Eile just mõtlesin, et kui ma peaks südamest ausalt vastama küsimusele, et kuidas läheb, siis ma ei oskakski midagi vist öelda. Mulle tundub, et kui ma vastaks hästi, siis see tähendaks seda, et iga aspekt elus on paigas, süda on ainult rõõmu täis, pereliikmed kõik kenasti terved ja mured puuduvad. See on muidugi päris kaugel sellest, mis minu elus toimub, aga ma otseselt ei arva ka, et mul halvasti läheks? Või läheb? Issand ma ei tea.
11 kommentaari
Mul on kaa kurb olla, täna on päevade eelne deprekas, tööl hakkas kohe hommikul jamadega, kui mehele kurtsin siis ta ainult ütleb et ega sa laps ei ole, et nutad 😞. Jah ei ole laps, pean täiskasvanu olema, ma lõpetaks üldse kogu selle jama siin maailmas ära, aga ei saa, mul on laps, enne peab tema suureks kasvatama! Koju ema juurde pole ka mõtet minna, mul ei ole sellist hoolivat pere kahjuks , nad ei ole mitte halvad aga igaüks peab ise hakkama saama. Õige ka muidugi ,aga täna on kohe eriti närune päev, üritan vastu pidada. Ja mul ei ole isegi kassi, sul on vähemalt viis armast kiisut kodus!
Jah, mul hakkasid obv eile päevad ka, nii et ilmselt selle pärast hitib kõik nii hard ka. Ja mis jutt see on, et täskasvanud ei nuta? Et saad 18 ja emotsioonid saavad selle päevaga lihtsalt otsa? Nii ka elu õnneks ei käi.
Mul on sarnased tunded, aga suuresti depressiooni pärast. AD aitavad mind ja olen hakanud rohkem ka nt jalutamas käima, mis aitab mul aju ja keha tasakaalus hoida. Sinu puhul on tundub jah, et ATH on kogu “kurja” juur. Mul oli lapsepõlves ATH- õpin eripedagoogiks ning olen paljudest asjad õpingute käigus aru saanud, et miks ma üht või teistpidi käitun. Sinu eneseanalüüsi võime on aga suurepärane. See on ka põhjus, miks ma täna ja ka edaspidi sind edasi jälgin. Olen sinust palju vanem aga suhestun paljudes asjades. Oled mulle hea veebisõbranna ja aitäh sulle selle eest 🙂
Ma ei ütleks, et mul depressioon on. Ja jalutama mõtlen iga päev minna, aga…siis on lampi päev otsas 😀 Ja minu eneseanalüüs on minu meelest suht kehvake, pool aega ei saa ikka aru miks ja mida ma tunnen 🥲
Ma tegin psühholoogi juures testi ja mida edasi teraapiaga läksime, seda rohkem sain testitulemusele kinnitust – olen segu klammerduvast vältijast. Ehk siis klammerdun kuni mind ei taheta ja kui tahetakse, siis hakkab mul kohe õudne ja teen sääred. Aga ise õudselt suhet tahaks, lavli. 😀 Aastaid teraapiat on veits midagi parandanud mitmes aspketis ja praegune toimiv kaugsuhe aitab ka hakkama saamisele kaasa.
Kliinilise psühholoogi teraapia on asi, mida ma alati kõigile kahe käega soovitan. See, et rääkida ei taha, käibki minu arust asja juurde. Ma ka ei tahtnud, esimesed seansid olid nii kurnavad, et ma oleksin pärast nädala aega järjest magada tahtnud; aga kurat, neist oli kasu. Muidugi ei ole seda kasu kohe näha. Väääga pikaldane protsess. Igatahes, Sensuses oli vähemalt mingil ajal võimalik saada nõustamist ka videokõne teel, st ei pea diivanilt tõusma. Vbl pakuvad endiselt sellist varianti. Ent mingi naljakas asi on jah selle teraapia alustamisega, et isegi kui totaalset eitamist ei ole, siis on ikkagi kuidagi tunne, et katuseäärel ma ju ei kõlgu, saan ju hakkama, eriti ei viitsi ka.
Appi, mul sama. Saan nagu hakkama, ei viitsi, ei taha 😀 Loodan, et läeb ise üle 😀
Heal tasemel psühholoogi juurdesattudes võib vabalt selguda, et see on ainult mulje, et kõik selge ja teada juba nagunii. Asjatundliku kõrvaltvaataja abiga võivad väga paljud asjad hargnema hakata, mõnikord üsna ootamatust kohast. Eeldus teraapias muidugi see, et seal peaks siis käima korrapäraselt, ühest-kahest korrast pole abi midagi
ma ausalt tahaks mingit online psühholoogi, ma ei jõua kuskil käia 😀
Mhh, sama! 🤷🏻♀️
See sõna on “kiindumusstiil” või “kiindumussuhe”! On ärev, vältiv, turvaline ja segatüüpi stiil olemas. Peaasi.ee kirjutab sellest veidi lähemalt ka: https://peaasi.ee/kiindumussuhe/#1516868303556-219c7aed-e32a
Üldiselt tahaks me kõik arvata, et oleme “normaalsed” aga eks me kõik oleme tegelikult omamoodi rikutud ikka.
Selle rääkimise osas võib proovida ka spetsialisti (psühholoogi) juurde minna, kuigi Sa oled seda vist varasemalt teinud ka. Praegu pole silma jäänud, kas kuskil käid, aga see võib olla hea koht, kus on täitsa okei veits nutta ka
Mul on tunne, et ma ei tahagi midagi rääkida. V no ma tean juba kõike ja saan kõigest aru, lihtsalt vaja veits aega, et see ise üle läheks 😀