0
SUHETEST

mängud, mida ma mängida ei oska

15. jaanuar 2022
urg-4834649

Vägistasin endale kuidagi sisse ühe Mari meisterdatud võileiva (viil leiba+viil vorsti, väga prosta värk) ja kae nalja. Koheselt hakkas parem ja lõppes ka see kõrvulukustav korin. Iiveldus siiski päris ära kadunud pole, aga ehk tõesti korisesin puhtlihtsalt näljast, jumal seda teab.

Elujõudu voodist välja tulla pole siiani üles leidnud, seega loen siin rahumeeli ühte blogi, mille ma imekombel alles nüüd hiljaaegu leidsin ja lasen vahepeal lastel enda kallal arsti mängida. Neil on selline arstikohver, tänu millele on minult kui kõhuvaluga patsendilt eemaldatud juba kõik hambad, tehtud lugematu arv süste ja kraaditud umbes 90 korda. Nuriseda pole millegi üle – põhjalik töö.

Tegelikult tahtsin ma hoopis rääkidagi sellest blogist. Blogipidaja ise on minust veidikene vanem, nelja lapsega üksikema, aga lapsed on tal tunduvalt suuremad, ise on ta minust tunduvalt väiksem ja sulg lippab tal kah tunduvalt paremini. Et siis, kes head blogi otsinud on, siis siin ta on. Ma olen nüüd oma lugemisega poolteist aastat tagasi jõudnud ja nii mitmed postitused panid mind mõtlema.

Esiteks kirjutab ta seal päris palju Tinderis inimestega suhtlemisest ja kohtingutel käimisest. Ei jõudnud mina siin elus kuigi palju Tinderdada, sest mul on selline imelik asi, et kui ma juba kellegagi rohkem suhtlema hakkan, siis tundub mulle lihtsalt imelik või lausa ebaviisakas uusi suhtlusi edasi otsida, või mitme mehega korraga samamoodi intensiivselt suhelda. Ilmselt on see mõtteviis vale, sest muidu sa jäädki selle ühe inimese otsa, kellega sa kõige esimesena suhtlema hakkasid (nagu mul ka juhtus 😁), aga teoreetiliselt peakski ju kohtinguportaalide ja Tinderi point olema see, et sa tutvud erinevate inimestega, õpid neid tundma ja selle käigus iseennastki.

Mul näiteks on siis praeguseks olnud reaalselt kolm “päris” suhet. Esimesed, mida ma kunagi suhteks pidasin, olid mingi 14aastase rate aegadest ja mingi suhe see kindlasti ei olnud. Seega oli päris esimene see esimene peika (ma ta nime enam siin ei kirjuta, äkki ta ei taha, et inimesed teaksid, et issand sa oled selle Mallukaga koos olnud v 😁) kellega me olime aastaid koos. Kas äkki 16-19/20? Ma isegi ei mäleta enam. Sinna lõppu jäi natukene mingil määral koos elamist isegi, aga see ei olnud nagu ikka see päris. Noh, näiteks oli mul korterikaaslane jne, vahepeal käis ta ikka oma “päris” kodus ja nii. Aga see oli ikka mu päris esimene armastus, kellega ma kujutasin ette, et ühel päeval me abiellume ja saame lapsi ja siis ma saan kõigile neile, kes mulle parastades ütlesid, et issand, kes oma ESIMESEGA ikka kokku jääks, et in your face! Me jäime!

Aga noh, otseloomulikult me ei jäänud.

Peale teda, minu meelest päris ruttu, tuli Kardo. Kui ma õigesti mäletan, siis “vallalise” aega jäi sinna vahele heal juhul kolm kuus, millest peaaegu täpselt kolm kuud olin ma ülepeakaela armunud ühte silmarõõmu, mistõttu ma otseloomulikult kellegi teisega ei tuvtunud, ega suhelnud, sest see oleks ju ebaviisakas. See, et tema rahumeeli poolt Eestimaa naiskollektiivi põrutas, see ei olnud ebaviisakas. Oh ei. Aga ei tasu tema peale pahane olla, sest ta ise lahkelt jagas mulle ka seda infot. Ja kuigi see oleks pidanud olema kohe üks suur red flag, oli see minu peas rohkem “aga küll mina teda muudan!”.

Tagantjärgi vaadates võin ma öelda, et kui seda vahelüli siin olnud ei oleks, ei oleks ma ilmselt ka Kardoga hakanud koos olema. Sest vaadake – Kardo on armas, tore, sõbralik, usaldusväärne. Ta on täpselt see tüüp, kes lubab sulle kuu taevast alla tuua ja vaatab sind jumaldava pilguga ja sa tead, et ta on alati sinu jaoks olemas ja valmis sinu jaoks kõike tegema. Ja see eelmine tüüp oli, noh selle vastand. Ja mul sai sellest teise tüübi käitumisest nii lõplikult villand. Et muudkui istu ja oota, et kas ta üldse suvatseb vastata? Kas ta üldse tahab kohtuda ja kogu see karauul. Nii väsinud olin sellest mõistatamisest, et kas ma üldse meeldin talle või mis.

Ja siis on kuldsel kandikul mees, kes ütleb, et sa meeldid talle väga. Et ta tahaks iga õhtu sind kaissu võtta. Ja kui vaja, siis muidugi kuu ja tähed ka. See oli nii palju lihtsam – elada nii, et sa tead, et sind armastatakse ja keegi ei mängi mingeid mänge ja ei kao kuskile lampi ära. Nii me Kardoga kuskil 2012. aasta septembrikuus koos olema hakkasime ja juba jaanuaris hakkas ka Mari minu sees olema ja nii me seda elu elama jäime. Ja et liiga igav ei oleks, sest mul on kogu aeg vaja midagi uut ja põnevat, muidu mina ei mängi, siis me ka abiellusime ja saime veel Lende ja siis Marta kah takkaotsa. Ma ei ütleks, et Kardol ühegi nende asja suhtes väga palju sõnaõigust oleks olnud, aga ega ta väga vastu ka ei rapsinud ja elas ilmselt põhimõttel happy wife, happy life.

Ega ma olin ka. Mulle meeldib, kui ma saan kõik asjad otsustada ja teha nii, nagu mu hing ihkab. Ma ei talu kontrolli ja ma ei talu seda, kui keegi mind suruma hakkab. Aga nüüd puänt: ma samal ajal vihkan seda, kui ma pean kõige üle vastutama, kontrolli omama, otsustama, majandama, orgunnima. Mulle meeldiks, kui ma saaks seda teha enda valitud asjade puhul, aga paraku on mu iseloom juba selline, et “ah, ma teen siis juba ise ära!”. Ja enne kui ma arugi sain, tegin ma kõik ise ära ja ägisesin selle koorma all.

Ma ei tundnud ennast nagu ma tahtsin tunda. Ja mida ma tahtsin, on olla selline iseseisev fierce naine, kes saab ise kõigega hakkama ja teeb omad valikud ise. Aga samal ajal tahtsin ma olla naine, kellele öeldakse, et kuule ma nüüd otsustasin, et me teeme nii ja täna me lähme sinna ja eriti tahtsin ma kuulda lauset “ära sina selle pärast muretse, ma tegelen ise”.

Ühesõnaga ma soovin meest, kes kohtleks mind nagu jumalannat, laseks mul otsustada kõike, mida ma TAHAN otsustada, aga tegeleks jooksvalt kõige ülejäänuga, millega ma ei taha tegeleda. Tundub realistlik, onju 🥲

Aga mida mina ka suhetest tean? Olgem nüüd ausad. Enne seda viimast oli mul olnud kaks, millest üks oli tiinekaaja lugu ja teine suht ainuke, millega ma elus kokku puutunud olin. Ja seda lihtsam oli teoreetiliselt kolmandasse minna, sest mulle tundus, et tal on täpselt need omadused, mida ma igatsenud olin. Ja ma tean, et need tunduvad nii lollid ja väiksed asjad, aga no kui ma märkan, et mul on auto esiklaasis mõra, siis mulle meeldib teadmine, et see pole absoluutselt minu probleem ja ma ei pea isegi oma pead vaevama, kuidas ma selle korda saan. Umbes täpselt nii suuri asju oma elust olen ma varmalt ulatama kellelegi teisele.

Kuid nagu elus ikka – kui on omavahel neid pusletükke, mis sobivad ideaalselt, siis paraku võib ka olla neid, mis omavahel üldse kokku ei sobi. Suru palju sa surud, pärast tuleb ikka välja, et see pusle on hoopis teisest karbist ja tal on paar tükki puudu ja kokkusobinud osakesed olid ainult üks kokkusattumus. Mis seal ikka, lammutame selle pusle laiali, võtame enda tükid kenasti kaasa ja liigume edasi.

Nüüd jõuan lõpuks selleni, kuhu ma jõuda tahtsin. Mul on tunne, et ma ei julgegi kellegagi suhtlema hakata. Sest esiteks tundub mulle, et ma olen täiesti ilmvõimatu inimene, kellega koos olla. Et ma võin ühel hetkel olla nii ülevoolavalt armastav ja järgmine hetk lihtsalt tahta üksi olla, ilma, et keegi mind ei segaks. Ma võin iga päev kedagi pikisilmi külla oodata, aga kui ta peaks saabuma tund varem, kui kokku lepitud, siis ma võin närvivapustuse saada, sest mul ei ole kõik täpselt nii valmis ja tehtud, kui ma tahtsin. Ja ma võin alguses südamerahuga kokku leppida, et lähme X kohta, aga kui see hetk käes on, siis ma lampi äkki enam ei tunne, et ma tahaks seda teha. Ja ma ei korista kunagi enda järelt ja jätan kapiuksi lahti ja piimapakki ei pane ära ja ma ei “disiplineeri” oma lapsi, sest mul pole esiteks õrna aimugi, kuidas seda teha ja teiseks ma ei tunne, et ma seda üldse tegema peaksin. Ja ma kaotan pidevalt oma asju ära ja unustan ravimeid võtta ja olen super kaootiline.

Lisaks sellele tundub mulle, et mitte ainult mina ei ole ilmvõimatu inimene. See inimene, keda ma enda kõrvale tahaks…See tundub utoopiline. Esiteks keegi, kes ei oleks vaimselt omadega katki (sest mina olen ja mul on vaja enda kõrvale stabiilset inimest). Ja ma tahan kedagi, kes oskab kõike vabalt võtta, oleks tsill ja mõistaks enda üle nalja teha. Ja samal ajal oleks soliidne härrasmees, kes viisakalt minu eest kõik asjad ära teeb, mida ma teha ei taha.

See on minu jaoks alati täiesti arusaamatu, kui keegi viitab sellele, et mul mu lastehordi pärast peaks raskem olla kedagi leia. Sest miks? Ma ei näe, kuidas see suurt midagi üldse muudaks. Sest ma ei ole virelev üksikema, kellel oleks vaja abi nende ülalpidamiseks või haldamiseks. Mul ei ole vaja kedagi, kes mind kuidagi majanduslikult toetaks, või mu lastele isa eest olema peaks, sest see on neil juba olemas ja maailma parim veel pealekauba.

Mul pole milleski ABI vaja, ma tahan lihtsalt, et mul oleks keegi keda ei eksisteeri. Ja äkki ma peakski lihtsalt leppima sellega, et mul on utoopilised nõudmised, mida ükski mees ei suuda ära täita nii ehk naa. Sest nagu ma aru saanud olen, siis meestele meeldib tunda, et nad on kasulikud. Aga mina jälle tõrgun pea alati, kui keegi minu eest midagi ära teha tahab (kui see pole just katkine rehv või midagi remondiga seotut- sõnaga asjad, mida ma ise ei oska ja mis ei huvita). Ja on see siis halb, kui mul on vaja meest ainult selle jaoks, et oleks kellegi kaisus sarja vaadata ja niisama tsillida? On seda siis liiga vähe? Vaja rohkem küsida? Fck I know…

Samas enda poolt on mul vastu pakkuda on üks ebastabiilne naisterahvas, kes aeg ajalt viitsib süüa teha ja üritab sind igal sekundil ära domineerida, ning lõpuks pahane on ja ära läheb, kui see õnnestub. Vahi saaki!

Ei teagi nüüd, kas kogu see postitus oleks tinderi profiliinfoks liiga pikk või täpselt paras. Ma igaks juhuks järele katsetada ei julge, sest jumal teab, et ma veedan minimaalselt aasta järgmise inimesega, kellega ma seal rohkem kui kolm lauset vahetan, sest MA EI OSKA SEDA MÄNGU MÄNGIDA.

Ja no offence nüüd ülaltoodud blogipidajale, aga kui tema ka juba seda mängu aastaid mängib ja pole seda “ideaalset” veel leidnud, siis mis mõtet üldse üritada on? Võiks ju lihtsalt alla anda ja sussi kuduma hakata, vanatüdrukule sobiv kogus kasse on mul juba olemas.

Loe ka neid postitusi!

87 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta K 25. jaanuar 2022 at 23:44

    Mina olin oma lapse isaga 7 aastat koos ja me kasvasime lõpuks ikka täiesti erinevateks inimesteks ja see lihtsalt ei toiminud enam. Ta on väga hea inimene ja väga hea isa, aga me lihtsalt ei sobinud lõpuks enam absoluutselt kokku. Siis vahepeale teematasin mehega, kes tundus täpselt sobiv. Meil oli koos niiiii lõbus, samad huvid, ta oli nii intelligentne, tõi lilli, tuli tööle järgi, kokkas, käisime reisimas. Ainult, et kuidagi ununes tal see pisiasi mulle mainida, et tal on tegelikult naine, kellega ta freakin koos elab :’) Minu külla mineku ajaks lendasid naise asjad sahtlitesse ja kappidesse ja sõpradel keelas mulle rääkida. Igatahes peale seda ma mõtlesin, et okei, ma olengi vallaline independent woman. Deitidel ikka käisin, aga teadsin, et sealt midagi ei tule. Kuni kohtasin enda praegust peiksi. Täiesti lambist ühes baaris tuli juttu rääkima, järgmine päev külla ja kui ma alguses olin ikka, et eiiii, ma tahan vallaline olla, ma isegi ei meeldi talle kindlasti nii palju jne, siis nüüd oleme 4 aastat koos olnud. Ma olen suhtes täpselt nagu sina-tahan olla vaba, ise otsustada, ollagi independent, aga samas tunda, et kui mul on vaja, siis on seljatagune olemas. Mina valin koju kõik asjad välja, tema hoolitseb, et need tellitud ja kokku pandud saaks. Tema ütleb, et lähme deidile, mina ütlen, kuhu, tema paneb laua kinni. Jne. Ma olen ka üsna närvihaige ja ta tajub täpselt, millal mul lihtsalt olla lasta ja millal ma rääkida (või kellegi õla najal ulguda :D) tahan. Piimapakid jätan mina laiali, tema korjab sõnagi ütlemata kokku. Tõesti tunnen, et täiesti minu inimene ja parim sõber. Kui selle teise tüübi naisest teada sain, olin küll, et mine pekki, ma olengi elu lõpuni vallaline nüüd jah.. aga nüüd on mul mees, kes on intelligentne, kellega meil on samad huvid, kellega on koguaeg lihtsalt nii. haigelt. lõbus, kes saab mu lapsega väga hästi läbi ja kellel noh.. ei ole mingit teist naist kuskil 😀 ühesõnaga siia lõppu üks lause, mida ma ise vihkan: kõik tuleb siis kui tulema peab.

  • Avatar
    Vasta Miia 18. jaanuar 2022 at 01:25

    Ohjaa… Sa pole üksi – mõtlen täpselt samu mõtteid!!
    Üks noorusaja peaaegu suhe ja ûks 23 aastane kooselu. Ja nüüd olen üksi. Ei oska mänge mängida, ei taha mänge mängida. Susse juba heegeldangi, ausõna. 😄 Ja tegelikult ei taha ma muidugi üksi olla, aga normaalset meest leida on ilmselt võimatu.
    No ja ma pole enam nii noor ka. 🙁

    • Mallu
      Vasta Mallu 18. jaanuar 2022 at 11:06

      Ausal, I feel u. Selle vahega, et ma noorem ei tahakski olla 😀 Ma olin ikka paras loll, kui ma noorem olin 😀

  • Avatar
    Vasta Heidi 17. jaanuar 2022 at 14:07

    Ma sain nooruses oma esimese lapse. Peale seda olin 9a üksikema. Kohtasin oma hetkelist elukaaslast. Kes ei kohtle mind nagu ma tahaks, ei viitsi tema kaisutada, netflixi vaadata(jääb magama) või isegi lilli tuua. Tahaks enam romantikat.
    Saime hiljuti oma ühise lapse ja nüüd mul on kodus nagu kolm last – ainult kasi nende järgi. A isegi jõulukinki ei teinud mees, vaid läks sel päeval tööle ja palus söögi lauale panna.
    Olen mõelnud, et kas see ongi see pereelu, millest kõik räägivad 🙄

    • Mallu
      Vasta Mallu 17. jaanuar 2022 at 14:08

      Ei, see ei ole see pereelu, millest kõik räägivad, kui ma aus olen. Aga kas sa temaga oled sellest rääkinud?

  • Avatar
    Vasta Ann 17. jaanuar 2022 at 13:12

    Ma aasta olnud “üksikema” ja tahaks vaikselt ,et oleks mu kõrval keegi (kaks last) ja no kohtingu portaalifes ka konto aga mõtlen äkki üle? Äkki see uus tüüp on vägivaldne vms (sellised mõtted peas) ning ma olin 7a suhtes kus olin mina see otsustaja ja ütleme ausalt ,ei meeldinud see asi ,mehe jalas peab püksid olema 😄alati leiab kompromissi 🙂 ja no kodus ka vaja nokitseda liistud panna jms aga pole seda meest 😄 peaks vist nunnaks hakkama 🤣

    • Mallu
      Vasta Mallu 17. jaanuar 2022 at 13:15

      Tjah, ega see kirvemõrtsuka risk on alati, onju 😀 Mistõttu tulekski inimest enne väga tundma õppida, enne kui kuskile oma lastega kahekesti jätad, hirmus ikka. Liistude osas – võta töömees, ma teen seda 😀

  • Avatar
    Vasta Kaisa 17. jaanuar 2022 at 09:36

    Kogu jutust ma lugesin välja, et sa oled natukene katki omadega. Kas sa psühhoteraapias oled käinud? Seda peaks läbi viima kliiniline psühholoog, kes erineb tavalisest psühholoogist. Saad ka perearstilt saatekirja paluda võimalusel.

    Paistab, et sinu kirjeldus endast ühtib minu omaga, aga olen leidnud endale mehe, kes on minu kõrval olnud aastaid parima sõbrana ja kes mind oskab mõista, inspireerib ja kohtleb mind kui naist ( erinevalt minu eelmisest mehest. 😀 ).

    Uuri 🙂

    • Mallu
      Vasta Mallu 17. jaanuar 2022 at 10:56

      Noh, kas enamik meist ei ole natuke katki? 😀 Aga mul hea meel, et sa endale selle õige leidnud oled, must feel good 😀

      • Avatar
        Vasta E 20. jaanuar 2022 at 00:13

        Kindlasti on meist paljud nö katki – see tähendab mingi raskusega parajasti maadlemas. Aga ma usun et kommentaari all mõeldi seda, kui kahtlev sa endas praegu oled. Pärast suhte lagunemist ja suurte elumuutuste tuules muutuvad inimesed väga tihti nö paranoiliseks iseenda suhtes. Ja siis on kusjuures megahea nö psühhopaatidel ja nartsisistidel tulla ja ära võluda, kuna su sisemine kompass pole päris töökorras.
        Kas teraapia või mitte, aga kohtingumaastikule tagasi minnes peaks enne mingite vastuoluliste punktidega iseendas leppima 🙂 ja tõdema, et sellest hoolimata olen üks hea saak, sest elatud elu on teinud mind huvitavaks, humoorikaks ja empaatiliseks.
        Sest seda mina sinust just arvan 🙂

        Edu!

  • Avatar
    Vasta LM 16. jaanuar 2022 at 09:38

    Aga alusta sellega, et mine tinderisse ja suhtle seal võimalikult paljudega ja siis lepi nt ühele nädalale kokku 2-3 kohtingut erinevate meestega 😀 siis ei jõua veel ära kiinduda sellesse ühesse aga saad tutvuda ja näha erinevaid inimesi ja nagu ise ütlesid – selle abil ka end tundma õppida.

    • Mallu
      Vasta Mallu 16. jaanuar 2022 at 11:06

      Aaappiiii, ausalt juba mõte sellest tundub nii kurnav, ma ajaks kõik nimed sassi ja ma ei viitsiks elusees nii mitu korda kodust väljuda 😄 parem suren üksi 🙏🙏

  • Avatar
    Vasta Liana 16. jaanuar 2022 at 01:42

    Minu meelest elus saab ainult edasi minna, eksidega ma ei suudaks kunagi uuesti kokku minna, sest see on minevik, loetud raamat ja tehtud kaalutletud otsus. Inspireeritud sellest, kuidas soovitatakse superägeda eksiga uuesti proovida. AGA, see on ainult minu kogemus ja tunnetus.

  • Avatar
    Vasta Grete 16. jaanuar 2022 at 01:25

    Kui juba saadete soovitamiseks läks, siis soovitan kuulat hoopis Star FMi saadet Õnnevale(m), kus külaliseks oli Epp Kärsin 🙂. Annab ehk veel ühe vaatenurga Sinu käsitletud teemale.

  • Avatar
    Vasta Lily 15. jaanuar 2022 at 20:33

    Kuna ma olen seda väljendit niimoodi valesti kasutatuna nüüd siin juba u 3-4 korda näinud, siis lihtsalt pean ütlema: see väljend on “fuck if I know”!

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 21:14

      Ma ei suuda seda uskuda, see ei kõla õigelt 😀

  • Avatar
    Vasta zac 15. jaanuar 2022 at 18:50

    Niipalju naiste arvamusi siis kobiseks ka sekka et…kindlasti ei suuda sa kaua nn looduse kutsele vastu panna ja mõni sõber tekib aga võimalda talle privaatsus avalikkuse eest.Ja et 30ndate algus on paljudel meestel veel suur ,,otsimise,, aeg nagu tglt paljudel naistelgi seega kui ühist kodu ja lapsi pole ongi tihti kõik üleöö muutuv paraku.

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 19:00

      See kõlab nüüd naljakalt, et kui ma peaks kellegagi nn fuckbuddy olema, et ma siis teda siia kirja ei paneks 😀 Mitut inimest sa muidu tead siin blogis välja nimetatuna, kellega ma maganud olen :D?

      • Avatar
        Vasta zac 15. jaanuar 2022 at 22:04

        Ei üldse ei tahtnud rõhuda nn f…asjale ainult vaid et kui mõni tore mees tahaks su sõber ja ajaviite kaaslane olla siis ehk se avalik tähelepanu pole nn keskmisele mitte liigselt edevale mehele väga meeldiv.

        • Mallu
          Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 22:18

          Ja kui paljudest mu ajaviitekaaslastest sa siit lugenud oled? 😀 Ma muidugi laias laastus mõistan su pointi, aga vaata sellega on see värk, et ma kajastan suht kõike oma blogis, seega kui see ei sobi, ei tasu minuga erilist sõprust otsidagi 😀

          • Avatar
            zac 15. jaanuar 2022 at 22:43

            Mina sattusin Su blogisse kui need telesaated olid kus suvel asjatasite perega K2 vist.Ja tõesti nagu ütled,jagadki väga paljut endast aga eks siis sinu otsus kui Sul tekib keegi kes ei soovi niipalju avalikku tähelepanu ja ta meeldib siis vbblla leiategi hea nn kesktee .

    • Avatar
      Vasta Birgit 15. jaanuar 2022 at 19:39

      Kõlab nagu vana hea tutvumiskuulutus 😀

    • Avatar
      Vasta whatever 16. jaanuar 2022 at 16:30

      30ndate algus on veel paljudel suur otsimise aeg….Nice one. 30ndate alguses on tegelikult enamus inimesi juba stabiilsetes suhetes, laste ja ühise koduga. Seega on nendel vähesematel 30ndates vallalistel raske üldse seda õiget kaaslast leida, kuna kõik paremad tõesti kipuvadki juba võetud olema.’
      30ndate algus ei ole küll enam see aeg, kus alles enamus mingi suure otsimisega tegeleb. Mingid üleöö suhted on küll pigem 20ndate teema. 30ndates küpsemad inimesed otsivad siiski midagi muud.

      • Mallu
        Vasta Mallu 16. jaanuar 2022 at 18:09

        Ah, on neid üheöö suhteid igas vanuses, usu mind 😀

  • Avatar
    Vasta Efka 15. jaanuar 2022 at 18:25

    Lugesin seda postitust ja loeks naq 100% enda kohta?! 🙈😂
    Ma täiesti mõistan sind ja mul samad mured, rõõmud ja probleemid suhete ja suhtes olemise seisukohalt 🤷‍♀️.

  • Avatar
    Vasta Brittly 15. jaanuar 2022 at 18:23

    “See on minu jaoks alati täiesti arusaamatu, kui keegi viitab sellele, et mul mu lastehordi pärast peaks raskem olla kedagi leia. Sest miks?”
    Sul võib lastega kõik paigas ja organiseeritud olla, aga on üks põhjus, miks nii mõnigi mees eemale võib põrgata- need võõrad lapsed võivad talle lihtsalt närvidele käia ning sind on tema jaoks liiga vähe, tema aga tahaks teie aega vaid teile kahele. Vot see võib takistuseks saada ühe ideaalse mehe leidmisel

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 18:24

      No aga see ei ole ju üldse probleem, sest kui minu lapsed talle närvidele käivad, siis ta EI ole mu ideaalne mees 😀

      • Avatar
        Vasta whatever 16. jaanuar 2022 at 16:33

        Seda ongi lastega inimesel raske mõista nagu taaskord näha….Kui vaimustuses sa ise oleksid mehest, kel on 3 väikest last, kes elavad temaga pmst alaliselt koos ja teie tõesti ainult kahele mõeldud aeg on üsna piiratud ja keeruliselt saavutatav. Enamus aega jagelete lastega. Ei ole ju eriti ahvatlev. Ja eriti ahvatlev pole see ühele lastetutele inimesele. Palju lihtsam on leida keegi, kellel pole lapsi ja saabki probleemideta ühiselt aega veeta. Tegelikult ongi võõraste laste omaks võtmine ja tolereerimine üpris raske.

        • Mallu
          Vasta Mallu 16. jaanuar 2022 at 18:08

          Ma vist ei ole õige inimene vastama, sest mul juba on kolm last ja mul ei olnud absull vahet, kas neid on siin kolm või neli. Reaalselt ei pidanud seda ei plussiks ega miinuseks, kui siis isegi rohkem plussiks, sest siis oli nagu hea, et lastele tuli ka nn külaline, mitte ainult mulle 😀

          Aga ma mõistan muidugi, et inimesel kellel pole ühtegi last, võib see kolme lapse kaos kõrvalt väga haldamatu mulje jätta 😀

  • Avatar
    Vasta Leevi 15. jaanuar 2022 at 17:49

    Mul samasugused nõudmised mehele, olen ise väga sarnane võimatu naine ja elame 2008.a lõpust oma mehega koos. Vahel mulle tundub, et otsustan ikka ise liiga palju, aga siis jälle sobib see. Ja meil saab koguaeg nalja! Kolm last on ka 🙂

  • Avatar
    Vasta Merje 15. jaanuar 2022 at 17:44

    Kuula Täiesti pekkis saate podcasti, kus külas Ants Rootslane. See mees suudab elu peegeldada hoopis teise pilgu läbi.

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 18:23

      ma ei suuda tema nägu ega juttu üldse taluda, kui aus olla 😀

      • Avatar
        Vasta Seesam 15. jaanuar 2022 at 18:45

        Issand see Ants on nii loll. Vabandan sajaga.

        • Mallu
          Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 18:48

          Mina ei tea, kas ta on loll või mitte, ehk olen lihtsalt pealiskaudne, aga mul on selline tunne teda vaadates, et mis see väike poiss mulle ikka tarka rääkida oskaks 😀

        • Avatar
          Vasta Merje 15. jaanuar 2022 at 19:13

          Üsna pealiskaudne väide, vaevalt, et temaga üldse päriselus kokkugi oled puutund, aga see selleks.
          Igatahes usun, et sa ei suuda tema nägu ega juttu taluda. Aga tal oli hea point podcastis (pisut teisiti ja paremini sõnastatud), et eesmärkidega inimesed on surnud inimesed ja eesmärk tuleviku ees tekitabki tihtipeale stressi ja pinget. Aga tähtis on elada olevikus ja nautida hetke. Soovitan kindlasti kuulata, ma ei oska seda nii hästi ümber sõnastada.

          • Mallu
            Mallu 15. jaanuar 2022 at 20:06

            No ma ju ütlengi, et pealiskaudne ja et ei tea teda isiklikult, aga mul on siiski tunne, et ma tean elust rohkem kui see põhikoolipoiss, kes paar psühholoogia ja vaimse huinamuina raamatut läbi lugenud on 😀 (sry, ma tean, et ta veidi vanem :D)

          • Avatar
            iSiil 16. jaanuar 2022 at 12:16

            Ants Rootslane on täpselt selline pseudodiip toode, kes mõjub pseudodiipidele inimestele 😁 või noh… tõesti… KÔIK räägivad sellest, et mindfullness ja olevikus elamine on oluline, aga enamik teeb seda oluliselt paremini ja ka teaduslikemal alustel.

      • Avatar
        Vasta väike Myy 15. jaanuar 2022 at 21:28

        kas põhjendaksid…

        • Mallu
          Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 21:34

          Ma ausalt ei oska põhjendada. Ma ka aint inimene, ehk siis mõndade suhtes on konkreetselt ilma põhjuseta eelarvamus 😀 Paari videot olen näinud temas ja no niii…. libe sell tundub 😀

  • Avatar
    Vasta Ivika 15. jaanuar 2022 at 16:58

    “Kardo just käis laste järgi ja ültles, et tema on see mees 😀“ Ma paneks südame sellele kommentaarile, kui saaks. ❤️ Ma olen olnud see maailmaparandaja naine, kes neid katkisi hingi terveks üritab lappida, aga isegi kui see algul näiliselt õnnestub, siis pikas plaanis see kindlasti ebaõnnestub. Vali keegi, keda ei ole vaja parandada, kes on sinu jaoks olemas, kes ei ole mürgine elupõletaja ja kes päriselt hoolib, kelle jaoks sinu õnn on tema õnn. Minul on selline mees ja ta on ka maailma parim isa meie kolmele väiksele. #tiimKardo 🖤😌 Vahel on nii, et asi on õige, aga juhtub valel ajal. Ma arvan, et ära otsi suhet, vaid keskendu endale (seda enam, et sa saad kõik ise tehtud). Õpi ennast tundma, täienda oma minapilti ja siis sa leiad enda kõrvale ka inimese, kes su puslega kokku läheb. Kuidas sa muidu oskaksid pusletükki otsida, kui sa ei tea, mille kõrvale sa seda otsid..

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:31

      Ma ei otsigi mingit suhet, käian siin kommentaarides nagu katkine plaat 😀

    • Avatar
      Vasta Tyy 15. jaanuar 2022 at 22:00

      Kuidagi eriti mage arvamine ja välja ütlemine.
      Kahjuks teed vaid kurja endale. Mõned inimesed õpivad (kui õpivad) vaid enda vigadest.
      Ants on sellega täiesti harjunud, et tema vanuse pärast seatakse ta töö ja tegemised kahtluse alla.
      Sinu lause – ma tean elust rohkem kui see põhikoolipoiss, kes paar psühholoogia ja vaimse huinamuina raamatut läbi lugenud on – on NII ABSURDNE nagu Perkooli tase. Usu mind ta on sinust ikka SUURE KAAREGA kaugel ees ja väga rikkaliku elukogemusega. Piinlik isegi sinu kohta, see eelarvamus.

      • Mallu
        Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 22:17

        Aga see ongi MINU arvamus ja ma usun, et mul on sellele õigus. Sinul võib olla täiesti teine arvamus ja mul polegi plaanis sind sellest ümber veenda. Igaüks loeb/usub/jälgib, seda kellega samastub ja keda soovib. See, et sa ütled mulle, et ta on minust suure kaarega ees ei pane mulle nüüd teda meeldima kahjuks 😀

  • Avatar
    Vasta T. 15. jaanuar 2022 at 16:44

    Ma olen paduvallaline juba aastaid, aga alles eelmise ca 2 aasta jooksul olen seda üksindust nautima hakanud. Ma pean ainult iseenda peale mõtlema, iseenda asju sebima, enda maiste järgi saan kokata ja just siis kui mul tarvis, saan voodis laiutada, reisile minna kuhu tahan omal valikul jne jne. Need perioodid elus, kus peika on olnud, siis need koos veedetud ööd on olnud nii ebamugavad ja unevaesed, ma lihtsalt EI OSKA kellegi kõrval magada. (sa ükspäev just Instas mainisid, et ei oska üksi magada, mul vastupidi.. Mu uni on niiii püha) .
    Mul ka terve hunnik sõbrannasid, kes pole oma täiskasvanuelu ajal üle 2 kuu vallalised olnud: üks suhe läheb lõhki ( vahel ka sellepärast, et uus kandidaat on juba susisemas), kohe tuleb uus peale. Appi kui kurnav 😀 Ja tegelikult kõrval vaatad ja hoiad pead kinni, et kuule õpi natuke iseend ka tundma ja endaga koos olema. Samas kuidas kellele!
    Tinderimajanduses olen sinuga sama meelt – ma ei oska saja tüübiga korraga suhelda. Pean siis mingi kalendri ja graafiku tegema, kellega kus-mis, kellelt mida juba küsinud olen jne. Max tüütu. Ise muidugi loodan, et mehed ka sedasi tinderdavad, aga no lootus see ilmselt ongi…

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:33

      No vaata, mul 3 last, seega ma ei saa kunagi aint iseenda peale mõelda ja reisida, millal tahan 😀

      • Avatar
        Vasta T. 15. jaanuar 2022 at 19:15

        Ma tean 🙂 Rääkisin siin lihtsalt täiskasvanud kaaslasest. Oma viimase põhjal lihtsalt saingi lõpuks aru, et jessas üksi on palju parem kulgeda kui jageleda ja jagada maid mingi teise täiskasvanuga, ja olla koos, sest kuidagi on nii kujunenud.
        Aga lapsed saad sa alati kaissu võtta kui voodis üksindus peale tuleb 🙂 Mul vallalisena jääb see kaisutusmoment ära ja see on üks asi küll, millest vahel (!) puudus on. Aga magada tahan siiski üksi. 😀

  • Avatar
    Vasta Merili 15. jaanuar 2022 at 16:27

    Omg! Ma nii tunnen end Sinus ära! Ära saa valesti aru, ma ei usu väga seda sodiaagivärki, aga niipalju kui ma lugenud olen, oled sa sajaga veevalaja ja oledki, nagu ma! Ja meestega mul TÄPSELT sama asi. 1 vempsi saatsin pikalt, kes olekski vastanud pmst su kirjeldusele ja nüüd ma ei jõua ära kahetseda. Ja täpselt sama tunde tekitab see, et ei leia kedagi “Ah, miks siis üldse üritada?” See teiste ütlemine, et “küll sa leiad” jne ajab ka hinge nii täis. Aga elame veel ja naudime elu! Vinge oled!

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 16:31

      See kõik väga kena, aga ma kalad 😀

      • Avatar
        Vasta Merili 15. jaanuar 2022 at 16:57

        Ahh damn, kui piinlik! Miks mul oli meeles jaanuari lōpp! Tapke mind labidaga 😫

        • Mallu
          Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:32

          Haha, siis ma juba oleks siin kuu aega röökinud, et “MUL ON VARSTI SÜNNAA!” 😀 Mul on 20 veb tegelt 😀

          • Avatar
            Liisu 15. jaanuar 2022 at 18:38

            Soovitan lugeda Robin Norwoodi raamatut “Naised, kes armastavad liiga palju”.

          • Mallu
            Mallu 15. jaanuar 2022 at 18:48

            mulle tundub vastupidi, et ma armastan liiga vähe 😀

          • Avatar
            Nimi 15. jaanuar 2022 at 21:08

            Sa oled ülekantud vist aga ma ka pikemat aega lugenud ja samastunud paljude kohtade peal sinuga.
            Ma veevalaja ja sa ka ikka täiega veevalaja mõjutustega.
            Vahel on suht õudne lugeda su teksti, et nagu…. Kuidas…. Kuidas sa minu sisekaamost kirjeldad, kuidas sa oskad välja tuua minu valukohad ja isikuomadused. Just sp tundubki olema vales tähemärgis 😀
            Muudmoodi ma seda seletada ei oskaks.
            Minu ainus soovitus sulle on leida kaaslane, kes on kaalude tähemärgis.

          • Mallu
            Mallu 15. jaanuar 2022 at 21:14

            Ma sündisin muuseas täpselt ette antud tähtajal, niiet ma ei ole ülekantud 😀 Ja kui aus olla, siis ma ei usu elusees seda tähtkujude jura. Mõned inimesed lihtsalt on sarnasemad kui teised 😀

  • Avatar
    Vasta Nimi 15. jaanuar 2022 at 16:26

    Kolm sõna: sul on ATH. Need asjad, mida kirjeldad on paraku väga tüüpilised. Ja ATH inimeste abieludest lahutatakse vist oli lausa 50%. Ka mina olen osa sellest “toredast” statistikast. Diagnoosi sain küll pärast lahutust aga kui seda teemat uurima hakkasin, hoidsin kahe käega peast kinni, sest pm kõik, mida kirjeldati, meie suhtes ka esines.
    Head nõu kahjuks anda ei ole, sest alles õpin isegi ennast ja oma võimalusi tundma.

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:33

      Jaa, ma peale lahutust ka uurisin seda ATH suhetes ja väljavaated on nutused 😀

  • Avatar
    Vasta P. 15. jaanuar 2022 at 16:25

    Ma ka pisut sinu tüüpi naine. Et on asju, milles väga tahaksin kaasa rääkida, otsustada jne. Aga samas ka väga palju asju, mis võiks olla enesestmõistetavalt mehe pärusmaa. …… Mida aeg edasi, seda vähem mul üldse on usku sellesse, et ma kellegagi päriselt kokku sobiks. Üksi on vahel nii kurnav ja üksik olla, aga minu puhul kindlasti kohutaks uut inimest ära see, et mu lapsed on ka üksi minu kantseldada ja ülal pidada. Ehk et millise aja ma üldse mingile uuele inimesele pühendaks? Mission impossible, ma ütlen. Järjest vähem leian end isegi igatsemast kedagi oma ellu. meeldib või ei meeldi, aga tulebki mul siis kõigega ise hakkama saada. Siin-seal käies olen muidugi kohanud ka meesterahvaid, kelle puhul on tajutav mingisugune meeldimine või huvi või misiganes. Aga alati on tajutav olnud ka see, et keegi ei taha saada osas pagasist, mis minuga paratamatult kaasas käib. Nii et juba eos tehakse justkui jrledusi, et see suhe saaks olema complicated. Ise elan üle, aga tegelikult ka, lastest on kahju. Mina ka ette ei teadnud, et nende isa ei kavatse neile päriselt ja lõpuni isa olla. Isa nad aga ju vääriksid vägagi.

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:34

      Haha, just! Et tahaks olla nagu iseseisev naine, aga teisalt tahaks olla ma lihtsalt see naine, kes ei tea midagi prügigraafikust ja autoasjadest ja muust sellisest jurast 😀

      • Avatar
        Vasta P. 16. jaanuar 2022 at 00:23

        Asi vist tasakaalus. Kui naine kõik ära teeb, siis milleks üldse meest veel vaja, onju. Aga mees võiks ise aimata, kustmaalt tasub ohjad üle võtta, et tnaine saaks edasi olla naine, mitte nagu õlle seltsis remonti kõpitsev tolmuafhv ja auto kallal nokitsev õlirull. Ja siis ka saab rahulolematuid pilke, et miks intiimsust pole…..

  • Avatar
    Vasta Elis 15. jaanuar 2022 at 16:18

    Holy shit! Me oleme vist sugulased sest kogu see jutt nagu minust kirjutatud! 😀😀😀 Rõõm lugeda et ma ei ole üksi oma mõtete ja tunnetega. Mulle hakkab ka tunduma et loodan leida ükssarvikut 😂

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:34

      Haha, äkki olemegi 😁

  • Avatar
    Vasta Kertu 15. jaanuar 2022 at 16:07

    Minu kogemus – oli ideaalne mees, laste isa, noorelt koos. Aga mul lõi midagi pähe ja tundsin, et me oleme harjumusest koos mitte armastusest. Huiasin 2 aastat tinderi ja igast jorsside vahet ja imestasin silmad punnis, mis inimesi on olemas. Tänaseks olen lasteisaga jälle koos ja tean, et ta on maailma parim. Jep, koguaeg pole liblikatega armastuse tunnet, aga see hoolimine, mida ma saan. Ma ei taha sellest enam kunagi ilma jääda ja selline emm olla. Jep, on pisiasju, milles me oleme erinevad ja me teame seda, aga samas nendest ei tule tüli, me teame, et täiuslikku inimest pole olemas ja saame naljatada nende omade kiiksude kallal.

  • Avatar
    Vasta Katre 15. jaanuar 2022 at 15:46

    Ma ei kujuta ette, kas nimetatud blogist inspireerituna (ei hakanud vaatamagi), aga kuidagi eriti mõnusalt ja terviklikult kirjutatud postitus! Tundsin lugedes mitu korda imestust, et kuidagi kompaktsem ja voolavam kirjatükk kui ehk tavapäraselt. Äge!

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:35

      Aitäh, äkki veits tema heast kirjaoskusest hakkas korra külge 😀

  • Avatar
    Vasta L 15. jaanuar 2022 at 15:11

    Minu enda kogemus on, et kui lõpetad otsimise ja vingumise sel teemal ja elad rahus ka üksinda, siis üks hetk tuleb see nö õige. Ümberringi vaadates ollakse vallalised mingi max 2-3 kuud, ja siis aastake nurkade lihvimist uuega, siis jälle vallaline 2-3kuud, samal ajal suhtkoht paaniliselt uut otsides. Mul endal oma lapsepõlvest kogemus kui empsul oli uus mees kord aastas, tavaline tsükkel, et ma algul võitlen uue korterikaaslase vastu, tean ju et ei kesta, siis lepin, avastan et norm tüüp, siis tüüp hakkab jooma, sest emps on pul pm psühho ja kontrollifriik, ema viskab joodiku välja, ja siis vannub, et oleks mind pidanud ikka kuulama ja nüüd elab ainult mulle jne, max kuu aega ja uus peiks majas..naised muidugi ei arva et see lapsi mõjutab ja et neil õigus õnnele jnejne, siiski võiks mõelda kas vaja nii kiirelt peikse koju vedada kaisutamiseks. Isegi kui nad ei hakka issit mängima, siis emme tähelepanu nad siiski võtavad enamjaolt endale.

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 15:18

      Minu jaoks jääb see “nurkade lihvimine” siiani segaseks. Ma olen alati arvanud, et õige sobivuse korral pole neid nurkasid, mida lihvida. Ikka ajaga õpid teist paremini tundma ja loomulikult muutuvad mõlemad partnerid mingil määral teisele “sobivamaks”, aga selline värk, et oh tead esimene aasta ainult tülitsesime ja nüüd on kõik ideaalne, ei tundu mulle usutav. Ma nüüd viimased aasta ikka korrutasin endale, et ma ei tea ju suhetest sittagi, äkki ikka on normaalne, aga vist ikka ei ole?

      Aga muus asas muidugi, ma ei kujuta ette, mida lapsed arvaksid, kui ma mingi uue mehe siia tassiksin 😀 olen seda juba mõelnud ka, et edaspidi oleks targem ja esimesed pool aastat pole vaja mingit lastega tutvumist teha 😀

      • Avatar
        Vasta Katu 15. jaanuar 2022 at 16:52

        Kui juba suhte alguses on hädad ja “nurkade lihvimised” siis jah ei usu, et pikas jooksus asi paremaks läheb. Pigem arvan et kui ikka armud ära siis sa neid “nurkasid mida lihvida” ei näegi, sest kui keegi sulle väga meeldib siis kas elad üle mõningased vead või teete kompromisse. See, et suhtes ei tohkisgi tõuse ja mõõnu olla pole ka mini arust õige, sest alati võib olla ühel v teisel halb periood (kus nt nurisebki rohkem, või on laisem, omas mullis jne) ja seda, et 2 inimest täpselt ühte ja sama meelt oleks on ka üleliia suur nõudmine minu arust (sa ju alati ei pruugi nõustuda, olla ühel arvamusel või samade soovidega mis sinu sõbrad või vanemad vms ka aga neist ju ei ütle lahti erimeelsuste pärast). Aga jah eks iga inimene peab tundma kuhu maani ta nõus tegema on kompromisse jne..mina ja elukaaslane vist nii leplikud mõlemad, et no ei viitsi mingi mõtetu erimeelsuse pärast tülitseda. Eks tülisid ka tuleb ette, kes mida tegema peaks vms aga no see ei tähenda, et me kokku ei sobiks.. lihtsalt minu mõttes suhete kohta ja et ei saagi eeldada, et KÕIK leiavad endale 100% täpselt sarnase ja õige kaaslase 🙂

        • Mallu
          Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:32

          Nojah, eks neid nurki ole erinevaid ka 😀

  • Avatar
    Vasta Eve 15. jaanuar 2022 at 15:03

    Kas see ei ole natuke nagu lotoga, et kui kunagi ei mängi, pole ka võimalust võita… et on igati ok mitte tinderdada ja loota, et kohtad lihtsalt kuskil kedagi, kes sobib, aga teatud vanuses ongi see juba umbes sama tõenäoline kui loota, et keegi sulle juhuslikult tänaval suurt rahasummat pakkuma tuleb. Ja kui tinderdad, siis pead juba eos olema valmis selleks, et kohe ei võida. Ilmselt ei võida ka teisel, kolmandal ja ka kümnendal katsel, aga vähemalt on võimalus, et kunagi siiski… ja mõni eriti õnnelik mängib lotot ühe korra ja võidabki. Aga noh, suurem osa siiski mitte.

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 15:18

      Jah, seda muidugi, et kes ei proovi, see ei saa. Aga KUIDAGI leiavad need inimesed ka kaaslase, kes ei ole tinderis ja üldse “lotot ei mängi” 😀

  • Avatar
    Vasta Janika 15. jaanuar 2022 at 15:00

    “Ega ma olin ka. Mulle meeldib, kui ma saan kõik asjad otsustada ja teha nii, nagu mu hing ihkab. Ma ei talu kontrolli ja ma ei talu seda, kui keegi mind suruma hakkab. Aga nüüd puänt: ma samal ajal vihkan seda, kui ma pean kõige üle vastutama, kontrolli omama, otsustama, majandama, orgunnima. Mulle meeldiks, kui ma saaks seda teha enda valitud asjade puhul, aga paraku on mu iseloom juba selline, et “ah, ma teen siis juba ise ära!”. Ja enne kui ma arugi sain, tegin ma kõik ise ära ja ägisesin selle koorma all.”

    Täpselt nagu minust kirjutanud. Mul sama teema. Kus asuvad mehed, kellega sobiks?

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 15:19

      Kardo just käis laste järgi ja ültles, et tema on see mees 😀

      • Avatar
        Vasta Xyz 15. jaanuar 2022 at 15:38

        Pakun, et pooled su blogi lugejad mõtlevad täpselt sama 😂

        • Avatar
          Vasta Seesam 15. jaanuar 2022 at 18:59

          Ma arvan ka,,et mõtlevad 😀
          Aga oh…like, Kardo, like. Järjekordselt 😍

  • Avatar
    Vasta Kris 15. jaanuar 2022 at 14:58

    Mul on jäänud mulje, et enamus naistel on täpselt selline probleem nagu sa kirjeldasid, vähemalt mu tutvusringkonnas, endal kaasaarvatud. 😀 Seega jään põnevusega ootama, mis lahenduse lõpuks leiad, ära päris heida meelt veel 😀

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 15:19

      Ei ma ei heida absull meelt, niisama arutlen 😀

  • Avatar
    Vasta Siks 15. jaanuar 2022 at 14:49

    Ma pole kunagi aru saanud nendest inimestest, kes saavad “ühest lahti” ja hakkavad kohe muretsema, et kas/kuidas ma küll uue leian. Lihtsalt olemine on ka väga mõnus, eriti veel iseseisva naisena, kes ise kõigega hakkama saab. Ja igale silmaaugule leidub küll see rusikas, varem või hiljem.

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 15:20

      Ma ei muretse ju üldse, KAS leian. Ma tean, et leian 😀 Iseeasi on see, et kes ta oleks ja kui sobiv. Aga ega mul tõesti kiiret pole, saab üksi nagu loom ka sarju vaadatud 😀

  • Avatar
    Vasta Merje 15. jaanuar 2022 at 14:46

    Appi ära planeeri palun juba uut suhet. Ole kordki elus vallaline ja naudi aega iseendale. See suhtest suhtesse tormamine kurnab. Minu tutvusringkinnas on just vallalised inimesed kuidagi säravamad inimesed, kui need halli argipäevas mugavates suhetes istujad. Vōta chillilt!

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 15:20

      Ma ei tea, kuidas sa siit välja lugesid, et ma suhet planeerin 😀 Absull mitte, ma olen done 😀

  • Avatar
    Vasta K 15. jaanuar 2022 at 14:42

    Ma kipun ka tihti end meesenergiasse ära kaotama, siis teadvustan seda endale ja tegelen sellega, sest 2 meest ei saagi suhtes olla. Ma soovitaks sul hetkel täiega võtta, nautida lõpuks vallalise elu ja teadlikult tegeleda enda sisemaailmaga. Otsida näiteks üles see psühholoog, kelle juures käisid Kardoga lahutamise ajal või näiteks teraapiasse minna. Ennast korda teha ja siis tuleb ka see kaaslane! 🙂

    • Mallu
      Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 15:21

      Ma TAHAKS väga naiselikum olla, aga samas see tundub mulle nii hale, et ma ei suudaks seda näitemängu kaua teha 😀

      • Avatar
        Vasta MT 15. jaanuar 2022 at 16:51

        Ma pole ka kõige daamilikum isend siin maamunal. Vahest harva lükkan kleidi selga, see tundub ka tavaliselt liiiiga palju juba. Aga mingi tunne tuli, et võiks üritada ikka midagi ette võtta endaga. Läksin postitantsu trenni. Joppenpuh kui raske. Aga selles on mingi oma võlu, sest tegelikult need liigutused ja harjutused on väga graatsilised ja naiselikud. Ja mulle päris meeldib, alguses oli muidugi eriti awkward.

        • Mallu
          Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:32

          Ma kunagi käisin 2x ja see oli mega äge!

      • Avatar
        Vasta Kristiina 15. jaanuar 2022 at 17:20

        Mina olen ka pikalt nö meesenergias olnud, sest ma tahtsin ka ISESEISEV naine olla. Möhhhhh.. Lõpuks sain aru, et tegelikult ikka tahaks, et mees auto rehvivahetusega tegeleb.. Mind aitas veel love language test, minu peamine armastuse keel ongi selle järgi teod (ei, mitte need limuskid 😅). Nüüd lasen rõõmuga palju asju mehel ära teha ja tunnengi ennast kohe naiselikumalt, kui pole vaja kellelegi(??) tõestada, et saan ise ka KÕIK tehtud.
        Vabandan, veidi segase kommentaari eest, aga ehk on mõte siiski arusaadav

        • Mallu
          Vasta Mallu 15. jaanuar 2022 at 17:31

          Ma Kardoga ei tundnud kunagi seda, et ma pean talle tõestama, et ma saan. Ma arvan, et see on lihtsalt mu iseloom, et kui tahan midagi siis tahan KOHE ja ma olin lihtsalt üldiselt tunduvamalt kiirem ja pealhakkajam kui tema 😀 Järgmises suhtes vb tõesti oli seda tõestamise maiku juures, et niigi olen selle “kolme lapsega ema” sildiga, et krt ma sulle alles näitan, ma saan kõike ise ka 😀

          Love language testi olen mina ka teinud, mul on füüsiline puudutus. Mis on imelik, sest ma vihkan, kui keegi mind puudutab, v.a siis see inimene, kellega ma koos olen 😀

          • Avatar
            Liisu 15. jaanuar 2022 at 18:40

            Soovitan lugeda Robin Norwoodi raamatut “Naised, kes armastavad liiga palju”.