0
Uncategorized

veits närvis

9. märts 2022

Ma ei tea, kust maalt läheb otsekohese ja ülbe inimese piir, mistõttu ma ei ole kindel, kuidas ma praegu täpselt kõlan, aga mind suurt ei huvita ka, sest ma olen ausalt butthurt. Mitte, et mind peaks laias laastus igasuguse suvalise inimese arvamus huvitama, aga hetkel lihtsalt ajab närvi, muud midagi.

Ja kellele ei meeldi mu ülbed ja üleolevad jutud, siis lugemiskohustust ei ole. Ei täna, ega üldse kunagi.

Ühesõnaga. Ma olen enne ka maininud, et ma saan igapäevaselt abipalveid. Kui kellelegi jääb see väljend segaseks, siis konkreetselt iga päev saan ma kirju, et tere, ma lähen vahetusõpilaseks, üürist jääb puudu, kommunaalid tahavad maksmist, koer jäi haigeks, lapsele on rohtu vaja, mees jättis maha, sms laen tahab kinni maksmist, söögiraha ei ole jne jne jne. Lisame juurde siis need, et kuule palun jaga mu üleskutset, kuulutust, abipalvet ja mida kõike veel.

Ma ei ole loomult väga dick person. Ma tean, et pole super sünnis ja üllas seda iseenda öelda, aga mulle tõesti meeldib inimestele abiks olla ja ma mäletan veel vägagi eredalt, kuidas mu lugejad on mind miljonil erineval moel aidanud on. Ja kui võimalik ja aega on, siis ma tõesti aitan.

Aga. Sõbrakesed. Siin on aga. Selle kõige juures, olen ma üllataval kombel ka lihtsalt täitsa harilik inimene. Kellel ei ole iga kell rahameresid, kust siia-sinna raha loopida. Ja lisaks sellele on mul päris palju up and down meeleolusid, millest viimase puhul ei suuda ma oma energiat abipalvetesse lihtsalt suunata. Saate ju ise aru, et kui keegi küsib näiteks raha, siis ma ENAM nii loll ei ole, et suvalt oma raha minema kannaks. Ma peaks hakkama uurima, mõtlema, orgunnima. Ja ma tean, et kuigi abipalujale jääb mulje, et asi see siis mul nüüd seda teha on, mida TEMA parasjagu tahab, siis tõesti ausalt ma kogu aeg ei viitsi. Vot ütlen ausalt, et aitan nii palju kui ise viitsin ja tahan ja nii lihtsalt ongi.

Muidugi see ei sobi neile, kellel parasjagu abi vaja. Ei sobi see, kui ma vastan, et ei. Ma tõesti ei ole huvitatud sellest, et oma lugejaid üles kutsuda kellegi üüri maksma või sms laenusid kinni taguma. Ja ma tean, et kõik võivad teha vigu ja kõigil on teinekord abi vaja, aga kui te lihtsalt teaksite, palju ma sääraseid abipalveid saan, siis muutuksite teie ka lõpuks suht tuimaks.

Nüüd jõuame teemani. Kogu see Ukraina teema. Ma ei tea, kas kellelegi on jäänud mulje, et ma oleks selles suhtes ükskõikne või et ma ei hooliks? Ma olen annetanud küll ja veel nii enda, kui oma firma raha. Ma olen pagulasabi lehel pakkunud välja, et saan pakkuda ajutist majutust. Ega vist tavainimene rohkem väga teha ei saa ka.

Ühesõnaga kirjutas mulle mingi lugeja, et ta tahab hakata koguma mänguasju, mida saata Ukrainasse nendele emadele, kes on oma lapse kaotanud. Teoorias ma saan aru sellest mõttest, et muidugi tahaks neid emasid kuidagigi aidata, aga minu esimene mõte on, et kui ma peaksin oma lapse kaotama, siis ma võtaks parema meelega kingituseks jupi nööri, kui mingi suvalise mänguasja, mis mulle last meenutama jääks. Ja ma ei saa muidugi öelda, et ei võiks olla praegu Ukraina naist, kes on lapse kaotanud ja sellise aktsiooni üle väga rõõmus oleks, aga sorri, ma ei kliki sellega lihtsalt. Mul ei ole selle vastu midagi, kui keegi seda orgunnib ja kuskile alla kommenteerima, et issand kui lamp, ma ka ei lähe. Aga vot minu silmis ei ole see just mingi väga suur või erakorraline abi üldse kellelelgi. Võin eksida, aga jällegist – minu blogi, minu sotsmeedia ja nagu selle põhjal eeldan, et minu valik, mida jagan/toetan/levitan.

Ju siis mitte. Sest kuna ma sellele kirjale vastanud ei olnud, hakati mind pommitama, et noh, oleks võinud vähemalt vastata! Ja sorri, ma keesin üle. Sest nagu alguses mainitud, mul ON oma elu ka. Mul on oma emotsioonid ja tujud ja tunded ja kui mu hetketunne on, et ma tahaks lihtsalt voodis lamada ja apaatne olla, kuid pean sealt välja ronima, et oma lastega tegeleda ja neile süüa teha, siis tõesti mu prioriteet ei ole vastata igale inimesele.

Et jah. Juhuks kui kellelgi on jäänud mulje, et ma mingisugust ema Theresat etendan või teesklen, siis palun väga vabandust. Ei ole seda meelega teinud. Kuid sellegipoolest loodan ma, et suudate andestada mulle selle häbematuse, et ma iga inimest siin maailmas ei aita või iga ideega kaasa ei lähe. Ma nagu miskipärast arvasin, et ma ei pea. Aga ju siis ma eksisin.

Loe ka neid postitusi!

68 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta K 14. märts 2022 at 04:02

    Mallu, Sul on süda õige koha peal ja oled väga paljusid aidanud. Oled tubli otsekohene inimene ja Sa ei peaks küll kuidagi ennast halvasti tundma, kui ei saa aidata kõiki, kes seda soovivad. Täitsa kummaline oli lugeda, et Sulle selliste soovidega kirju saadetakse ja veel hulgim. Veelgi kummalisem, et kirjutatakse eeldusega, et Mallu ongi jõuluvana asemik või kuldkalake muinasjutust, kes kõik soovib täidab. Ei mõista lihtsalt sellist käitumist.

    Mis puutub aga ideesse kinkida sõjas lapse kaotanud emadele mänguasi, siis midagi jaburamat pole tükil ajal kuulnud. See inimene vist ei kujuta ette, mida tähendab lapse kaotamine ja lein. Mingi karukese kinkimine oleks nagu haavale soola raputamine. Väga kohatu.
    Huvitav, mida see inimene peaks vajalikuks kinkida nt vastupidisel juhul, kui laps on oma ema kaotanud, või veel hullemal juhul mõlemad vanemad?

    • Mallu
      Vasta Mallu 14. märts 2022 at 14:52

      ah, nagu öeldakse, siis see issanda loomaaed on nagu ta on.

  • Avatar
    Vasta tiina 11. märts 2022 at 11:40

    muidugi ei pea kõiki aitama. üldsegi on abipalveid tohutu hulk ja kuidas nüüd vahet teha, mis läheb päriselt õigesse kohta.. kõik on juba kõiki abistanud, varsti pole kellegil endal enam raha, rääkimata sulle kandmisest sest su blogis on abipalve.

  • Avatar
    Vasta y2k 11. märts 2022 at 08:52

    Eks igaüks tahab oma 15 minutit feimi kätte saada, ükskõik, kui totter mingi idee ka poleks. Tõesti- heaoluühiskond oma täies hiilguses. Saata sõjakoldesse mänguasju, sealjuures veel isikliku tragöödia läbi elanud täiskasvanud inimestele, kellel pole hetkel ei ravimeid, toidu, puhast joogivett ega eluaset. Kes jätavad lemmikloomad maha, sest pole võimalust neid kaasas vedada. Ja siis keegi leiab, et saadaks pandasid. Et noh, mänguasja on põgenedes ikka vahva kaasas tassida.
    Aga see selleks. Mis teeb asja ERITI inetuks, on selline manipuleerimine. Ja kuidas see suhtlus teise inimesega käib, on ikka hämmastav. Kui sa ei hüppa, kui mina tahan, siis saad sõimata. Samasugused on need, kui pakud tasuta asja, siis saad veel piki päid ja jalgu, kui teise Eesti otsa oma kulu ja kirjadega kohale ei toimeta.

  • Avatar
    Vasta Marge 10. märts 2022 at 23:51

    Tegelikult tahaks teada mis tekstiga need kaardid seal pandade küljes tema arust siis oleks? Mida ta kavatseks öelda oma last leinavale emale? RIP? Tõesti tahaks teada mida tal oli plaan kirjutada, et millised sõnad tema arvates neid emasid lohutaks ja aitaks?

  • Avatar
    Vasta Marge 10. märts 2022 at 23:40

    Sry, aga see mänguasjade kogumise aktsioon on lihtsalt.. rumal. Nagu kes hakkab seal sõjamöllus üldse mingi mängukaru pärast üles otsima neid emasid, kelle laps surnud? Selle peale aega ja ressursse raiskama. Ja olukorras kus on puudus meditsiinivahenditest, ravimitest jne, siis.. Tegid väga õigesti et seda asja ei toetanud, lapse kaotanud ema ei huvita ega lohuta mingi Eestist saadetud panda.

  • Avatar
    Vasta Liis Er 10. märts 2022 at 20:18

    Eee.. mul tekib küsimus, et miks olen ma nagu LUUSER ise enda arveid maksnud. Oleks teadnud, et sinult küsida saaks.. 🙁 ja nüüd olengi hiljaks jäänud.

  • Avatar
    Vasta Merli 10. märts 2022 at 15:40

    Ma töötan toidukaupluses, vastan küsimusele, “kas teil soola on?” päevas (viimased nädal aega) vähemalt 30 korda EI!!!, millele järgneb, “Miks?” Üritad siis viisakalt vastata!! Kuniks üks proua ütles, et ta annab oma numbri ja ma helistaks talle kui tuleb ja siis kõrvalt pakkus veel üks proua oma numbrit, et ta ikka tahaks ka! Lõpuks ei jõudnud viisakas olla ja küsisin, et kas salvestan sool 1 ja soola 2 või? Jummala eest, inimesed lähevad hulluks??!!!

    • Mallu
      Vasta Mallu 10. märts 2022 at 15:44

      haha, nagu sa hoiaksid kuskil endal salasoola meelega peidus 😀

  • Avatar
    Vasta Triin 10. märts 2022 at 14:36

    Kõik need annetused ja fondid jne on minu silmis niiii kahtlased. Sõda on äri. Ukraina värvides ülehinnatud lilled ja ninnud nännud, mis lubavad müügist annetada. Keegi ei kontrolli, nii et ma tõesti ei usu, et nad kuhugi annetavad. Ainus legitiimne viis annetada on minu silmis ka kas otse Ukrainasse raha kanda või majutust pakkuda. Muu on mull.

    Pmst selle näki puhul tundub, et ta tahab vahendustasuga pandasid müüa 🙂

    Ja niimoodi manipuleerida, kole inimene.

    Pea vastu!

    • Avatar
      Vasta Marge 10. märts 2022 at 23:36

      See airbnb teema on ka kahtlane. Sattusin vaatama ühe videolõiku twitteris, kus sellest juttu oli, et kui sa seda kaudu tahad head teha, siis võib see mitte nii heaks otstarbeks minna. Esiteks võib see Dima keda sa heas usus toetad tegelikult putinimeelne tegelane olla, teiseks on paljud pindade üürileandjad suured ettevõtjad, kes ei pruugi ise üldse Ukrainas asudagi, nii et võid toetada õnnetu ukrainlase asemel hoopis mõnda Venemaa ettevõtet. Kõige kindlam on ikka otse konkreetseid Ukraina abistamisega seotud organisatsioone toetada.

  • Avatar
    Vasta tyyna 10. märts 2022 at 14:28

    Palun , selgitage mulle, kuidas on lapse kaotanud emale mänguasjade saatmine lohutus???? Minu silmis on see ÄÄRMISELT TAKTITU JA KOHATU käitumine. Sel inimesel on miski peas sassis. Seda näitab ka kiri sulle. Ma oleks ka väga häiritud . Ma tõesti ei saa sellest mitte mingil moel aru, kuigi mul on alati kalduvus ka halvasti käitunuid mõista. Vahel tahaks kohe raputada mõnd. Oeh, mul kahju millise surve alla sa elad nende palvete ja nõudmistega.
    Muidugi sinu raha kasutus ajab enamikel silmad punni ja see ongi põhjus, miks üldse sulle need nõuded-palved tulevad. Kui nüüd vähem oma raha kulutusest räägiksid poleks jälle blogi sinu nägu ja põnevust hulka vähem, pole vahet kas kaasatundjatele või parastajatele. Oled tõesti mitme tule vahel ja see pole lihtne elu tõesti. Kuidagi saavutada see, et selline kiri lendab prügilasse ja unustatud ta on. Pommitajale aga saata vastus et tegu on väljapressimisega ja selliseid asju menetleb politsei ja kohus.

  • Avatar
    Vasta Mina 10. märts 2022 at 13:19

    Ma olen lapse kaotanud (mitte küll sõjas, teistmoodi) ja mind see panda küll kuidagi poleks siis aidanud. Andke palun andeks, see ei ole kõige asjalikum idee. Autor on kindlasti heasoovlik, aga ma ei poolda sellist viisi. Pigem vajavad need emad tulevikus võib olla psühholoogilist abi. Kuidagi sellisel moel neid aidata, aga hetkel ma ei kujuta ette, et saaksin mingi panda kuskilt Eestist südamliku kirjaga.

  • Avatar
    Vasta Caro 10. märts 2022 at 10:58

    Hei!

    Olen aru saanud, et sa hetkel karjatad üksi kolme last ja tegeled ka blogiga. Seda on ühele inimesele ikka korralik kogus tööd ja ma ausalt ei kujuta ette, kust võtad selle aja, et pidevalt veel ekstra teha.

    Ka mina tegelesin käesoleva sõjaga seoses ühe konkreetse aktsiooniga – sõber tõi Poola piiri äärest bussiga oma Ukraina sugulasi siia ning võttis sealt kaasa ka võõraid. Kui ta läks, oli buss triiki täis mähkmeid, beebi pepulappe jms. Kui tagasiteel oli, küsisin nii möödaminnes, et ega neil põgenikel juhuslikult midagi vaja pole ja sõber (meessoost) vaatas üle õla ja ütles, et kuramus tõesti neil pole ühtegi asja, on vaid need riided ja jalatsid mis üll. Panin siis paari gruppi kuulutused, et davai kogume naistele-lastele stuffi ja kujutasin ette, just how neatly ma seda kõike orgunnin, sest ma ju vana orgunnimutt eksju. Et komplekteerin ikka suurusnumbrite järgi jne. Et põgenikel võimalikult mugav oleks.

    Abipakkujaid tuli nõnda palju, et ma ei jõudnud isegi kõigile vastata. Palusin, et nad kirjutaksid kottidele-kompsudele, mis seal sees. Paljud tõid ka asju, mida polnud palutud. Viineripirukateni välja 😊 See kestis kokku kaks ööpäeva ja ma suutsin end totaalselt rihmaks tõmmata selle projektiga. Sain aru, et mina kahe pisikese pärdiku üksikemana ei ole praegusel hetkel see, kes peaks end vabatahtlikuna üles andma või muudmoodi üle iseenda proovima aidata. Loomulikult meie pere püüab ka edaspidi ja loomulikult on okei ka natuke iseenda heaolu loovutada teiste aitamise nimel, aga tuleb olla realist.
    Keegi ei võida suurelt, kui ma selle asemel, et aidata kasvõi kübeke siis, kui saan, tõmban ennast lõhki ja tekitan endale tervisehäired ja vanemas lapses trotsi, et miks emme tegeleb võõraste lastega ja temaga mitte üldse… beebi õnneks ei pahandanud, aga kogu see teise päeva sagimine-sehkendamine mõjus natuke tallegi (või minu närveerimine, et kuidas küll õigeks ajaks jõuan).

    Niiet võta hästi rahulikult. Sa teed praegugi piisavalt. Ma loen su blogi nagu kuuvarjutus, sest endal aega napib igasugu mõnusateks lugemisteks, aga isegi mina olen aru saanud, et sa vahel tegeled ka abistamistega.

    Pandade idee osas mulle tundub, et on mingi eri sort inimesi, kellele meeldivad pehmed kaisuloomad, nad tahavad neid ka ise kingituseks saada, ka täiskasvanuna. Ja nad ei suudagi sellest enda tahtmisest kaugemale näha. Neid lohutaks üks panda vist iga kell. Aga selliseid inimesi on vähe ja panda-abipakkuja ideel seega jumet pole. Mina olen ntx eluaeg kaisuloomi suht jälestanud, mõttetud tolmukogujad.

    Ja sõja ajal mõistagi on eelistus paratamatult alati praktilistel väärtustel. Panda ei sünni patta panna.

  • Avatar
    Vasta Eva 10. märts 2022 at 10:54

    Appi kui halb idee. Kuidas inimene nii rumal saab olla. Keegi kes kaotab lapse peab vaatama mingit võõrast mänguasja ja mõtlema, et tema laps ei saa enam kunagi mängida. Uhh see on nagu nuga selga, väga halb idee, ise ei toeta seda ka.

  • Avatar
    Vasta Päikene 10. märts 2022 at 10:43

    Uskuge mind terve euroopa aitab Ukrainat. Punane rist, meeletud annetused jne aga krt see abi (toit, jook, arstiabi, ravimid, hügieenivahendid jne) ei jõua ju sinna piirkondadesse, mida pommitatakse halastamatult. Kahjuks tõesti mänguasjad ilmselt ei ole prioriteet nr 1, isegi, kui kõik soovivad aidata, siis peab natuke ka mõtlema. Samas igalpool annetatakse väga palju aga eile lugesin, seal Niine 2 (kuhu pagulased esmase asjana bussiga jõuavad?) on linna poole ainult KOMMi ja KüPSIST!!! Miks need annetused toiduna ei jõua ntx sinna. Keegi hea inimene oli 100€ sinna süüa viinud ning see kadus hetkega laualt. Parem suuna need mänguasjad Eestisse jõudvatele lastele 🙂

  • Avatar
    Vasta E 10. märts 2022 at 09:32

    Lugupeetud idee autor. Spetsialistina (selleks ei pea isegi spetsialist olema, aga, et oleks veelkord rõhutatud), palun jäta see idee sinnapaika nüüd ja kohe. Üks asi, jah, ei ole mõtet teha end rohkem rumalamaks, aga see on veel andestatav. Teine ja põhiline: selline “kingitus” ei ole leinavale vanemale kohane. Ilmselt ma ei pea end põhjendama. Võimalusi aitamiseks praeguses olukorras on palju, võta internet lahti ja leia endale jõukohane. Ei ole vaja kangelast mängida ja mingi “hiilgava” ideega välja tulla, mida ise teostadagi ei suuda. Käimas on sõda, kus abivajajad vajavad niivõrd elementaarseid asju või annetusi. Mallukas on eeskujuks, aitäh!

  • Avatar
    Vasta Mena 10. märts 2022 at 01:25

    See on ilmselgelt väga haige idee, aga huvist küsin, et kuidas muidu nende pandade üleandmine sõjaolukorras välja näeks? Et pannakse mingid kuulutused üles, et sel päeval selles pommivarjendis jagama pandasid emadele, kelle laps on sõjas surnud? Inimene üldse mõtles niikaugele? Või on sõjaväelastel ja arstidel seljakotid pandadega seljas pidevalt, et kui laps sõjas hukub, siis saab emale kohe sealsamas kõrval panda pihku suruda? Pandade asemel võiks inimene endale mõistust hankida.

  • Avatar
    Vasta Mariin 10. märts 2022 at 01:14

    Sry, aga ma lugesin mitu korda hämmastuses ja kas ma saan õigesti aru, et mingi tibin soovib lapse kaotanud leinavatele emadele saata mängupanda koos kaardikesega??? Ja lisaks peaks Mallukas selle kinni maksma? Sry, aga ma ei suuda meenutada, kas ma kunagi varem olen üldse nii eluvõõra ja rumala ideega kokku puutunud. Kui ma oleksin ema, kes on kaotanud enda lapse, kelle kodu on ilmselt hävitatud jne ja siis mingi vabandage väljendust, aga debiilik saadaks mulle mängupanda kirjakesega, siis ausaltöeldes mõjuks see kui näkku sülitamine. Kas see inimene üldse saab aru või suudab veidigi ette kujutada, mida tähendab lapse kaotus? Ja ostaks neid pandasid kohe varuga jah. Saab rohkem “head” teha 🤦‍♀️🤦‍♀️🤦‍♀️🤦‍♀️ Saan nüüd aru, mis tunne on kui võõra inimese pärast on piinlik.

  • Avatar
    Vasta Kristel 10. märts 2022 at 00:01

    Oomaigaaad…ma lähen nii närvi selliste inimeste peale, kes NÕUAVAD aitamist. Väga õige, Mallukas, et oled õppinud selekteerima reaalseid abivajajaid. Kõiki ei saagi aidata ja elu on näidanud, et järjest enam tekib “abivajajaid”, kes loodavad lihtsalt heausksete inimeste abil oma elujärge parandada ja seeläbi kuritarvitavad annetaja usaldust.
    Annetamine on nii sügavalt isiklik asi, et mitte iial mitte keegi ei tohiks selleks sundida/survestada. Just täpselt nii ongi, nagu sa ütled, et teemaga peab “klikkima”, siis on annetus südamest ja õige asja nimel ning endal ka hea tunne.
    Annetuste kogujale: ole palun nii hea ja jäta see pandade plaan katki. Seda raha saaks palju otstarbekamalt ja kasulikumalt kasutada Ukraina inimeste heaks. See konkreetne algatus on tõesti veidike naeruväärne ja mõjub loodetud lohutuse asemel hoopis mõnitavalt.

  • Avatar
    Vasta Mia 9. märts 2022 at 23:37

    Idee saata sõjas lapse kaotanud emadele mingi mänguasi on minu meelest väga kohatu, loodan ausalt öeldes, et see ei teostu. Psühholoogiline abi, raha, toit, mis iganes oleks neil vaja, aga mitte mingit suvalist anonüümset pandat.

  • Avatar
    Vasta J 9. märts 2022 at 23:12

    Ja siis ma olin ükspäev nagu psühh, kes kirjutas sulle 3 erinevasse kohta, sest iga järgmine tundus eelmisest parem 😂 ja noh süda loomade pärast valutas. Sorri 😂 Oleks pidanud vist ühe sõimu ka takkajärele kirjutama 😂🙄

  • Avatar
    Vasta Leedukas 9. märts 2022 at 22:41

    Armas sõber (kuigi ma sind isiklikult ei tunne) ära lase mingisugustel hulludel ennast terroriseerida. See on vaimne vägivald.
    Olen alati imetlenud, kui palju sa teiste heaks teed – ausalt seda on liiga palju. Ära lase selliseid ligi.

    Seda jaburat soovi pandasid saata ma isegi ei kommenteeri, see on liiga 🤮

  • Avatar
    Vasta Merle 9. märts 2022 at 22:36

    Minu lemmik koht on see, et olen mitme inimese poole pöördunud aga sina oled esimene ja viimane valik mõjusa inimesena..et siis pöörduski vaid 1 inimese poole üldse? 😀
    Aga nõus kõigi teistega, et ääretult kohatu soov aitamiseks. Ja veel kohatum seda inimesele nina peale visata.
    Tahad aidata, mine vii oma vanu riideid, kanna kasvõi eurogi, paku end õpetajaks mõnele naisele/lapsele. Valikuid on tänaseks päevaks nii palju.
    Ja ffs, panda näeb välja kui kõige õnnetum loom ever, tahad neid emasid veel rohkem nutma ajada!?

  • Avatar
    Vasta Liise 9. märts 2022 at 22:12

    Kuidas ta need pandad kavatseb sihtgrupini toimetada !? On tal kohalikud kontaktid või ostab ära ja siis hakkab vaatama 🤔 Muidu PPA jagab piiril põgenenud Ukraina lastele karvaseid mänguasju, annetagu neile

  • Avatar
    Vasta Helina 9. märts 2022 at 22:00

    Jeerum küll. Inimeste tunnetused on tõesti erinevad, aga lapse kaotanud emale mänguasi kinkida … see on nagu mõnitus.

  • Avatar
    Vasta R. 9. märts 2022 at 21:35

    Jätan selle rahakerjamise teema kõrvale ja räägin oma mõtteid autori idee kohta. Võibolla autor ise satub lugema siia.
    Ma usun, et ilmselgelt sa oma ideega halba ei soovinud, aga ausalt ka, ma olen sõnatu. See on kõige jaburam idee üldse, mida ma elus lugenud olen.
    Ma proovin sind mitte hukka mõista, aga ma lihtsalt küsin, et kas sul on endal lapsi? Oled sa proovinud ette kujutada olukorda, et su lapsega midagi juhtub? Liida nüüd sinna otsa sõda. Kui üldse lapse kaotanud emal mingigi eluisu veel on, siis mureks võib olla matuse korraldamine SÕJA KESKEL. Kui seda teha ei saa, kes see jätab oma surnud lapse keha kuskile vedelema ?? Mis sa tõesti arvad, et tore oleks samal ajal mingi su mõttetu pandaga hängida või põgeneda mänguasi taskus? Või kuidas sa seda olukorda ette kujutad??? Ma nagu igatmoodi mõtlen, et kuidasmoodi see panda kasuks tuleb?
    Kui sa tõesti tahad lapse kaotanud vanemaid aidata, kogu kasvõi matuse tarbeks rahasid, et vanemad saaksid oma silmaterad väärikalt matta (kui üldse sõjas see võimalik on).
    Kogu see olukord on nii õudne lihtsalt, ma ei kujuta ettegi, mida need vanemad tundma peavad. Palun, paluun ära tee seda panda projekti nende puhul.
    Üleüldse on keeruline abi sinna tarnida nagunii.. panda on hetkel seal ebaoluline.
    Kui sa oma panda ideest lahti ei suuda öelda, siis kingi need näiteks Eesti lastele, kes on mõne raske haiguse tõttu haiglas. Usun, et nemad oleksid küll tänulikud 🙂

    • Avatar
      Vasta Tirts 9. märts 2022 at 23:02

      100% kirjutan alla.

    • Avatar
      Vasta Sille 10. märts 2022 at 00:22

      Word! See on nii loll idee ja jutt, et valus on lugeda.

  • Avatar
    Vasta A 9. märts 2022 at 20:55

    Kui mu keegi mu lastest saaks sõjas surma siis vb natuke lohutaks vaid kui keegi saadaks ümbrikus juppe sellest sõja algatajast(süüdlasest) Vaevalt on neil emadel seal aega mingit mõmmit kaisutada või isegi rahus leinata…Tundub eriti lamp idee ja veel lambim on solvuda ja hakata sedasi plärtsuma.

    • Avatar
      Vasta H-M 9. märts 2022 at 22:23

      100% nõus. 💔

  • Avatar
    Vasta Kätlin 9. märts 2022 at 20:54

    Ka minul on raha mured ja seetõttu müün oma lapsele väikeseks jäänud riideid. Ja võin ausalt öelda 50/56 suuruses riideid on päris palju läinud kahele naisele kes kas väga väikese imikuna jäi lapsest ilma või 8 elukuul emaüsas lapse süda lõpetas töö.
    Seega sellest mõttest ma saan aru, kui ei ole last kaotanud, siis ei oska ette näha, kuidas leinata. Ja mul on tunne, et emas ostavad endale nuku, kes siis asendab seda beebit (no kahe ema näitel), või no kuidagi see lohutab!

  • Avatar
    Vasta Anna 9. märts 2022 at 20:48

    Selline idee lihtsalt näitab, kui priviligeeritud kõikide meie elud on siin. Sõda tähendab seda, et ükskõik mille saatmine inimestele on tohutult keeruline. Teed on blokeeritud või neid enam polegi, linnad sisse piiratud. Riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid näevad megapalju vaeva, et haigetele lastele ravimeid ja hingamisaparaate toimetada, inimestele vett ja toitu jmt HÄDAvajalikku. Kastitäie mänguasjade saatmine riiki on lihtsalt nii jaburalt läbimõtlemata idee, keegi ei hakka neid vedama, kui võimalus on viia ravimeid ja toitu Ukraina sees. Ja piiril on niigi hunnikutes asju, mida keegi ei vaja.

  • Avatar
    Vasta Riin 9. märts 2022 at 20:44

    Ema Theresa ütles ju ka seda, et kui tahad muuta maailma, mine koju ja armasta enda perekonda. Aga jah, kahjuks see pole ainus näide, kuidas trollid isegi teiste poolt annetatud raha üle kraaklema lähevad. Sina oled tubli ja aitäh, et aitad! 🙂

  • Avatar
    Vasta Tiina 9. märts 2022 at 20:42

    Mis asja sa neist hulludest kuulad. Need, kes on Ukrainas lapse kaotanud, neid ei aita mingi mänguasi Eestist, vaid neil on vaja päris abi ja praegu vaatab kogumaailm sinnapoole ja see, et sa ei taha neid mänguasju korjama hakata, on täiesti fain. Lisaks on see sõda tekitanud juurde neid “wannabe” aitajaid, nii et ära põe. Kurat, sa paistad nagu normaalsem, et sa ei lase igal ühel endale pähe sittuda. Võta ennast kokku! aga muidu, chill. Ja et tava elu natuke meelde tuletada, kust see vaip pärit on?

  • Avatar
    Vasta Ebe 9. märts 2022 at 20:38

    Appike ei kujuta ette et keegi sellist “abi” saada tahaks….see on mega imelik ausalt öeldes, see idee….

  • Avatar
    Vasta Britta 9. märts 2022 at 20:30

    Oiii.. lapse kaotamisel on omad kindlad asjad mälestuseks, mis seostuvad just lapsega (need haiglas kohe taevasse minevad, kes pole j6udnud veel koju saada ja oma tekke /mänguasju omada, nendel vb v6taks jah kohapealse mänguasja, millega ka viimased pildid kohapeal tehtud).
    Aga hiljem kuskilt sellist khm… kingitust saada oleks oi kui rämedalt valus ja selline üliõel nali… nagu ütlesin, enamikel lapse kaotanud emadel on juba omad kindlad asjad, mis neil juba seostuvad oma lapsega – kasvõi pesemata sokk, mis on pisikese jala otsas olnud ja nüüd rahakoti vahel oma kindlal kohal seisab.

  • Avatar
    Vasta Teistmoodi kodus 9. märts 2022 at 20:24

    Mul kukkus karp lahti just selle neiu kirjutise peale😅… kas ebaviisakamaks enam saab minna … leian igati, et see osa ” ise valin kas viitsin aidata, millal ja keda aidata” on igati õige su poolt 🤷🏼‍♀️. Samuti.. mul ka lapsi pole, aga mida vanem selle mänguasjaga pihta hakkab kui tal enam last ei ole 🥲?!

    Aga.. päriselt ka inimesed küsivad abi, et aita mu sms laen kinni maksta? Wow lihtsalt…

  • Avatar
    Vasta E. 9. märts 2022 at 20:19

    Täitsa pees… ma vist tõmbaks andjale selle pandaga vastu pead. Kust inimestel sellised idiootsed ideed tulevad?

  • Avatar
    Vasta Eva 9. märts 2022 at 20:13

    Emad on kaotanud Putini sõja tõttu draagiliselt lapse, nende kodumaad ja inimesi hävitatakse ja see tädi on solvunud et ei saa pandasi saata?🙄

  • Avatar
    Vasta A 9. märts 2022 at 20:08

    Eh.. Lapsi mul veel pole ja vb pole pädev arvamust avaldama, aga ma ei tea, tahaks teada, kui palju on veel inimesi, kes näevad sellist üleskutset ja mõtlevad et see on hea mõte.. 🙁 need naised (ja isad ka!!!!) vajavad pigem psühholoogilist abi ja vastutavate inimeste karistamist ning isegi see ei aita tegelikult. mänguasjad… No ma ei tea.
    Kokkuvõtteks, heategevust võib hakata tegema igaüks meist, aga see ei tähenda koheselt, et kõik PEAVAD sellega kaasa tulema. Vastulause, mille juurde lisas on samuti inetu.

  • Avatar
    Vasta Sirli 9. märts 2022 at 20:03

    Haiged inimesed..krt, minge tööle ja teenige ise oma abiraha ja siis jagage seda kellele tahes.

  • Avatar
    Vasta K.D 9. märts 2022 at 20:01

    Ma rääkisin sellest ideest oma mehele… Ta pakkus, et kas nukke ei tahaks neile emadele saata w? 😬😬
    Et jaa… ma sellises olukorras võtaks ka parem kas relva või jupi nööri.

  • Avatar
    Vasta Kristina 9. märts 2022 at 19:58

    Tõesti tekkis küsimus, et mis need emad nende mänguasjadega teevad? 🤔
    Ja mul jäi nagu arusaamatuks, et mis rolli sina siin mängiksid? Tal on need 20-50 bandat endal olemas?! Siis pangu aga teele.

    • Mallu
      Vasta Mallu 9. märts 2022 at 20:01

      Ei tal ei ole neid olemas, tahab ilmselt osta

  • Avatar
    Vasta Eva 9. märts 2022 at 19:58

    Selle karuga kui tuleks keegi mulle sellises situatsioonis “abistama”.. tead. Ma vötaks selle viisakusest vastu ja teistpidi viskaksin ära. Karukesi jagatakse lastele, kes on kiigupealt kukkudes haiget saanud, mitte leinavale emale. Mida ta teeb sellega seal Poola piiril!? Lihtsalt tüütu kodin mida peab tassima.

    • Mallu
      Vasta Mallu 9. märts 2022 at 20:01

      ma mõtlen sama

  • Avatar
    Vasta Mirjam 9. märts 2022 at 19:55

    Ma arvan samuti, et see pole just kuigi hiilgav idee, sest kui nüüd hüpoteetiliselt asetada end ema olukorda, kes on lapse kaotanud, siis miks peaks teda lohutama mingi panda? Mainimist väärt veel, et mingi suvaline kaisuloom kuskilt teisest riigist, kas siis uus või mingite võõraste laste poolt kasutatud!?!? Idee jääb mulle igatahes arusaamatuks. Saan veel aru, kui sel emal on soovi veel pikalt kaisutada OMA lapse mingit isiklikku asja, aga võõrast suvalist mänguasja, sorry tundub jabur.

  • Avatar
    Vasta Heidi 9. märts 2022 at 19:54

    Nõus. Inimesena ma muretsen meie ümber toimuva pärast aga ei saa ju igal minutil enda tunnete najal endale karuteenet teha. Usun ka seda, et juhul kui peaks ise olema sõjakoldes, siis on kaks varianti-nutta ja tunda hirmu või võidelda(ükskõik mis tasandil) ja sellele tundele vastu hakata. Ka sõjaolukorras tehakse nalja ja lausa PEAB tegema, ja kui koguaeg endale selles olukorras kaasa tunda, siis ei oleks meist kellestki kellelegi vastuseisjat.

    Ja neile emadele, kes on selles olukorras kaotanud oma lapse, mehe, lähedase(d), oma kodu… ei oma mingi lambine banda MITTE MINGISUGUST tähendust! Nad tahavad enda inimest, enda rahu tagasi, mitte mingit mänguasja. Seega see aktsioon ei oleks kindlasti heas mõttes kedagi kuidagi lohutada suutnud.

  • Avatar
    Vasta J 9. märts 2022 at 19:53

    Kui see aktsiooni algataja seda loeb, siis palun ära tee seda. Inimesed surevad, kaotavad oma lähedased, on sisuliselt paljas ja näljas. Niigi on raske sinna abi saata, leida transporti ja juhte. Sotsiaalmeedias juba ringleb, kuidas kasutatud käekotid ja kontsakingad segavad elutähtsate asjade sorteerimist ja kättetoimetamist. Keegi päriselt mõtleb, et jube hea mõte oleks sinna mingi 50 pandat jalgu saata???? Anneta selle asemel raha, et reaalselt mõne lapse elu päästa.

  • Avatar
    Vasta mairi 9. märts 2022 at 19:53

    Ma saan aru, et suht mõttetu on öelda: ära tee välja!, sest sellistest tänitamistest on raske mitte välja teha, aga tegelikult ka – ära tee välja! Jäta vahele! Loe ja unusta! Mina näiteks ka ei saa sellise asja mõttest aru: esiteks, kuidas see peaks nende emade valu leevendama, aga teiseks: kuidas nii konkreetse sihtotstarbega asi peaks kogu selle sõjamäsu sees nende õigete inimesteni jõudma? Kas hädavajalikkusest lähtudes pole mitte terve hulk asju, mida kohale toimetada oleks märksa olulisem? Niigi on siit-sealt kuulda, et juba on neid õngitsejaid igasuguseid välja ujunud; kes tahab korjata raha loomade aitamiseks, kes korjaks omal käel midagi seal hädas olevate laste jaoks jne. Väga kahtlased ettevõtmised minu silmis, kui on olemas Punane Rist, on olemas Pagulasabi jmt organisatsioonid, kes teavad täpselt, kuidas abi andmist korraldada, kellel on kontaktid ja koostöö. Eluilmas ei soovitaks kellelgi sellistele üksikutele aktivistidele mingeid summasid kandma hakata, sest isegi kui ta soov on siiras (milles nii mõnelgi juhul on põhjust kahelda), siis pole sugugi kindel, et see abi tõesti õigesse kohta jõuab. Nii et – loe ja unusta! Sul on täielik õigus ise otsustada, keda sa toetad, keda aitad, millal, kellele ja kui palju annetad jmt. Ära lase niigi keerulistes oludes oma tuju mingil näägutajal rikkuda.

  • Avatar
    Vasta X 9. märts 2022 at 19:51

    Olen lapse kaotanud, ning ausalt ei sooviks kelleltki saada laste mänguasja kingituseks! See rebiks kõik haavad lahti ja oleks valus. Mulle piisab oma lapsest jäänud tekist.
    Teema algataja võiks kysida yldist arvamust sellest näiteks facebookis grupist kus on vanemad kea on lapsed kaotanud.

    • Mallu
      Vasta Mallu 9. märts 2022 at 19:54

      Ma ausalt tunnen sulle nii nii nii väga kaasa. Ja sul on õigus – et aidata selliseid vanemaid, peaks küsima nende käest, kellel oleks sellise olukorraga kogemust. Muidu võib abi asemel ainult haiget teha.

      • Avatar
        Vasta Kati 9. märts 2022 at 21:02

        Kui ma oma lapse kaotasin, poleks küll kellegi krdi pandat või muud looma tahtnud. Tõesti oleks vastu pead visanud selle looma. Niigi on valus. Mänguloom oleks nagu mõnitus.

  • Avatar
    Vasta Liis 9. märts 2022 at 19:51

    Vabandan see heategija ees, aga wtf? Kust üldse selline mōte ja kuidas see peaks lohutust või leevendust tooma? Ma saan omale mänguasja lohutuseks, sest mu laps on surnud. Kõlab nagu super õel nali.

    • Mallu
      Vasta Mallu 9. märts 2022 at 19:53

      Ma nägin tiktokis ühest USA haiglast seda ruumi, kus vanemad saavad oma siit ilmast lahkunud lastega teha viimaseid mälestusi. Ala jalajäljed ja pildid ja siis saab sealt valida ka ühe mänguasja, mis endale nn mälestuseks võtta. Et teoorias see MÕTE pole nii halb, aga sellises olukorras… ma ei tea, kas sellel oleks sama efekt.

      • Avatar
        Vasta Lizka 9. märts 2022 at 20:18

        See idee on nii kohatu ja nõme.
        Saan täiesti aru, miks sellele nö oma õlga alla ei pane.

  • Avatar
    Vasta Signe 9. märts 2022 at 19:49

    Isegi ma läksin lugedes närvi 😂 minu meelest sa pidevalt muudkui aitad kedagi, mis on megatore ja etteheiteid kellelgi siinkohal teha küll väga nõme.

  • Avatar
    Vasta Sss 9. märts 2022 at 19:49

    Mul on endal 2 väikest last(1 ja 3 aastane)
    Olen korduvalt korduvalt korduuuvalt valanud pisaraid nende pisikeste pärast kes oma elu selles sõjas kaotanud on ja nende vanemate hingevalule. Olen ka ennast mõelnud nende emade olukorda ja mingisugune pehme loom lendaks minu poolt lausa jalaga eemale ja haaraksin asemele relva, et minna ise nottima neid kes mult lapse/lapsed võtsid..
    Need on muidugi lihtsalt mõtted ja ma ei suuda eluilmaski päriselt aru saada, mis toimub inimesega kes on lapse kaotanud.

    • Mallu
      Vasta Mallu 9. märts 2022 at 19:50

      Ma loodan, et me ei pea ka kunagi aru saama, mis sellisel hetkel ema peas toimub. Tõesti loodan.

  • Avatar
    Vasta Eeva 9. märts 2022 at 19:45

    Mallu sul on jumala õigus. 100% ja rohkemgi veel.

  • Avatar
    Vasta Erika 9. märts 2022 at 19:44

    mu reaktsioon on lihtsalt üks suur WT..😀 miks peaks keegi üldse sellise aktsiooni korraldama?? ma ei usu, et keegi sellega klikiks, peale korraldaja enda.. Suhtumine on muidugi 5+. Nii jõuab kindlasti elus väga kaugele.

  • Avatar
    Vasta Marika 9. märts 2022 at 19:39

    Issand, kui haige mõte 😬

    • Mallu
      Vasta Mallu 9. märts 2022 at 19:41

      No mõte minu meelest haige pole, aga mina ei kliki sellega väga, sest ma ei tunne, et ma sellises olukorras mingit rõõmu saaksin sellest.

      • Avatar
        Vasta Elena 9. märts 2022 at 22:13

        Tegelikult tahaks teada selle inimese vanust, kes selle idee välja käis. On ju alati võimalus, et see neiu on 10 või 12 ja sellises vanuses oleks tõesti panda kallistamine vb rahustav. Kuid emana…hoidku kõigevägevamad sellise “kingituse” eest.

  • Avatar
    Vasta Laura 9. märts 2022 at 19:39

    Sorry, aga lapse kaotanud emadel pigem muud vaja kui pandasid ja “you can do it” kaarte.

    • Mallu
      Vasta Mallu 9. märts 2022 at 19:41

      Ma arvan isiklikult sama.

      • Avatar
        Vasta A 9. märts 2022 at 22:52

        Ma kaotasin oma esimese lapse, ainukese poja viimasel rasedusnädalal, sündis surnult. Kui keegi oleks mulle selle peale mingi karvase eluka toonud oleks selle samaga talle piki pead virutanud. 🤦‍♀️🤦‍♀️🤦‍♀️🤦‍♀️ idiootsus sellise idee peale üldse tulla, ükski lapse kaotanud vanem ei soovi saada mingit mänguasja lapse surma puhul,enamasti jah neil oma lapsest jäävad mälestuseks asjad, või kui sünnib surnult siis ka ju oled raseduse jooksul midagi oma lapse jaoks muretsenud,siis jääb see mälestuseks soovi korral. Minul ei jäänud midagi mälestuseks, va ultraheli pilt, sest lapse sündides olin nii noor ja ei julgenud surnud lapsest haiglas pilti teha ja ükski arst ei pakkunud ka et võiks teha. Aga nüüdseks pole seda ultraheli pilti ka ,see hävis tulekahjus kahjuks.