Sotsiaalmeedia on täis suuri õpetajaid, kes on valmis (üldiselt raha eest) teile paljastama saladusi, et kuidas te saate endale paksud ja terved juuksed, nagu influkal endal. Või mõni spordipiff näitab oma treenitud ja prinki pepsi ja lubab, et kui jälgid tema treeningkava, saad sina samasuguse! Eks neid versioone, kuidas ennast “parendada” on sadu erinevad, aga see ajab närvi küll.…
Tellisin mina uue vaiba. Mõtlesin, et see eelmine oli nagunii selline “aseaine” siin, sest ta suht sinakat tooni, mitte roheline, nagu mul ülejäänud kodu vibe. Seega uus vaip pidi olema roheline, aga päris üleni rohelist ka ei tahtnud. Mõtlesin, et tiktokist olen ma ju AINULT hea nõu saanud, niisiis ma vaatasin, et seal on moes praegu sellised veits “vanaaegsed” vaibad ja justnimelt selle ma endale ka tellisin.…
Ma olen teile siin aastaid low-key ennustanud, et ühel päeval ma hambutuks jään. Miks, seda ma ei tea. Ilmselt on sellest paarist korrast, kui mu hambakroon ära tuli, mingisugune sügav trauma tekkinud. Aga läks hoopis nii, et eile saime teada, et üks meie pereliikmetest tõesti jääb hambutuks ja jeerum tänatud, see ei ole mina. Kurb on sellegpoolest.…
Ma käisin eile ennast kõpitsemas. Glow up, nagu moes on öelda. Tegin ripsmed ja küüned korda, juuksepikendustega käisin hoolduses ja Bombshellis oli just juuksuril hetk vaba aega, seega lasin endale “face framing salgud lõigata”, mis tähendab ametlikult seda, et ma olen gen Z survele alla andnud ja nüüd on mul seitel KESKEL. Olgu see märgiline kuupäev ka blogisse talletatud. St kohe peale lõikust sain teada, et küljeseitel on nüüd jälle moes tagasi, nii et nevermind……
Ma pole vist jupp aega millestki nii väga kirjutada tahtnud… Vihkan selliseid olukordi, kus ma tunnen, et ma tahaks teiega midagi jagada, sest ma tunnen, et see ju puudutab mind suurel määral, aga samas on see olukord nii palju suurem ja puudutab tegelikult veel rohkem teisi inimesi. Mina olen nagu lihtsalt mingi mõttetu pealtvaataja. Selle erinevusega, et ma ei saa siin olukorras õlgu kehitada ja öelda, et ah, pole minu asi, ei huvita. Sest kogu see pull mõjutab mind sellegipoolest.…
Ma vastasin siin just ühe Kroonika artikli jaoks küsimustele ja ma pean tunnistama, et mu vastused panid mind natukene mõtlema. Esiteks ma väitsin, et ma ei lähe erti närvi. Mis on selle suhtes tõsi, et kui ma kujutan ette kedagi närvis olemas, et siis ta kriiskab ja tõstab häält ja noh…närvitseb. Mul on jälle nii, et kui miski mind närvi ajab, siis ma lihtsalt tahaks sellest olukorrast või inimesest kohe eemalduda, sest mulle tegelikult ei meeldi närvis olla.…
Ma reaalselt ei tohi varsti enam tiktoki avada ega ühtegi suunamudijat jälgida, sest ma langen sekundiga iga uue trendi ja toote reklaamiohvriks. Reaalselt lihtsalt näita mulle tiktoki, kus keegi juubeldades ohkab, et ta leidis just maailma parima näomaski, kui mul see juba ostukorvi pandud on. Mitte, et mul kodus juba mingi neli näomaski oleks ja mitte, et see uus ka kohe sahtlipõhja ei rändaks, aga noh…Mul kohe tekib tunne, et mul on VAJA seda kraami.…
Ma kunagi tahtsin teile kirjutada sellest, kuidas mul eelmises suhtes oli kogu aeg sitt tuju, sest ma ei kuulnud iial ühtki komplimenti. Jumal teab, võib-olla ma ikka jõudsin sellest siia kirjutada? Igatahes oli point selles, et selline asi kassis mind väga ära. Muidugi ei ole ma seda tüüpi inimene, kes vajaks seda, et teine 24/7 komplimente loobiks, aga no VAHEPEAL nagu ikka võiks? Ega me kaua koos ka ei olnud, et ma seda kaua kannatanud oleks, aga minu jaoks oli…
Ma võtsin reisile suure hurraaga arvuti kaasa, et kus mina olen alles tubli ja blogin ja ehk jõuan isegi natukene enda raamatut kirjutada, aga no lõpuks pidin ikka tunnistama, et arvuti võtsin kätte täna esimest korda ja jaksu pole erti kumbagi teha, sest proovige ise kuumas ahjus kuidagi enda aju tööle panna, keeruline on!…
Uncategorized
Kasutajakogemus: kuidas aitas lugejat Nutikas vaagnapõhjalihaste treener Emy
18. märts 2024
Mõni aeg otsisime koostöös Kidsmediga kedagi, kes sooviks katsetada nutikat vaagnapõhjalihaste treenerit nimega EMY. Kirju tuli tõesti sadu, kuid nagu allolevast kogemusest lugeda saab, tundub, et masin läks õigesse kohta. Kui tunned ennast kasutajakogemusest ära ja sooviksid ka EMY proovile panna, kasuta kindlasti sooduskoodi MALLUKAS, mis annab kuu lõpun 15% allahindlust! **** Paar päeva tagasi küsis mu sõbranna mu käest, kuidas ma EMY-ga rahul olen? Kui ma talle rõõmsalt sain vastata, et vaid kolme nädalase kasutuse järel juba näen väikseid…
Ma ise ka ei suuda uskuda, et ma pean sellise postituse tegema. Või noh, ega ma ei PEA otseselt sellist postitust tegema, sest laias laastus ei huvita ilmselt mitte kedagi, kas ma olen oma elust sõpru kaotanud või mitte. Ilmselt on see isegi veits piinlik, sest ma olen kogu aeg selle üle väga uhke olnud, et mul on samad sõbrad aastaid ja aastaid olnud, aga lõpuks pean ma üks kord elus Eesti tuntuima inimesega nõustuma, et toksilised inimesed TULEB enda…
Hetkel näiteks elame laatsaretis, sest me suuutsime mõlemad Märteniga tõbiseks jääda. Hullemad ajad on õnneks läbi, aga see kolm päeva mööda Eestit vestlusõhtuid kütta ja viimasel päeval kleidiväel õues jooksmisega panin ilmselt viimase põntsu enda tervisele. Miks Märten haigeks jäi, teab ainult jeesus. Ilmselt mina nakatasin.…
Käisime peredega väikesel Hiiumaa puhkusel ja ma tundsin, et ma olen nii väsinud. Mitte tööst või lastest või sõpradest, aga sellest kuradi BSHst. Juba aasta aega on tema ümber trallimine nagu mingi sitahais minuga kaasas käinud ja kui ma jagasin instas seda tema close friendside storyt, kus ta hüsteeriliselt naeris selle üle, kuidas ta avalikult valetas ja oma süüd autoga Hanna kaela ajas…Ma ütlen ausalt, et see tema hullupilk, jube naer ja miimika on mulle ajaga nii vastikuks muutunud. Reaalselt…
Piinlik tunnistada, aga ma pole kunagi suurem asi tööloom olnud. Kuigi TÖÖL olen ma käinud päris noorest east alates. Mul on mingi hägune mälestus, et juba 16-aastaselt hakkasin ma ettekandjana siin-seal tööd tegema (esiti muidugi suviti) ja hiljem siis juba ajakirjanduses. Aga väga südamega ei ole ma kunagi leiba teeninud ja ausalt öeldes pigem ülejala ja selle põhimõttega, et kui KUIDAGI on tehtud, siis on see hea küll.…
Jumala haud, mul oli täna kindel plaan pediküüris oma sünnast blogida, aga kuna see Eesti esiskiso jälle mässab, siis tulen Kristinale vastu ja räägin teile sellle loo ära, kuidas Kristina on nahhaalist huligaan, kes teiste autosid lõhub ja selle eest maksma keeldub. Või siis on asi natukene teisiti, eks otsustage ise.…
Brigitte kirjutas täna huvitava klickbait’i. Pealkiri viitab justkui nagu ta oleks oma raaditööst ilma jäänud, aga sisu on selline, et loomulikult ta ei jäänud ja ta hakkab seal kõva palka saama ja armastab raadiotööd. Sekka natukene tavapärast “kaasus, kohtuasi, hüpotees, menetlus” sõnapudi ja loomulikult ka enesekiitus, kuidas ta fännid aina uurivad, et mismoodi ta ometi nii särav on.…
Ma olin nädal aega reisil ja konkreetselt ei võtnud kordagi arvutitki välja. No lihtsalt ei leidnud seda mahti, kuigi vahepeal oli selline tunne, et võiks ju meie tegemistest kirjutada küll. Aga õnneks Märten oli tubli ja tegi meie reisist paar vlogi, kes neid veel näinud pole, siis vaadake heaga SIIT! Seega ma ei hakka teile nendest asjadest ümberjutustust tegema – kes tahab näha, see vaadaku ise. Täna avastasime, et telefonist tundub heli ja pilt normaalsed, aga ärge telekast vaadata üritage.…
Kui me ükspäev Haapsalust koju tagasi sõitsime, siis sattusime Märteniga kuulama mingisugust podcasti. Minu jaoks jumala võõrad nimed ja jumala võõras podcast kah, aga ometi on see mind mitu päeva järjest mõtlema pannud. Nimelt rääkis see episood suhetest ja see mees ja naine tõid seal välja, et kõik inimesed peaksid enda sisse kaevuma ja leidma üles kõik lapsepõlvehaavad ja üldse enda “eripärad” ja siis neid kuidagi ravima või miskit, et nad saaksid olla suurepärases suhtes.…
Ma olen avastanud, et kuna ma üli palju asju oma elust lobisen podcastis ära, siis ma elan illusioonis, et te kõik kuulate Salajutte ja siis siia ei hakka topelt kirja panema. Aga noh, vb mõni teist pole suurem asi podcasti fänn, seega ma siiski mõtlesin, et räägin siis siin ka sellest, kuidas ma nüüd elus esimest korda vaskspiraali katsetan.…