Nagu te teate, olen ma väga traditsiooniline inimene, seega peale lahutust lasin ma endale uued tissid panna. Sedapuhku lähen seda rada, et peale lahku minekut hakkan trennis käima. Seda väga lihtsal põhjusel – ma olen aru saanud nende põgusa paari päevaga, et mul pole õrna aimugi, mida inimesed oma vaba ajaga teevad. Enne ma lihtsalt lamasin ja vaatasin sarju. See pole ka just paha aja surnuks löömise viis, aga mul on selline jama, et ma ei suuda seda üksi teha. ATH kickib kohe sisse ja enne, kui ma arugi saan, on mul juba telefon või arvuti käes ja siis ei saa ma enam midagi aru, mis ekraanil toimub.
Koristada võiks ka, aga hetkeseisuga on mul vaja ainult mõned riided kokku voltida ja kappi panna. Minu arvutuste kohaselt võtab see umbes 15 minutit kuni 15 tundi. Isegi kui võtab 15 tundi, siis päevakese pärast olen ma jälle tegevusetu.
Muidugi on variant veel enda sõpru külla kutsuda ja veini kaanida, aga ma pole siiamaani veel teisipäevast taastunud. Seda enam, et see pole ka just eriti realistlik pikaajaline hobi. Minul isiklikult poleks selle vastu midagi, aga üsna pea hakkaks maks heleda häälega appi karjuma.
Seega jõuame ikka lõpuks järeldusele, et ma pean minema klassikalise lahku läinud naiste teed ja hakkama trenni tegema. Muidugi ega ma ise sellele järeldusele ei jõudnud, sest minu harilik päeva sammude arv on umbes 77 ja ma mõnikord kannatan pikalt pissihädagi selle pärast, et ma lihtsalt EI VIITSI püsti tõusta. Aga mulle kirjutas Liisa (ja mitte ainult ei kirjutanud, isegi külla tuli mulle, et mind ikka paremini ära rääkida😁), et tal hakkab 10.01 järjekordne 30 päeva väljakutse ja ta arvab, et sellest võiks mulle tolku olla. Ilmselt tundun ma juba kaugelt nii ebastabiilne…
Mul oli küll mitmeid argumente, miks ma kindlasti seda teha ei saa.
Esiteks ei ole mul absoluutselt järjepidevust ja ma kaotan oma tuhina kiiresti. Tema aga arvas, et 30 päeva ei ole sugugi nüüd NII pikk aeg ja ilmselt, kui selle ajaga tulemusi näha on, tõuseb ehk ka edaspidine motivatsioon.
Teiseks kurtsin ma, et ma ei ole üldse selline inimene, kes viitsiks oma toitu kaaluma hakata. Mul köögikaal on küll olemas, aga ainukest kasutust on ta leidnud siili kaalumiseks. Liisa aga kinnitas, et tema kava on väga paindlik ja kes ei taha ega viitsi kaaluda, saab kasutada taldrikureeglit.
Kolmandaks leidsin ma, et kuna mu tähelepanu on kergesti hajutatav, siis ma ei ole üks nendest, kes ilmselt viitsiks kodus trenni teha. Tema aga vastas, et no problem – siis tulen sinuga koos jõusaali ja teen seal sinuga need treeningud ära. Ja need päevad, kus pole tuju jõusaali tulla, ehk ikka leiad kord-kaks nädalas kodus need 30 minutit, et ennast natukenegi liigutada.
Neljandaks leidsin ma, et aga kui ma peaks ÜKSI jõusaali minema, siis ei mäleta ma enam kohe kindlasti, mida seal teha tuleks või kuidas. Krt sellele oli tal ka vastus varrukast võtta, et tal on kõikidele harjutustele videoõpetused olemas.
Rohkem mul enam miskit kobiseda polnud. Ja nagu mainitud, pole mul oma ajaga midagi targemat teha ka. Seega ütlesin, et tavai. Ma siis tulen ja teen need 30 päeva kaasa ja vaatame, mis saab. Parem oleks, et ma nüüd oma sünnaks 10 kilo kaaluks ja oleks fit as fck. Nalii, ma tegelikult ausalt isegi ei tea, palju ma praegu kaalun. Aga ma teen täna need kaaluised ja mõõtmised ära, sest tõepoolest, 30 päeva võiks ma vastu pidada küll. Kui ma juba aasta aega sellist ajukeppi talusin, siis asi see paar korda nädalas trenni taluda on 😏
Kui keegi tahab nüüd mulle mentaalseks toeks olla ja minuga koos kannatada ja võib-olla selle käigus paar kilokest kaotada, või niisama tervislikumalt toitumist alustada (Liisa ütles, et osad väljakutses osalejad ei teegi üldse trenni, keskenduvad rohkem toitumisele), siis kammoon, tulge kampa. Väljakutsega saab liituda SIIN ja kood mallukas annab 20% allahindlust ka. Lisaks on olemas ka facebooki grupp, kus kõik osalejad saavad koos halada, et ma ei viitsi, suuda, taha, jõua. Ja noh, oma toidupilte ja muud sellist jagada.
Ma isiklikult lähen juba homme oma esimesse trenni, vaatame, mida ma seal oma pöidlaga üldse teha saan või ei saa, aga noh, ega see vist midagi hullemaks ei tee. Ja kuigi ma juba eos ütlen teile ära, et ma juba ette ei viitsi minna, siis ma panen ikkagi oma suure tüdruku püksid jalga (pun intended) ja lähen käin ära. Sest mul on tõesti tunne, et mul on juhtunud täpselt see, mis mu särk kunagi ennustas 😁
Igatahes olen ma selleks nii valmis, kui valmis olla saab (ehk siis üldse mitte), aga kuna elu tundub olevat selline, et vahepeal tuleb neid asju teha, mida ei taha, et mitte lõpetada seal minu 600 kilone elu saates, siis eks ma teen.
Ahjaa, see ka, et kolm challengis osalejat saavad lõpuks auhinnad ka. Mina muidugi mitte, sest mina panen välja esimese koha auhinna. Auhinnad täpsustame teile järgmisel nädalal, aga võin kohe ette ära öelda, et on vähest pingutust väärt küll!
Ma lõpetuseks tahan öelda, et ma ei ole muidu suuremat sorti “uus aasta, uus mina” vend, aga ütleme nii, et olukord hetkel nõuab, pole midagi teha. Ja ega ma nooremaks ka ei lähe – vaevalt, et ma 10 aasta pärast mõtlen, et jumal tänatud, et ma enne trenni tegema ei hakanud 😁 Igatahes võtan ma nüüd valuka sisse (sest mul on kolm päeva jutti pea valutanud, super meeldiv) ja teen need ENNE pildid ära 🥲.
Kas te juba teete mingit trenni? Kui jah, siis millist? Ja kui ei, siis kas… kavatsete alustada, või suva, lamada ka hea?😁
64 kommentaari
ma ausalt ei mõista, kuidas inimesed elavad ilma regulaarse trennita. olen lapsest saadik vähemalt 4-5 korda nädalas trennis käinud ja muudmoodi enam ei oska. asi pole mitte selles, et saada mingisugusesse “vormi” või olla ideaalkaalus – noorena trenniharjumuse omandamine hoiab luud-liigesed-lihased tugevad ja nii pole sa 60-aastasena poolinvaliid, kes peoga vererõhuravimeid tarvitab ja kellel suhruhaiguse tõttu jalad otsast mädanevad. see on lihtsalt väike mõte neile, kes siin kommenteerivad, et trenni pole mõtet teha, kui ülekaalu pole 🙂
No mul pole ka lapsest saadik mingit sellist harjumust olnud ja seetõttu ma ei mõista, kuidas keegi ELAB regulaarse trenniga 😀
Raamatute lugemine on ka täitsa tore ajaviide, inspireeriv ja stimuleerib kujutlusvõimet jne 🙂
Alustan esmaspäeval Kaisa Kuusnõmm BodyHack väljakutset. Olene elevil! 😊
Ütlen ausalt, et ma ei käi trennis ega tee ka midagi muud teadlikut, et vormis ja fit olla. Ma olen aeg-ajalt mõelnud liituda mingite challengite ja toitumisasjadega, aga alati on sealt justkui kõlama jäänud, et võtame koos ette, toitume vähem ja võtame alla. Mul pole reaalselt vaja midagi alla võtta. Olen juba 38-aastane ja põhimõtteliselt terve enda teadliku elu olnud 173 cm pikk ja kaalunud vahemikus 55-60 kg. Kusjuures riietes näeb see täiesti ok välja, ükskõik, millises vahemikus ma parajasti olen 😃 Ja ma söön ka üsna vähe. Mulle maitsevad vähesed asjad. Nälga ei tunne peaaegu kunagi ja magus on big nooo, seda ma ei armasta üldse. Hetkel kaalun 57 kg. Kõik timm, aga reaalsuses ma tahaksin just rohkem trimmi ja lihast, midagi alla võtta ma kindlasti ei taha. Niiet mul oleks vaja tegelikult sellist kava ja challengit, kus ma ei võta midagi alla, aga saaksin lihtsalt keha paremasse toonisesse teadliku toitumise ja liikumisega. Kahjuks sellist pakkumist ma ei ole kuskil märganud ja allvõtjatega ma kindlasti liituda ei julge 😃 Niiet saan ilmselt ka selle aasta rahus diivanil mööda saata, kuni keegi teeb ka minu jaoks sobiva challenge 😂
Tennis 4x nädalas ja siis igapäevaselt mingi karmim jooga 20-30 min ja nii kui lumi sulab lähen jooksma.
Jätaks nüüd selle alksi ka nädalalõppudel ja sellega kaasneva õgla siis äkki tuleks selle pehme koe alt välja ka kogu mu üüratu faking pingutus 😀
Nagu treener ûtleb, et vormi saad endale külmkapist ja teine treener ütles ka, et kõhulihased ehitad endale köögis.
Nii on.
Olen Liisa kavadega juba oktoobrist saadik. Ütlen ausalt, et pole täiesti 100% kavas olnud ning detsembris tuli 3nädalane trenni paus ka, aga umbes 6kilo läinud. Toidud maitsvad ja kergelt valmistatavad. 👌 ja osalen ka väljakutses, siis läheb kõik kava järgi! 😊
Enne piiranguid käisin 5x nädalas jõusaalis. Tunnen väga puudust sellest režiimist.
Käin jooksmas nädalas 3-4 korda. Vahel vehin mingite japside või hiinakate aeroobikat teha. Suvel ka ratas üks spordivahend. Jalutan aeg-ajalt. Kooli ajal ma vihkasin kehalise tundi, aga see vist ei meeldinud kellelegi. Nüüd täiega meeldib liikuda. AGA.. on ka päevi, mil harrastan diivanil lebamise sporti koos Coca, krõpsude ja kommidega.
Kunagi panin hullu ja käisin 3-4 korda nädalas trennis (jah, see tundub minu jaoks nüüd hull :D). Nüüd on hea kui jõuan 1-2 korda nädalas trenni. Üritan ka võimalusel mõned peatused jala minna ja autot kasutada ainult siis kui ikka päriselt vaja. Meeldib ka aeg ajalt podcaste kuulates pikemaid jalutusringe teha. Kaal on ka juba aastaid üpriski stabiilne, kõigub seal 3 kilo kandis üles alla. Kui jälle mõni pluus või kleit kitsaks jääb, siis teen paremaid toidu valikuid, aga üldiseid ei stressa ja luban kõike. Olen normaalkaalus ja pigem vormis.
Sellised challenged aga tekitavad vähemalt minus meeletut stressi ja kui viimati 3 nädalast sarnast tegin, siis vist kaal juba stressist palju ei langenud, kuna kogu aeg oli tüütu kohustus õlul. 😀
Mõned aastad tagasi soovitas sõber YWA väljakutset: https://youtube.com/playlist?list=PLwUbBX2nyKHzp5s4e_Klbl1GjLsGUsbMZ
Lemmik just see 2015, aga iga aasta alguses uus sari.
Enne seda ei arvanud, et ma see kodus treenija vend oleks. Aga see mõnusa huumoriga ja pigem kerge/lühike treening, mis üllatavalt kiiresti annab fit tunde:)
Ma läksin ca 1,5 kuud tagasi lahku ja no ütleme, et selle viie aastase suhte jooksul muutusin ma väga mugavaks. Ehk siis hakkan ka järgmisest nädalast jõusaalis käima, eratreeneriga ja puha. Eks näis, kaua vastu pean. 😂
Jah, teen trenni – talvel kogun rasva ja suvel sõidan enduro tsikliga. Tsiklisõit on selles mõttes hea, et tekitab sõltuvust, on üldfüüsiline(iga lihas annab alguses tunda), kuna see on nii fun, siis ei ole aega süüa(varahommikul ja hilisööl ainult), kalorikulu on üüratu. Ja isegi kui Sul pole ühtegi tsikliga sõpra, siis peale motika ostu nad tulevad ise ja elu saab hoopis teised värvid!
Mida mina tegin kui lahku läksin? Tsikliload loomulikult ✌🏻
Anna teada, kui Sul on küsimusi või eelarvamusi, aga ma juba praegu näen, et Sa saad varsti omale A-kat load!
ma olen nii pussy, et mind ei saa raha eest ka tsikli selga, veel vähem seda juhtima 😀
Kallis Mallukas, kas sa oled lugenud raamatut “mees 6. Maskiga või maskita” William Kovalilt? Kui sa otsid tegevust, siis soovitan seda lugeda, Keskraamatukogust saab seda laenutada. Soovitan lugeda, sest see mees kirjutab haigeid asju seal raamatus. Naised on talle ainult objektid olnud, aga väidetavalt nüüd ta on muutunud mees ja blabla. Vastik kuidas mehed ikka veel näevad naisi nagu seksobjekte, rikuvad naisi ära ja 40+ vanuselt arvavad et on kunnid. Feminismi tegi seal raamatus ka maha. Täiesti haige, kuidas selline raamat üldse trükki lasti .. vahepeal on mõistlik tekst ja siis kassib jälle ära. Kilkab seal oma vallutustega ja pm teeb vägistamise üle nalja, et naised hävitavad nii meeste reputatsiooni sest tahavad “kätte maksta”. See oli lk 67 .. appi.
Liisa kava seljataga ja jätkan samal lainel 🙂 Uuesti kahjuks raha maksta ei soovi, järgin vanu materjale 😉
Kas võib uurida, et kuidas on mõjunud see, et sa vb oled mõned kilod juurde kogunud, sellele piirkonnale, kuhu rasvaimu tehti? Tahaks ise ka selle tee ette võtta, aga olen eluaeg ebastabiilne oma kaaluga, 10kg siia-sinna. Ja olen lugenud hirmujutte sellest, et tehtud piirkonda enam ei ladestu, aga et mujale tekivad siis ebameeldivad padjakesed. On see tõsi või jaotuvad kilod ikka nii nagu enne rasvaimu? Loodan, et sa ei pahanda küsimuse pärast, pole grammigi õelust ega pahatahtlikkust mõttes
Ma ei ole küll mingisuguseid padjakesi kuskil näinud, koguneb nagu ikka 😀
Oeh, ma lõpetasin ka just täna oma viie aasta pikkuse suhte ja nüüd ei oska oma eluga enam midagi peale hakata. Muudkui nutan ja nutan ja nutan, pea valutab, ikka nutan. Mõtlen ühele ja teisele asjale – nutan. Olen juba magama nutnud ennast korra, ärkasin, nutsin edasi Olen unustanud ära kõik halvad hetked, meenutan vaid häid ja… nutan. Oh, kust võtta see jõud, mis sul on ja enda eluga nüüd midagi peale hakata. Selline tunne on nagu käed oleks otsast lõigatud. Ma tean, et ma olen tugev ja iseseisev naine, aga tundub kuidagi, et mul pole enam kellegi najale toetuda, kellegi käest abi küsida (mis siis, et mul on imelised sõbrad… tema ju oli MINU INIMENE). Lapsi meil pole, mistõttu on suhtlus täiesti lõpetatud ja mul on suhteliselt raske leppida, et ma enam mitte kunagi oma inimesega rääkida ei saa (lihtsalt, milleks endale haiget teha).
Eks ma siis istun, nutan veel, ootan ja proovin sinust eeskuju võtta, et eluga kuidagi edasi minna!
ma peale seda pärnu asja tundsin ennast samamoodi, praegu pole ühtegi pisarat pannud 😀 tuleb neid teisi “minu inimesi”, miks nutta taga seda, kellega ei sobinud (ja ma eeldan, et ei sobinud, kui lahku läksite :D). Aga seda kõike lihtsam öelda, kui tunda, i know!
Ma pole never ühtegi sellist challengit teinud aga okei, ära rääkisid.
Kahtlen ka oma järjepidevuses aga eks siis vaatame.
Kusjuures huvitav, on tõesti kaks varianti pärast lahku minemist, kas hakatakse meeletult sööma või hoopiski treenima. Mina olen üldiselt selline klassikaline, kes hakkab stressiga sööma.. aga seekord värskelt lahku minemise puhul hoopiski otsustasin, et ei, ei hakka sööma. Võtsin taas Orgu kava ette, sest see mulle sobib kõige paremini ning teen sööke ja söön vastavalt oma kogustele, mitte mitmekordselt rohkem 😀
Trenni minemise puhul on ka sõbrannaga kokkulepe, kes mind innustas jälle jõusaali poole liikuma. Muidugi see pole veel juhtunud, aga pühapäeval on plaan esimene kord üle pika aja minna, nii et tuleb minna! 😀
Uus elu peab algama! jehhuu
Läksin ka ise täna mehest lahku ja ma ei oska oma eluga midagi pihta hakata. Läksin ostsin krõpsu ja veini ja oma voodisse ma maha vist surengi…
Heh, mul oli täpselt sama, umbes paar kuud nii, et õhtuks vein ja krõpsud. Kuniks vaatasin, et pagan, kann nii suur juba, sangad ilmuvad ja kuidagi.. lodev on olla. Aga üks hetk tuleb see tahtmine end kätte võtta, sest see on iseenda jaoks. Ja hea. Vein on ka hea aga kas just kasulik .. 🙄😄
hingele kasulik 😀
4x nädalas jitz (Brazilian Jiu-Jitsu) ja 3x nädalas jõutrenn. Kuhu vähegi võimalik liigun jala ning ka toitumise olen edale lihtsaks teinud. Ostan koju vaid neid asju, mis ka reaalselt ära söön ning 90% ajast söön tervislikult. Easy-peasy!
Mul sama asi söömisega. Mingisugust näksimist koju ei osta, seega näksida ei saa. Või noh, kapsahautist saab. 😀
jits on lahe, kunagi ca aasta tegin aga jätsin pooleli, aga meeldis, annab tugevuse nii kehale kui vaimule👍
Ojaa! See annab meeletu enesekindluse laengu. Nii kehalise kui vaimse. Pluss see kogukond on nagu teine perekond mulle, kõik hoiame meeletult üksteist. Soovitan kõigile soojalt!
Mina pole ka see uus aasta uus mina inimene. Aga see aasta juhtus nii et kaal jõudis sinna mis minu jaoks pole aksepteeritav. Ja no kuna mul on kiire elutempo siis liitusin ühe USA fitness challanegiga. Sarah Stage on siis nimeks. Hetkel 4 päeva trenni tehtud. Täna veel pole jõudnud. Toitumises on ta andnud soovitused ja lisaks on ka lifecoach ja meditatsioon kaasatud. Mis ma tundsin, et on väga vajalik et pole enesekriitiline. Ja visuaalselt olen nt jalad saanud peenemaks kuigi jalapäevad ka veidi tapnud. Trenni teen kodus ca 30 min ja hantlitega v ilma. Lisaks siis teen mõtte harjutusi kaasa. Ja kui tundub, et udu peen ja maksis miljon siis noup 47 dollarit. Mulle hetkel väga meeldib. Muidugi puuduvatele lihastele ja pekile mitte nii väga 🤣
Uus aasta, uus mina…
Alustasin see nädal Mokafit väljakutsega ja plaanin muidugi järjepidevalt nüüd jälle trenni tegema hakata. Ega muidu polekski nii hull, aga nii kui mingi lisakiloke tuleb, läheb mu nägu kohe ümaraks ja lõualott hakkab kasvama 😅
Ja noh, jõudu oleks ka vaja, ma ei jaksa oma last enam eriti tassida ja ta pole veel isegi kahene..
Ma ka pigem lihtsalt lamaks ja vahiks Netflixi aga ma lubasin endlae et see aasta tuleb see aasta kus ma teen alot of shit I’ve always wanted to do aasta (ma sain novembris 30 whoop whoop) ja ma läksin postitantsutrenni 🙄🤦 ja siis ma hakkasin enda treeningkava ja toitumiskava jälgima jälle 😀..We’ll see how long that will last, sest ma olen suht nagu Sa – mul kaob tähelepanu kiireti jne 😒
Ma tegin kaks ja pool aastat tagasi oma esimese aastase jõusaali lepingu. Ma mäletan kuidas kõik olid “megapositiivsed”, et nooh, palju sa sinna ei jõua… Käisin 2-3 korda nädalas esimesed kaks kuud koos sõbrannaga aga siis kui ta kolis ja ma pidin üksi hakkama käima jäi see pigem 3-4 korda kuus peale. Tuleb tunnistada, et ei olnud just kõige jätkusuutlikum.
Mingi hetk hakkasin Tik-Tokis paari treenerit jälgima ja ise asju proovima ja nii see 2-3 korda trenni nädalas minuni jõudiski. Ja nii see kolmaski jõusaali aastakaart ostetud saigi. 😀
Nüüd juba päris mitu mitu head kuud on 4 korda nädalas jõusaali nagu aamen kirikus, ka reedesed ja laupäevased päevad. Kusjuures alguses oli kuidagi väga imelik sõbrannadele/tuttavatele öelda, et ma ei joo, kuna mul trenn järgmine päev aga nüüd on nad harjunud ja ei pea mind imelikuks. 😀 😀 😀
Mingi hetk pikalt lobisesime sõbrannaga, et lähme koos trenni ja siis lõpuks hakkasimegi koos käima. Ütleme nii, et koos on alati lõbusam, me naerame, nutame ja teeme trennid teineteise jaoks palju vahvamaks. Kuigi enamasti on meil kindel kava, siis vahel proovime ka midagi uut ja pärast sureme koos.
Ma pean ütlema, et ma oleks ammu juba lolliks läinud, kui ma trenni ei saaks. Seal saab tohutult energiat maandada ja noh olgem ausad, hea trenniga saab ka ilusa keha. 😀 😀
Teleka/arvuti ees lamada ja kududa on mu lemmiktegevus. Aga olen täheldanud, et sellega millegipärast üldse ei tule võhma ega tugevust juurde. Nii et käin eelmise aasta maikuust saadik crossfitis.
Väga äge trenn on, seal on vaheldust kõvasti, pole liiga üksluine. Ja kuna selgelt näen enda edasiminekut, siis see annab motivatsiooni juurde.
Oeh need kaaluteemad on täiega trigger mu jaoks. Töökollektiivis ka naised muust ei räägi kui trenn ja dieet. Kahtlustan, et ûks näljutab ennast.
Mallukas, ütle mitu kilo kaalud ja kui pikk oled?
Ma esiteks tahaks mainida, et mul ei ole teoreetiliselt mingit “kaaluteemat”, ma näen oma meelest suht ok välja 😀 ainuke asi, et ma pole ennast pmst aasta rohkem liigutanud, kui toast autosse ja komme söönud, see ei tundu jätkusuutlik. Ma olen 169cm pikk, aga ma ei tea palju ma kaalun, ma varsti lähen kougin selle kaalu välja (hetkel ei viitsi ttõusta :D)
Uhh, liikumine ja trenni tegemine on TERVISLIK (kui muidugi üle ei pinguta) ega puutu otseselt kaalu. Ma olen olnud 60 kilo täiesti ilma trennita ja 60 kilo koos trenni ja lihastega – äärmiselt suur vahe nii väljanägemises, tervisenäitajates kui ka enesetundes.
Ma ütlen ausalt, et ma ei tea, miks see nii tuleb 😀 ma ei oska vaid pilti kustutada 😀
Tervitused paralleelmaailmast. Läksin trenni selle pärast, et kaalus juurde võtta. Viimase 4 kuu jooksul olen ka 4 kilo juurde saanud. (Kõhu)lihas kaalub rohkem kui (kõhu)pekk 😉
aga kes sind torgib :D?
Mulle ei meeldi rühmatrennid: liiga palju higiseid inimesi ühes ruumis ventileerimas. FatLife on igatahes parem kui NoLife. Lisaks käivad seal mingid piitspeenikesed, kellel reaalselt polegi muud eesmärki kui kindlasti trenni jõuda ja ma olen liiga kompleksides, et nendega seal koos ventileerida. Lisaks sellele, et mul pole kauneid kõulihaseid imetlemiseks letile visata, ei ole mul ka kaasaegseid ja moekaid trenniriideid. Liiga tüsilik ettevõtmine.
Mind reaalselt ei huvita üldse, millised teised välja näevad ja mis neil seljas on. Mis ajast tavalised retukad ja t-särk ei sobi? 😀
Ma kusjuures ei ole trenni seni läinud just seepärast, et mul ei ole “neid fancy’sid trenniriideid” ja kardan, et vahitakse 😀 mul isiklikult ükskõik, kuidas keegi seal välja näeb, aga just ise mõtlen, et äkki ma näen välja kuidagi valesti.
Ja mul vaja kaalust juurde võtta, mitte alla..
kes see ikka teisi vahtida viitsib :D?
Isegi, kui viitsib, siis on see vahtija enese probleem. 😀
Ma avastasin ükskord vahetult enne rühmatrenni, et mul jäid retuusid üldse koju. Kaalusin kas oleks okei minna kleidiga, millega tulin või läbipaistmatute sukkpükste väel topiga 😀 Sõbranna pakkus, et laenab oma teksaseid ja läheb ise pärast retuusidega koju. Mõeldud-tehtud, vähemalt ei pidanud trenni ära jätma kui olin kohale juba roninud.
Muhv, kas peenikesed ei tohigi siis trenni teha või mis mure täpselt nende trennis käimisega on?
Mu trennisärgis on näiteks auk, biig diil.
Kui hästi lugeda, siis võis välja lugeda, et tegemist on minu kompleksidega. Ahaa,sina oledki see piitspeenike, kes ennast puudutatuna tunneb? 😅
Ei, ma ise ei pea end piitspeenikeseks ja mul on omad lompleksid, lihtsalt mulle jäi arusaamatuks see lause, et kelle eesmärk polegi muud, kui trenni jõuda. Ei mõelnud rünnata. Sorri, kui nii tundus!
Mind kunagi triggerdas, kui üks sõbranna peale igat rühmatrenni rääkis, kuidas kõik nii “fänsides firmariietes on” ja, et tema paistab välja nagu valge vares. Fänside firmariiete ja väljaveninud vanade kodudresside vahel on niipalju võimalusi igale eelarvele.
Jah on neid, kes käivad selle hooaja nike komplektides, aga tänapäevaseid ja täiesti norme riideid leiab näiteks HMst või igast kaltsukast.
Võtsin lahti HMi lehe – talvise ale kõige odavam spordikomplekt on: 3euri spordirinnakas, 7euri pikad retuusid, 6euri pikkade käistega spordipluus. Suvalisi T-särke saab veel odavamalt. Arvestades, mis trennide enda hinnad maksavad, siis ma ei näe, et 16euri riiete eest saaks olla tõsiseks takistuseks kellegi trennis käimisel.
Neil, kellel riietega mure, on EMS treening nt HAF spordiklubis ideaalne lahendus 🥲 Saad riided ja vesti jms selga kohapealt, endal midagi vaja ei ole seega kui muul ajal oled nagu kodutu, siis seal on kodutu ja rikkur ühesugused 😆
Ma juba paar aastat ei anna lubadusi, a´la hakkan trenni tegema või võtan sellel aastat 5kg alla. Kilod tulevad ja lähevad. Lihtsalt mingil hetkel kui hakkab lähedale jõudma minu piir, millest ma rohkem kaaluma pole nõus, siis jälgin mingi aeg toitumist. Ma never ei liitu ühegi toidujälgimise grupiga, sest ma pole nõus arvutama ei gramme ega kaloreid. Liigne stress, tahan süüa, mis maitseb. Kogused minu puhul nagunii pole suured.
Trenni teen ainult niipalju, et käin kõndimas (mitte siis muidugi kui on liiga külm liiga palav, liiga tuuline, liiga libe, liiga paks lumi jne) 😀
Personaalsest treenerist, kes näitab ette, paneb paika ja vahest ka motiveerib, on kindlasti palju kasu. Oleks ehk minul ka, kui keegi mul kratist kinni võtaks ja kohale veaks. Ise vist ei lähe 😀 😀 😀
Mulle meeldivad su mitte kõndimise põhjused, nõustun nende kõigiga 😀 Lisaks ka veel, kui on liiga ilus ilm või muud tegemised 😀
Ma treenisin u 4 aastat personaaltreeneriga. Töötas ülihästi, aga oli muidugi kallis. Kui treener minu kandist ära kolis, siis mingi aastakene “tegin ise trenni” ehk siis rohkem lebasin kui liigutasin, umbes kord nädalas suutsin ikka mingi jooksutiiru ära teha.
Nüüd käin grupitrennis ja sellel on omad eelised – mulle meeldib näha, kuidas trennikaaslased ka kannatavad 😛 Lisaks motiveerib mind, kui ma näen, kuhu trennitegemisega jõuda võib (Crossfitis nt palju muljetavaldavaid asju, mida ma ise veel ei oska/saa/jaksa, aga trennikaaslased hakkama saavad).
Ja kui on mõnus trenniseltskond, siis ergutatakse ja toetatakse üksteist, mis loob mõnusa sooja tunde ja soovi jälle tagasi minna.
Aga eks see oleneb seltskonnast – meil ei ole mingit oma musklite imetlemist ja teiste mahategemist. Meil pole saalis ühtegi peeglitki, tuleb ilma ennast imetlemata rauda tõsta 😛
Tere Mallu!Halama ja vinguma ma ei hakka,kuna olen selleks liiga laisk 😀 Mina isiklikult võimlen 30 min igapäev ja 45 min kõnnin jooksulindil 😀 just nimelt kõnnin kuna joosta ma ei jõua 😀 Ja seda kõike teen ma kodus juba pea aasta aega 🙂 Miks ma sellega tegelema hakkasin,eks ikka tervise pärast.Kuna olen oma lapsed juba üles kasvatanud ja neil oma elu,siis muutus elu miskipärast täiega igavaks 😀 Eks vast selle olen ka pigem liiga laisaks läinud egas viitsi miskit teha 😀 Loodan aind,et laiskus ei lõpeta mul igapäevaselt kõndida jooksulindil 😀 Sulle soovin ikka parimat ja usun võibolla loodan 😀 võta nüüd kinni kumb õigem on 😀 sa saad hakkama 😀
haha, ma just netist vaatasin neid jooksulinte, mis on korraga ka töölaud, aga ma ei tea, kas ma oskan kõndida ja kirjutada üheaegselt 😀
Ma olen see vend, kes uueks aastaks lubadusi ei andnud sest mu uus aasta algas isegi tormiliselt ja kardinaalsete muutustega .
Läksin lahku, vahetasin kaootilise klienditeeninduse töö ( mida olen teinud 9 aastat suurima rõõmuga ) rutiinse liinitöö vastu .. korra mõtlesin et hakkaks siis trennis käima , sest noh , lahkuminek ju 😀
See challenge tundub mu jaoks huvitav küll , aga well … mul ka palju vabandusi võtta 😀 . Ootan vist veel mingit klikki , nii kaua on suva ja hea lamada #rollingeyes
Ma ka ootaks hea meelega veel mingit klikki, aga see tuleks ilmselt 600 kilosena diivanil lamades 😀
ma lolli peaga lasin oma kolleegil end ära rääkida, et teisipäeval temaga ringtreeningusse minna.
ma juba vihkan ennast et sellega nõus olin ja teda, et ta mind kutsus…
Loodan, et leian selleks päevaks mõne hea vabanduse 😀 i love my fatlife.
ma ka low key loodan homseks jala murda vms… 😀
Kui ma selle aja leian, et youtube’st mingid trennid otsin, siis lubasin endale küll, et nädalas vähemalt 3 trenni teen. Trenn peaks kestma 30 minutit ning eelkõige siis suunatud kõhu piirkonnale. Kui kuu aega vastu pean, siis lisandub ehk aega juurde ning ka harjutusi. Aga proovin kõige pealt kuu ajaga hakkama saada. Tahaks natuke rohkem toonuses olla, mitte nii “pehme ja lödi”.
Jaa, ega ma ka ilmselt kodus üle 30 mintsa ei viitsiks teha 😀
Soovitan fitnessblenderit vaadata youtubest 🙂
Ma ei tahaks nüüd su tuju ja indu rikkuda, aga ühe piirkonna treenimisega eriti midagi ei saavuta. Pole võimalik nt ainult kõhtu treenides kaotada kõhurasva. No kõhulihased saab tugevamaks, aga kui raskakiht peal, siis välja need ikka ei paista (räägin oma kogemusest :P). Nii et mõttekam on mingi üldisem trenn.
Aga no globaalselt võttes on muidugi parem treenida kasvõi ühte kehapiirkonda kui üldse mitte liigutada.