0
Uncategorized

#2 – elukorraldus (ja korraldamatus)

3. jaanuar 2022

Keegi napisõnaline oli küsimuste kasti kirjutanud ühe sõna, milleks oli “elukorraldus”. Ma eile terve päeva jooksul mõtlesin asjade peale, mida oleks tahtnud blogisse kirja panna, niiet ma arvan, et nad kõik lähevad elukorralduse alla. Kuigi teoreetiliselt ütleb sünonüümisõnastik, et elukorraldus ehk eluviis.

Misasi see eluviis üldse on? See, kes ma ametilt olen? Või kes ma inimesena olen ja oma “argielu” elan? Ma ei tea. Tõesti kõige keerulisem asi üldse. Aga kui ma näiteks loetleks ette, mida ma eile tegin, peaks see mu elukorraldusest üsna palju aimu anda. Mitte, et teid peaks huvitama, mida ma terve päeva vältel teen, aga sucks to be you, ise te siia blogisse lugema tulite ?

Eile alustasin ma oma päeva töö tegemisega, ehk siis meenutasin endale oma lubadust jaanuaris iga päev blogida. Kuna ma juba esimesel jaanuaril selle lubaduse mugavalt üle lasin, siis pidin eile ennast tõesti sundima, sest mul hakkas peas juba see tavapärane jutt, et kui juba viltu läks, siis pole mõtet ÜLDSE teha. Õnneks sain ikka ennast ära räägitud ja kirjutasin postituse valmis. Mul on tõesti praegu usku, et ma peaks seda ka edaspidi teha suutma, sest jaanuar on alati koostööde poolest selline paras nirakas, ehk siis millest muust mul siis ikka kirjutada.

Mul oli eile ja täna selline väga imelik feels sees, ehk siis ma mõtlen igast asjast konkreetselt kõige halvemat versiooni ja ajan ennast sellega ise närvi. No näiteks see sama asi, et aasta alguses kuivavad iga pagana aasta need koostööd mõneks ajaks kokku, mis tähendab seda, et enamik sissetulekut tuleb ikka sellest, kas ja kui paljud inimesed siin käivad. Eks arusaadav on see ka, et pühade ajal ei istu keegi üldiselt arvutis (ega ma ise ka ei istunud), aga ma ju näen igapäevaselt lehe külastusi ja viimastel nädalatel on see konkreetselt 1/3dik sellest, kui palju üldiselt lugemas käidud on. See tekitas mulle hetkeks viissada erinevat paanikat, sest

  • Ma pean lõpuks endale ikka kuidagi palka maksma
  • Mul on nüüd töötaja, kellele ma pean ikka kuidagi palka maksma
  • Lõpuks on käes see kaualubatud hetk, kus blogid on nii yesterday, et neid ei loe keegi ja ma pean kuuse alla kolima…
  • …mis on kurb, sest kuuse all ei ole jälle vannituba ja mulle ei meeldi ilma vannitoata elu.

Niiet lõpetage mu piinad ja öelge mulle, kus te kurat kõik olete ja ära kadusite!?

Okei, liigume hüsteeritsemisest edasi selleni, et ma vaatasin, kuidas kassid mööda seda köisseina üles-alla ronivad ja mõtlesin, et super äge oleks, kui mu diivani kohal tühjal seinal oleks kassidele mingi ilus ronimisala. Ma mõtlen ILUS, sest ma ei taha endale seinale mingisuguseid koledaid…latakaid. Ainult riiulid ei aitaks, sest sinna peale ei saaks ma nagunii midagi panna, ilma et keegi mulle midagi pähe ei ajaks, kui ma diivanil istun. Googeldasin siis nagu hull ja leidsin mega ilusa kassiasjanduse:

Sellel asjandusel on ainult kaks miinust. Esiteks maksab see viis miljonit eurot… Okei, ma saan tegelikult aru, et keegi teeb neid ise ja kui ma ise nii suure ja ilusa asja ehitaks, siiis ega ka naljalt alla viie soti selle eest küsida ei tahaks. Veel suurem probleem on see, et see pood ei tarni Eestisse, niiet võime nüüd vabalt hinge tõmmata ja mõelda, et jälle viis sotti säästetud. Jooksku maas nagu loomad, ei ole vaja igal pool turnida…Mis jätab siiski lahtiseks selle, et MIDA ma ometi oma elutoa seinale panen, sest see tühi latakas ajab mind päris närvi.

Ülejäänud päeva üritasin ma erinevaid asju teha, mida ikka kodus tehakse. Noh, käisin poes ja koristasin ja pesin siili (sest seda tehakse kindlasti tuhandetes kodudes üle eesti), tegin süüa ja käisin vannis. Miks ma ütlen “üritan” on see, et miskipärast tahavad kõik kolm abilist, eriti Marta mind absoluutselt KÕIGES aidata. Mis on iseenesest tore, aga kui sa üritad rahus pissile minna ja kohe tormab kohale üks kääbus, kes tahab aidata mul potikaane üles tõsta, ulatab mulle paberit ja laseb veel minu eest vett peale ka siis on see.. ahistav ?. Lisaks ei ole nende aitamised alati kuigi praktilised. Eile (ja täna hommikul) aitas Marta mul näiteks kassi liivakasti koristada. Ise lausa nõudis, et tema tahab ka. See on muidugi tore ja puha, aga mina pean pärast seda sitta ja liiva kasti asemel põrandalt kokku kraapima. Aga eks ma siis kraabin, lapse töö on ju õppida ja kui ma iga asja kohta kõrvalt kobiseks, et mida ta valesti teeb, siis ei aitaks ta mind varsti enam üldse.

Lisaks sellele valutas mul eile terve päeva kukal. Ma instas halasin ka, aga mul ei tulnud isegi sõna kukal meele ja kasutasin hoopis sõna “alapea”… Võiks vist öelda, et mu areng on mitte ainut seisma jäänud, vaid taanduma, aga eks igaühel omad head ja vead. Naudin veel seda aega, kuni enam-vähem kirjutada oskan näiteks. Igatahes tahtsin ma kuuma vanni lõõgastuma minna, aga ma ei olnud lõpuks super lõõgastunud, sest esiteks vaatas Mari mind seal vannis ja soovitas rõõmsalt: “Emme, kas sa tead, et sa peaksid natukene trenni hakkama tegema?”. Seejärel imbusid kõik lapsed riburada pidi minuga vanni kaasa, niiet ma pidin välja kebima. Ei olnd ruumi seal säärasele paksule mutile ?.

Mis ma eile veel tegin… Hmm. Näiteks sattusin vaatama tiktoke tsöliaakiast ja gluteenitalumatusest ja ma olen suutnud ennast nüüd 100% veenda selles, et mul on kindlasti üks neist kahest. Ja nagu valatult meenus mulle, et ma kunagi tegin ju geenitesti, mis ka seda välja pakkus ja soovitas mul perearstiga ühendust võtta. Kas ma seda tegin? Ei, loomulikult mitte. Ma unustasin selle kuni praeguse hetkeni…Noh, nüüd vähemalt kirjutasin.

Tuleme nüüd tagasi elukorralduse juurde, sest mulle tundub ausalt, et see on pigem korraldamatus. Ma ei saa aru, mis ime läbi on KOLM korda haiglas mulle otsa vaadatud ja mõeldud, et kle see naine tundub omadega klaar, talle võib inimlapse usaldada küll. Jeesus kristus, ma ei teadnud isegi, millal Mari koolivaheaeg lõppeb, oleks ta napilt täna kooli saatnud (kool hakkab 9dal, just sayin’). Marta ja Lende oleks võinud täna aeda minna, aga nad ütlesid, et nad ei taha. Täpsemalt ütlesid nad, et nad tahavad selle asemel poodi minna “kõva vannivahtu” ostma minna ja mina mõtlesin, et jumala eest, ärge minge siis aeda kui ei taha. Miks neid sundida? Aga samas ma saan aru vist, et PEAB, sest ma saan kogu aeg puid selle eest, et mu lapsed teevad mida tahavad jne. Oh well. See on see elukorraldamatus.

Igatahes nagu te näete, siis ma olen täna veits… imelik. Aga ilmselt tuleb see mu tsöliaaakiast vms?Vähemalt sain avapildiks ilusa pildi panna, et unustada fakt, et ma laman oma dressides diivanil ja peaks trenni minema…

Loe ka neid postitusi!

29 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Kristi 3. veebruar 2022 at 20:51

    Sain just eelmise kuu lõpus tsöliaakia diagnoosi ja minnes tsöliaakiat põdevate inimeste fb lehele, oli pea esimene paunake seal just see Sinu postitus siin 🙂 Nojah siis. Täna vaatasin poes, et nt gluteenivaba leiba ei ole :/ Mida nüüd hommikuks süüa, ei tea. Muuseas, ma olen üks nendest vähestest nende väheste tsöliaakiat põdevate seas, kellel väljendub see nahalprobleemina, mitte nt kõhuvaluna v kaalulangusena. Hakkan aga retsepte otsima, mida siis üldse süüa saab.

  • Avatar
    Vasta Mina 4. jaanuar 2022 at 18:17

    Haha, siilipesu on tõesti siuke obvious thing. Ou kuule, mis teed? – Mis siin ikka, pesen siili jälle. Abilised wc-s ka. Ainuke koht, kus saab üksindus nautida, aga seal ka täisteenindus. ? Kassidel ei ole vaja ronimisseina, tulen lihtsalt kuusk verandalt ära tuua. Hea post, nii naerda sain. Head uut aastat! ?

  • Avatar
    Vasta Mari 4. jaanuar 2022 at 09:25

    Tsölaakia kahtlust näitab test. Minule tehti see, ja siis oli jutt, et kuskil 99% kindel, et see haigus on, aga et olla 100% kindel, peab tegema mõõganeelamise ära (kõige õudsam kogemus ever – sünnitamine oli selle kõrval köki-möki).
    Tsölaakia on õudne haigus, sest välistab suurema hulga toitudest (ja woltida saab jumala vähestest kohtadest). Põhimõtteliselt pead ainult kodus süüa tegema ja siis ka toiduaineid vaatama.
    Paljudel lisaks veel laktoos ka – seega välistab veel palju toite.
    Positiivsema poole pealt – toidule läheb vähem raha (no sest väljas süüa ei saa nii palju ja kõike teed toorest, ei saa osta ninni-nänni), sööd tõesti tervislikult ja minul on see haigus olnud aasta. Siis öeldakse, et peale diagnoosi saamist, kuna keha hakkab jälle vitamiin hoidma, siis võtad kaalust juurde. Minu kaal on küll aeglases aga siiski languses (ilma dieedita)

  • Avatar
    Vasta Monts 3. jaanuar 2022 at 18:28

    Kool hakkab 10.01, ära palun Mari 09.01 kooli saada, sest see pühapäev 😉

  • Avatar
    Vasta teinekord 3. jaanuar 2022 at 14:36

    Võta mingi kutsekaga ühendust kus puidu tööga tegeletakse tee projekt, et nad teeks sulle mingi koguse erinevaid kassimaja ja ronimise jubinaid. Sina müüd läbi enda blogi mingi oksjoni vormis komplektid maha ja ühe võtad endale ülejäänud tulu saab kool või õpilased.

  • Avatar
    Vasta Triin 3. jaanuar 2022 at 14:21

    Gluteenitalumatus ja tsöliaakia ei ole päris üks ja seesama, geenitesti vastuse koostajad võiks seda ometi teada ja mitte alustada informatsiooni lausega “Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus”. Gluteenitalumatust esineb paljudel (umbes 10% rahvastikust) aga selle puhul on võimalik gluteeni ikkagi tarbida…iseasi mille arvelt. Tsöliaakia on eluohtlik (esineb umbes 1% rahvastikust) ja välistab gluteeni tarbimise täielikult. Minu väga hea sõbranna on esimene, kellele eestis väikelapsena see diagnoos pandi ja siis ei teatud sellest haigusest veel midagi…olen tema puhul kõrvalt näinud, et “gluteenitalumatus” on tsöliaakia kõrval enamasti lihtsalt moehaigus.

    • Avatar
      Vasta Evelin 3. jaanuar 2022 at 20:54

      Päris moehaiguseks ei saa ka gluteenitalumatust siiski nimetada. See on päris probleem. Mul endal on mõõdukas gluteenitalumatus ja saan seda teatud kogustes tarbida, aga kui liiga palju saab, siis on enesetunne päriselt väga halb.
      Tsöliaakiat saab testiga kindlaks teha, aga minu teada gluteenitalumatust ei näita ükski test, nii et selle kindlaks tegemiseks peab lihtsalt ise oma toitumist ja enesetunnet jälgime, et üldse mingeid järeldusi tegema saaks hakata. Loomulikult tasuks ka sel juhul ikkagi pädeva arsti poole pöörduda, sest googeldades endale ise diagnoose panna pole eriti mõistlik.

  • Avatar
    Vasta K 3. jaanuar 2022 at 14:21

    No kui sa end pahasti tunned Ss mõtle et saaks ka hullemini. Mul on täna sünnipäev, aga sain aastavahetuse peolt noroviiruse ja olen kaks päeva potti kallistanud ja kuivikuid söönud 🙂 ja ma olin veel aastavahetusel kaine ja sain tänutäheks Ikka oksendada

  • Avatar
    Vasta LM 3. jaanuar 2022 at 13:51

    Kui mul kukal valutab, siis lasen mehel hammustada sealt 😀 mõjub nagu tugev massaaž ja tõmbab pinget väiksemaks 😀

    • Mallu
      Vasta Mallu 3. jaanuar 2022 at 13:52

      what 😀 oleks vist imelik olnd paluda lastel ennast kuklast hammustada 😀

  • Avatar
    Vasta L 3. jaanuar 2022 at 13:48

    Taandareng on ka areng, et noh.. sessuhtes on kõik korras 😀

    • Mallu
      Vasta Mallu 3. jaanuar 2022 at 13:53

      abiks ikka 😀

  • Avatar
    Vasta Ann 3. jaanuar 2022 at 13:43

    Kindlasti keegi meistrimees teeb selle kassi “riiuli” mingi sota eest ikka ära.
    Tõstata teema, et otsid sellist tüüpi, kes teeks ära ja usun, et pakkujaid kui palju.
    PS ära 9.oma last kooli saada, see on pühapäev ?

    • Mallu
      Vasta Mallu 3. jaanuar 2022 at 13:54

      Kle juba see materjal ise on mitu sotti ja töö maksab ka midagi, niiet ma ei loodagi nii lihtsalt läbi saada 😀

  • Avatar
    Vasta M. 3. jaanuar 2022 at 13:37

    Minu arust on jumala tore ja äge, et lapsed saavad lasteaiast kodus olla kui soovivad ja minna lasteaeda kui soovivad.
    Mina kiidan sind selle eest.

    • Mallu
      Vasta Mallu 3. jaanuar 2022 at 13:55

      Noh kui päris aus olla, siis kui mul ikka vaja teha midagi, siis nad peavad minema ka 😀 Muidu nad ei käiks vist üldse kunagi 😀 Aga kuna ma tean, et Kardo teeb ju töööd nädala sees ja siis nad enivei peavad käima, siis enda juures olen sellega wayyy lebom 😀

  • Avatar
    Vasta Kati 3. jaanuar 2022 at 13:24

    Ära palun Mari 9ndal (pühapäev) kooli saada ??

    • Mallu
      Vasta Mallu 3. jaanuar 2022 at 13:27

      okei kutsuge mulle lastekaitse, mai oska midagi 😀

  • Avatar
    Vasta Alapea 3. jaanuar 2022 at 13:23

    Kusjuures, nägin seda postitust, kus kaeblesid “alapea” osas.. ja mõtlesin ka, et jah mis muu sõna selleks parem ikka on kui see sama.. ja nüüd sa siis ütled, et see on ju kukal??? appikene

    • Mallu
      Vasta Mallu 3. jaanuar 2022 at 13:27

      Vähemalt ma ei ole ainuke, kes taandareneb :DD

  • Avatar
    Vasta Agnessa 3. jaanuar 2022 at 13:21

    Kool algab tegelikult ikka 10dast ? Või algab teil juba pöhapäeval? ?

    • Mallu
      Vasta Mallu 3. jaanuar 2022 at 13:28

      ilmselt mitte jah 😀

  • Avatar
    Vasta K 3. jaanuar 2022 at 13:19

    Ära Mari palun siiski 9ndal kooli saada. See on ju pühapäev 😀

    • Mallu
      Vasta Mallu 3. jaanuar 2022 at 13:29

      ah, minemine võtab ka päevakese… 😀

      • Avatar
        Vasta Leevi 4. jaanuar 2022 at 03:00

        Me ka otsustasime lasteaialapse selleks nädalaks veel koju jätta ja selgus, et hea oli. Õhtul tuli Eliisist meil, et tema rühmas avastati täid! Pole varem seda õudust kogenud ja ei tahaks ka. Kolm last, üks neist paksu parukaga autist, kes on oma pea suhtes ülitundlik – ei kujuta ette, kuidas seda ravinud oleksime. Nüüd ei lähe lasteaeda enne kui täid läinud ja nädal aega peale seda 😀

  • Avatar
    Vasta Anne 3. jaanuar 2022 at 13:18

    Muidu kool algab 10ndal. 9 ju lausa pühapäev.

  • Avatar
    Vasta Rell 3. jaanuar 2022 at 13:16

    Eee…oled sa kindel, et kool hakkab 9dal? 😉

    • Mallu
      Vasta Mallu 3. jaanuar 2022 at 13:26

      enam mitte.. 😀

      • Avatar
        Vasta Kiira 3. jaanuar 2022 at 16:00

        Mallu! Kool hakkab 10ndal ?