LOOMAD

jäneseprobleem sai lahenduse, halleluuja

21. oktoober 2021

Mul on eilsest saadik tunne, et jeesus vist tõepoolest eksisteerib ja loobib hädalistele aeg-ajalt õlekõrsi. Muud varianti vist ei ole, sest mul on tunne, et kivi on südamelt langenud. Nimelt lugedes eile neid sadu kirju ja kommentaare sain ma aru, et muud võimalust ei ole, kui peangi hakkama Liisut rangelt puuris hoidma ja ainult oma silme all välja laskma. Selles suhtes, et ega ma eeldanud, et see nüüd super palju kaasa aitab, sest isegi mu silme all üritas ta eile poole jooksu pealt mu uusi diivanipatju mekkida ja tegi asja ka maha näritud tapeedi kanti, et äkki saaks kuskilt veel hammastega kinni. Seega ei olnud mul tuleviku suhtes kuigi roosilised väljavaated, aga mis siis ikka teha. Tellisin ära ka aediku ja mõtlesin, et noh, las siis olla pool lastetuba aediku all, vähemalt jäävad ülejäänud korterile seinad püsti.

Ma tunnen, et ma peaks rõhutama, et Liisu probleemid ei saanud alguse kolimise või uute kassidega. Need said alguse umbes-täpselt kaks nädalat peale ta koju toomist, kus ta hakkas vaikselt juhtmeid närima. Kui ma sellest aru sain, siis loomulikult üritasin oma asju eest ära tõsta, aga ATH+jänes, kes saab igale lauale (ära küsi kuidas) ei olnud siiski lollikindel viis juhtmeid päästa. Ehituspoest ostsin ka juhtmekaitseid, aga kui keegi üritab väita, et jänes ei saa neid läbi närida, siis ma ütlen kohe ette ära, et ta valetab. Esimese ampsuga jah ei saa, aga ajapikku ikka saab. Seda enam, et kõiki juhtmeid lihtsalt ei saa teise kohta panna, nt põrandalamp jne.

Ja see igale poole kakamine – samuti algusest peale. Lihtsalt päris alguses ta nii väga ei roninud vooditesse, vaibal oli pidevalt miiniväli. Kuigi ta kasutas enda puuri liivakasti ja kõiki kolme kassikasti ka, aga ometi leidis ta, et igal sammul veits sittuda on ka tore hobi.

Sitt tegelt isegi ei ole nii suur probleem, sest õnneks see on kõva ja ei lähe peale astudes laiaks. Saab kenasti kokku pühkida. Aga see jänesekusi voodites, diivanipatjadel, diivanil, pleedidel, vaibal, tekkidel…öäkkkk. See on nii kirbe kusehais, et annab välja küürida. Ma LOODAN, et ma seda tegin, sest kui ise sees elad, siis lõpuks ju ei tunne ise ka. Kardo ükskord astus mu juurde ja ütles, et mu kodu haiseb nagu vanadekodu ja loomaaia remix, peale mida tegin ma ühe eriti põhjaliku äädikakoristuse, aga no jumal teab, kas see ära kadus või oli ta järgmine kord halastusest viisakam ja ütles, et enam ei haise.

Ahjaa, Liisu on mulle mu enda voodis isegi näkku kusnud. Ka päris alguses, niiet ma ausalt eeldan, et tal ei olnud mingit probleemi ei kassidega, ega kolimisega. Kassid meeldisid talle algusest peale väga, ajas neid taga ja ronis kaissu ja sõi nendega koos, seega stressi ei olnud tal küll karvavõrdki. Magas siin-seal jalad taeva poole, nautis sügamist ja elas oma parimat elu.

Aga mina seevastu elasin seda elu, et iga kord kui pilgu kuskile pöörasin, oli kuskilt miskit jälle ära söödud: juhtmed, lauamatid, mööblijalad, voodiserv, toataimed, laste mänguasjad, riided, voodilinad jne. Reaalselt selline tunne, et pane või suukorv pähe, muud varianti lihtsalt pole.

Tulles nüüd tagasi selle juurde, kuidas taevaiša ikka olemas on – eile kirjutas mulle üks lugeja, et ta elab suures majas Viimsis ja tal on ka jänes, kellel on õues oma spets ala kus joosta/kaevata/närida, õues oma majake, terrassi alla jänese enda poolt tehtud pesa, vaba ligipääs sooja garaaži, kus on heinad ja puurid ja muidugi laseb ta tal aeg-ajalt toas ka ringi joosta. Aga tema jänes kipub naksama ja lapsed veidi kardavad teda, et ta just mõtles oma jänesele seltsilise võtta, kes ehk tema omale ka veidi sõbralikkust ja kombeid õpetaks, et ta hea meelega võtaks Liisu enda juurde uhket elu nautima.

Ma muidugi ütlesin talle kohe, et mingisugust kombeõpetust Liisult pole kindlasti oodata, kuid sõbralik on ta igatahes küll ja laste paitamise vastu ei ole tal kah mitte miskit. Ainuke probleem on see, et ta võib su uhke maja vundamendini ära süüa ja täis kusta. Õnneks väitis ta, et tema jänesel olid enne samad probleemid, mistõttu siis aeda ja garaaži spets jänesemaa ehitati ja nüüd toimuvad “pahandused” ainult õues ja maja enda sisu jääb terveks. Eks ole loogiline ka, kui saad päev läbi kaevata ja närida õues, siis mis seal toas enam ikka pannilabidaid nosida.

Eks teil ole vaba voli arvata, mida teie tahate, aga mina tunnen küll, et paremat lahendust ei saakski olemas olla. Sest kui paneme kaalukausile selle, et Liisu oleks jäänud minu juurde ja veetnud enamuse oma elu puuris, nagu kõik soovitasid, vs see, et ta saab ÕUE ja suurel alal vabalt ringi lasta, siis no millest me räägime? Ja kui me paneme siia võrdlusesse ikka selle argumendi, et vot oleks pidanud enne mõtlema ja mitte võtma, siis olgem ausad – kui Liisu oleks minust sinna mustamäe loomapoodi maha jäänud, kui suur oleks tõenäosus, et ta oleks saanud sellist luksuselu elama? Enamik inimesi elavad ju siiski korterites ja peavad jänese käike rohkemal või vähemal määral piirama, seega ma usun, et Liisu jaoks läks kõik nii hästi, kui minna sai.

Ja mina sain täna astuda oma korterisse ilma südarita ringi vaadates, et mis täna ära söödud on või mitme kilo sitakihi all mu voodi on. Nt eile koju minnes oli seis selline:

Ma tahan rõhutada, et ma pole loom, kes ilma voodipesuta magaks, aga kuna eelmise kuses Liisu täis ja ma tõin selle Kardo juurde pessu ja uut ei jõudnud peale panna, siis jäi see niimoodi. Kenasti täis kustud ja situtud ühe õhtuga obv. Ja kui teki pealt ära võtsin, oli teki all 3x sama palju sitta ja kaks kuseloiku ka 🙂

Kardo ka eile lohutas mind, et no on mis on, aga ega oma vigadest tulebki ju õppida. Siga ma enam ei võta, jänest ma def enam endale ei võta (kui ma just mai tea, talus ei elaks) ja muude loomade võtmise plaani mul ausalt ei ole ja enam Maril ennast ära suruda ka ei lase. Sama ei saa öelda Kardo kohta, kes lasi ennast ära suruda ja nüüd on Maril siin uus hamster Anna, aga no see on juba tema, mitte minu probleem 😀 Ja lõpptulemusena on elu parem nii Milvil, kes on ranna rantšos veel kõvasti kosunud ja saab igapäevaselt ringi tuhnida, nagu sigadele kombeks. Ja nüüd Liisul, kes saab oma pättusi teha kuskil õuealal, mitte mu asjaremonditud korteris. Ja kuna nemad nagunii oma jänesele oleks kaaslase võtnud, siis on see igati win-win.

Krt, Liisu oli tore küll ja mul on endiselt usku, et on neid jäneseid, kes ei teegi üldse pahandust ja on taevainglikesed, nagu ma siit-sealt lugenud olen, aga kui minu vead üldse kedagi õpetada saavad, siis ausalt – jänes korteris on ikka väga suur töö ja pigem on loomale (ja sulle endale) parem, kui ta saab ikka rohekm vabadust, kui elada pidevalt väikses puuris, mis ei ole talle loomuomane. Kui te olete näinud, mismoodi jänesed hüppavad, kargavad ja haake teevad, siis saate ise ka aru, et puuris neid teha võimalik ei ole. Seega ärge olge nagu mina ja võtke parem mõni kergemini händelitav loom, nagu kodukits või paavian (nali, ärge neid ka võtke ovb).

Noh, igaks petteks, et ei tekiks uus skandaal, et kus on Mallu jänes, näitan teile paari pilte ka, mis mulle uuest kodust saadeti. Kuigi ma seda võin küll öelda, et ta on päriselt elu ja turvalisus ja lisaks elab nüüd Viimsis sellist rantjee elu, et hoia ja keela. Kui ma Liisut ära läksin viima ja seda maja nägin, tekkis vaikselt küsimus, et ega perenaine endale ka juhtumisi seltsilist otsinud pole, sest ma elaks ise ka hea meelega seal majas 😀

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

34 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Mina 22. oktoober 2021 at 09:50

    Näed, uues kodus sihib juba diivanipatja, va põrguline! 🐇😀 Ikkagi parim lahendus oli jah. Mu sõbral oli ka kunagi jänks, kes sõi ta riided ka seljast ära, kui ta magas.

  • Reply zac 22. oktoober 2021 at 02:53

    Ei erinegi need praegused nn närilistest lemmikloomakesed nõukaaja nappides oludes peetud tegelastest.Hamster oli väga levinud esmaseks mis lapsele võeti,elas enamasti kaladele mõeldud akvaariumites kus teda hea jälgida oli.Mitte vees muidugi D ..saepuru alla ja pesaks pehmed paberitükid.Elab mitte liiga kaua ja vähenõudlik samas mingit eriti nn kontakti ei paku.Järgmine level on merisiga,aktiivsem ja väga suhtlusvalmis a sööb palju ja s… ka aga siiski puuri enamasti aga kuna elab 7 v 8a isegi võib laps tast välja kasvada juba.Jänes v küülik v mis iganes teda nimetada ei ole korteriloom,tohutu söömine ja pidev s.. .Nõukaajal oli tavaline et laadalt osteti küülikupoeg ja elas veidi kuskil toas kuni…edasi rändaski kuhugi pooleldi v täiesti õue tingimustesse elama.Kui tuul peale ei puhu ja heina ilusti all elab küülik miinuskraadidega vabalt puuris õues.Miks keegi on nõus neid korteris üldse pidama ,see muutub laudaks aga no kui kirg suur võib isegi 2toalises kaht suurt koera pidada jne D

  • Reply Monika 21. oktoober 2021 at 17:23

    Tegelikult on kurb, et tema eluolusse ei suhtuta sama või suurema kirega nagu remonti. Väga lahe oleks remondi käigus ka tema aedikut tuunida ju olnud aga nagu ikka, lihtsam on ära anda. Ei ole nii mustvalge, et aed vs korter. Ka korteris oleks saanud head tingimused loomale luua. Eriti sinu entusiasmi ja sidemetega. Kuidas lapsed ära andmisse suhtusid? Kerge on tulema mentaliteet, et kõike saab asendada, sest juba uus hamster. On väga tore, et Liisu tundub kohaneja olevat aga ka küülikud elavad hülgamist väga üle ja nii suurele lugejaskonnale korrutada, milline tõbras hävitaja üks küülik on, tundub väga vale. Miks sa varem ei reageerinud ja aedikut plaanima ei hakanud? Miks lasta loomal teha sellist hävitustööd? Kääbusküülikud on väga targad ja seltskondlikud loomakesed, kes vajavad natuke süvenemist. Meil siin ei ole küülikud nii levinud koduloomad kui inglismaal, kus iga lihavõtted lõppevad nunnu tegelasega, kes paar kuud hiljem kuskile metsa alla viiakse. Siiski järjest rohkem tuleb hülgamiskuulutusi. Ühesõnaga mulle on su blogi alati sümpaatne olnud ja nüüd elasin Liisule kaasa. Ilmselt tundlikumalt kui enamik kommentaatoreid, olles ise küülikuomanik. Kahju on, sest see kuvand, mis nüüd Liisust loodud on, on tegelikult sinu tegemata töö ja ei aita kuidagi kaasa suuremal üldsusel küülikuid mõista. Kas peakski? Aga võiks.

    • Reply Adele 22. oktoober 2021 at 11:22

      Tegelikult just hea, et rääkis küülikute pidamise keerukusest ning nii mõnigi küülik seetõttu võtmata jääb. Inglismaa lihavõttepühadeaegne näide oli küll õõvastav.

  • Reply E 21. oktoober 2021 at 16:53

    Nii tore, et said lahenduse! Lisaks ütlen ära, et väga väga armsale perele andsid ja Liisu saab kindlasti hästi hoitud! :))))

  • Reply K. 21. oktoober 2021 at 15:16

    Tore et uude kodu sai. Loodan et nad on ühest soost ja jänesekasvatust seal ei teki vüi siis kastreeritakse 1 v teine ära.

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 15:18

      mõlemad emased 🙂

  • Reply Eva 21. oktoober 2021 at 15:08

    Uriini haisu võtab jäädavalt Smellnet, müüakse apteegis. Äädikas minu kodus ei töötanud, loomad siiski tundsid uriini ja lasid edasi ( kaks kutsikat võtsin kunagi koos, kes veel 9kuustena igale poole lasid) aga Smellnet aitas. Ei pidanud vaipu ja diivanit ära viskama.

  • Reply Ahlam 21. oktoober 2021 at 14:33

    Ma arvan, et siinkohal Liisule uue kodu leidmine oli parim lahendus. Ise aastaid oma elu ainult ühe küüliku järgi seadnud, kodust on saanud peaaegu, et “minimalist” home, mööbli valin ka jänku järgi (mida ta ei saaks lõhkuda), tapeedi asemel seina värv jne jne. Nagu paljud soovitasid ainult looma puuris hoida, see on kah vale – küülik, kes kasvab peaaegu sama suureks nagu kass, ei ole mingi puuriloom. Küülikud ei ole mingid kerged, pisikesed ja armsad koduloomad. Well, armsad on nad küll, aga tegemist võib-olla rohkem kui suure koeragagi. Ma arvan, Liisut oleks saanud paremini õpetada ja paljusid “hävitustöid” ka vältida, kuid ei kujutaks ette kolme lapse kõrvalt ka veel selle loomaga tegeleda. Kahju on mul ainult sellest, et jälle stigmatiseeritakse jäneseid kui mingeid hulle, sittuvaid ja kusevaid lolle loomi.

  • Reply ingrid 21. oktoober 2021 at 14:20

    Kuiiiidas klapituvad mavahel aga hamster ja 5 kassi? Meil endal ka hamster ja jubedalt tahaks tegelikult kassi, aga ma arvasin, et mõlemal loomal oleks koos eksisteerides max stress, sest …instinktid. Et nagu kas kassid 24/7 eo ole närvis, sest saavad aru, et kuskil näriline?

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 15:02

      Ma isiklikult arvan, et nad ei klapitukski 😀 Nii me eelmisest hamstrist ilma jäime 😀

    • Reply Kairit 21. oktoober 2021 at 17:18

      Hamstri kohta ei oska kommenteerida. Kuid endal on 3 kassi ja papagoi (papagoi liitus viimasena). Esimesed paar päeva kaks kassi elasid nö puuri otsas kuid õige ruttu muutusid ükskõikseks. Järelvalve all lendab papagoi ringi ning verevalamist ei toimu. Igaks juhuks võib alati linnu/närilise puuriukse nt traadiga kinni siduda, et keegi üleliigne puuri ei pääseks.

  • Reply Tyy 21. oktoober 2021 at 14:13

    JEESUSE Õlekõrs Viimsist- tore, lõbus tiitel ja tõesti imevahva , et sulle abikäsi pakuti. Süda tilkus totaalselt verd, seda uue kodu hävimist vaadates. Ma ei tea mis valemiga sa suutsid seda niikaua taluda. Olen ka seda meelt, et kasside kogust võiks ka piirata ehk leida neile kodusid. No mulle on jäänud mulje et see ei olnud sul algne plaan, et pakud ajutist kodu või ma eksin? Selle tapeedi suhtes minul isiklikult ei ole kahju, sest see sein vajaks natsa efektsemat lahendit. Su männiku kodus oli oivaliselt sobiv pilt-tapeet. Mitte et täpselt sama siia paneks aga jah natuke värvilaiku lisaks küll. Selle mustaks värvitud riiuli paneks lastetoa ukse ja laua vahelisse nišši.

  • Reply Katri 21. oktoober 2021 at 14:02

    tegelikult on imekspandav, et sa selle suure stressiga ise igale poole kusema ei hakanud ja enda uut tasapinda enne paigaldamist puruks ei närinud

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 14:10

      kes ütles, et ma seda teinud pole…

  • Reply Mariine 21. oktoober 2021 at 13:41

    Mallu, hoia ennast nende loomadega tagasi. Tahad seda heast südamest, aga nagu elu näitab, jääd jänni.

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 13:56

      Ma hoian 😀

  • Reply r 21. oktoober 2021 at 13:36

    Pruuvib pointi, et kui on jälgimiskond siis leiab alati mingi lahenduse ja ei pea varjupaika viima nagu mõned teised seda teinud.

  • Reply aadu 21. oktoober 2021 at 13:34

    Väga hästi läks! Aga mõtle nüüd edasi – milleks on sul vaja viit kassi, Mallu? Sul olid Priit ja Hella ja piisas küll. Need väikesed kassipojad on nunnud jah, aga kohe-kohe on nad suured kassid ja sa pead ülejäänud elu korteris jagama viie suure kassiga.
    Nad on loomad, kes elavad üsna pika elu. Lapsed kasvavad suuremaks ja 10 aasta pärast on sul korteris 5 täiskasvanud kassi, 3 suuremat last ja võib-olla veel mõni loom?
    Praegu on neid kassikesi kergem ära anda, kui suurtena, ja olidki nad ju algselt mõeldud sulle vaid hoiukoju.
    Mõtle, Mallu. Sa ju tahad elada puhtas korteris, selle nimel sa pingutad. Ja kuidas Tiiduga asjad sujuvad?
    Ole tubli, mõtle ette.

    • Reply E 21. oktoober 2021 at 13:58

      Nõustun, et tasub korra see otsus pikalt ja põhjalikult läbi mõelda. Ise olin aastaid hoiukodu ja saatsin poolsada+ kassi koju, eks ikka algul painavad aga tegelikult olla hoiukodu on mitmetes kordades suurem abi kui kasse endale jätta, kuna no enamik ei suuda kassi ära anda ja tahavad endale jätta. Hoiukodu boonus on ka see, et uue omaniku saad ise valida. Eks mõnes kodus ikka hiljem pettud aga suuremalt jaolt said tegelikult kõik hoiukassid pikas perspektiivis väga toredad omanikud ja kodud. Nende aastatega kolm jäid mulle. Mina teadsin, et kass ei ole nii kerge nagu kõik räägivad, et ah anna aga süüa ja paar paid ning saab elatud, kass vajab tegelikult ikka palju rohkemat: individuaalset tähelepanu kui tegu pole antisotsiaalsega, stimulatsiooni erinevatel viisidel jne. Kõige vanem kass on nt teistega titest saati üles kasvanud aga suuremana hakkas ainult inimese lähedust otsima ja praegu olen seisus kus ta on ülistressis, kuna ma käin kool+töö ja ei saa talle päevas anda piisavalt üks-ühele tähelepanu, sellest tunnist-kahest on tal vähe ja ta on kogu oma kõhu paljaks lakkunud ning jah see on stress tema jaoks vähesest tähelepanust. Kunagi olime samas seisus ja reaalselt probleem kadus siis kui tänu koroonale sai koduseks jäädud mõneks kuuks ja tema sai oma tähelepanuvajaduse kätte. Teisel kassil 1+ aastasest saadik hambajamad, neid peaks pesema aga ta ei lase ja nii pean tal aegajalt neid kuure tegema kus vajab nn kreemitamist igemetele, kuid sellest hoolimata vajab ka iga aasta hambakatu eemaldust vereproovidega, viimasel korral oli arve pea 400. Raha-rahaks, aga pidev terviseüle muretsemine väga koormav. Ja tasub meeles pidada, et kass elab tänapäeval pigem 15-20 aastat.

      Liisu üle on väga hea meel! Arvestades, et jänes elab tegelikult heades tingimustes kümne aasta kanti, siis see elu saab tal kindlasti mõnnab olema kui korteris oleks olnud. Ja kusjuures Tartus ühes linnaaias elavad ka õues kaks kana ja kaks jänest kes väga Liisu moodi, neil seal oma majad ka jne aga just eile olid ka õues kuigi vihma ladistas ja ikka väga külm oli aga ju nad harjuvad ära ja neile meeldib 🤷‍♀️

    • Reply Laura 21. oktoober 2021 at 14:55

      Miks inimesed kangesti tahavad teistele nõu anda, kui seda pole küsitud?

  • Reply Mari-Ann 21. oktoober 2021 at 13:13

    Liisu lugu lugedes tekib tunne, et tal on vale nimi. Eriti hästi sobiks Hävitaja 😀

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 13:14

      Jah, aga äkki uues kodus saab ikka Liisu olla 😀

  • Reply Kwt 21. oktoober 2021 at 13:03

    Niiiii tore lugu 😊 aga seal viimsis tahaks ise ka elada 🙄

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 13:14

      jep, ma ka 😀 aga kahjuks mind ei võetud 🙁

  • Reply Ab 21. oktoober 2021 at 12:57

    Nii hea lahendus! Kindlasti Liisul väga mõnus olemine seal. 🙂

  • Reply Liisu 21. oktoober 2021 at 12:55

    Tore, et leidsid järjekordselt hea lahenduse oma koduloomale. Aga teine kord siis mõtle loomavõtmine korralikult läbi, ära aja kõike ATH kaela.

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 13:13

      vaata mõtlemine ja ATH on omavahel väga seotud, ei ole nii, et “ajan midagi millegi kaela” vaid see legit ONGI osa mu mõtlemisest ja meelest kahjuks. Aga jah, lesson learned!

  • Reply K 21. oktoober 2021 at 12:38

    Nii tore, et olukord niimoodi kenasti lahenes, win-win nii sinu kui Liisu jaoks (tal ikka suht lux see õues olemise võimalus) 😊

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 12:46

      Jaaa! Uuest kodust juba kirjutati, kuidas ta jookseb nagu segane ja hüppab ja teeb haake – kodus ka vahepeal tegi, aga ainult vaibal, sest mujal oli tal veidi libe joosta – murul ikka puhta õnn 😀

  • Reply Liis 21. oktoober 2021 at 12:36

    Kas viimasel pildil Liisu mitte juba diivanipatja ei ürita maitsta 😀 😀 😀

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 12:45

      ma ütlesin uuele omanikule ka, et ma ei vastuta, kui ta maja pärast söödud on, aga ta kinnitas, et see vana diivan ja ta jälgis 😀 niiet ilmselt on fine 😀

  • Reply Piiks 21. oktoober 2021 at 12:34

    Viimasel pildil juba hambad uue kodu padja külge ajanud jah 😀.
    Tore, et leidsid lahenduse, mis sobib kõigile osapooltele 🙂

    • Reply Mallu 21. oktoober 2021 at 12:36

      Tead ta tõesti vist hakkas seal ka õnne proovima kohe väikse hävitustööga 😀