elu õied ja vetsupaber

Laia ringi küsimus kõikidele, kellel on lapsed: mis värk on neil sellega, et ükskõik, millal nende käest paluda, et nad sulle paberit tooks, tulevad nad alati tagasi justnimelt täpselt ühe ruudu WC paberiga. Vahet ei ole, kas ma ütlen, et sooviks nuusata, või seisab Marta mul poti kõrval ja soovib paberi ulatamisega “aidata”, siis alati täpselt üks ruut.

Maas võib veest ujuda ja kui paluda tuua paberit – ikka see sama üks uhke ruut. Viimane kord rebis Marta veel selle ruudu küljest väikse lisajupikese maha, et see pefektne oleks. Nagu Pille eile ütles, et mis nad ise maksavad selle eest, et nii kokku hoiavad v?

Samas kui nad ise pissil käivad, siis kasutavad nad ära vähemalt pool rulli, muidu ei saa hakkama. Või kui tilk vett maha kukub, siis kuivatatakse ikka mehise osaga majapidamispaberi rullist. Aga hoidku jumal, et teistele rohkem kui ruudu pakuks.

Et siis jah, sellised laiahaardelised ja maailmauudiseid mitte mingil määral kajastavad mõtted tänasesse õhtusse.

WC paberiga väike seik ka eilsest, sest just see mulle selle küsimuse tekitaski. Lende tahtis nuusata ja Marta kohe abivalmilt pakkus, et tema toob. Lippaski siis oma pontsakate jalgade sahinal vetsu ja naases sealt võidukalt selle ühe kurikuulsa ruuduga. Lende nuuskas sinna kuidagi hädapärast sisse (sest ega ma ju ometi juurde tuua viitsinud minna) ja pani paberi kapiservale.

Mõne aja pärast ütleb Marta kurvalt: “Emme, mulle ei maitse see…” ja võtab suust välja selle täis nuusatud paberiruudukese, mis nüüd rohkem pigem lägane plönn oli.

Niiet jah, igav nende lastega siin ei hakka. Mari küll ei ole, tema läks mu vanematega jälle Pärnusse, aga Marta ja Lende seltskond on hetkel puhas kuld. Pidin nad täna Kardole tagasi viima, aga vot ei vii. Mis siis, et nende kahe vahel on kitsas, siis kaisu üle ei kurdeta ja mul pole jälle vaja, et ma endale siin ette kujutama hakkaksin. Niiet sorri Kardo, eks näis, millal oma lapsed tagasi saad.

(Tegelt homme ikka saab, ma ju trenni, sest fitness is my passion ja muu selline värk)