tumedamad) ja värvisime nad kerge hallika-valge tooniga. Kuna meil köögiremont oli juba pikale veninud, siis värvisime tempokalt ja kokku kulus selleks 2 päeva. Kasutasime eskaro akrit 20 värvi, a vat krunti ei mäleta ?. Krunti sai 4 kihti ja värvi vist 2 kihti. Esimesed paar kihti krunti hakkasid kehvasti ikka peale, sest plaat ju täitsa sile ja värv ei hakka kinni. Aga tulemus sai ootamatult ilus. Ainult kraapida hiljem plaate ei maksa, sest siis tuleb värv maha, pesemine ok. Niiet vähemalt ajutiselt kindlasti võiks ette võtta, kui viitsimist on ?.
Noh, mul nagu viitsimist oleks, aga enne peaks muu korteriga ühele poole saama. Kas sul enne pärast pilte ka näidata oleks :D?
Mm, midagi leian jah. Saadan sulle Malluka blogi messengeri FB-s :D.
Tänks!
Nii tuttav tunne. Ma olen vahepeal proovinud niimoodi, et panen ideed kirja, et kui kohe ei jõua/ei taha kõigega tegeleda, siis ei lähe vähemalt täiesti meelest. Lisaks kirja pandult ei tundu enam neid kohuatusi miljon ja nimekirja alusel on kuidagi lihtsam tööde järjekorda paika panna. Äkki toimiks sinul ka? 😀
Ma panin kirja ja see nimekiri painab mind isegi unenägudes 😀
Appi, ma praegu loen su postitust ja sain aru, et mu mehel on väga palju sarnaseid tunnuseid. Et kogu aeg sada asja tules ja siis hullult löödud kui asjad ei lähe TÄPSELT nii nagu ta planeeris. Väga raske on seda kõrvalt alati vaadata. Kunagi ma vihastasin aga nüüd olen ära harjunud. Näiteks on meil elutoas remont ja ta samal ajal otsustas ka välikööki uut katust ehitama hakata ja seal arenes mingi megaprojekt välja. Ta on ühelt poolt nagu õnnelik ja teisalt hästi stressis, et kõik ei suju nagu sooviks.
Hetkel torisedes ehitab mul siin riiulit kõrval.
Ega jah, ATH pole naljaaasi 😀