Madiken rääkis ühest tublist naisest, kes teeb imeilusaid lastepükse. Ma olin kade – Madiken võttis kõik säärased püksid ära, mida mina Marijoonokile tahtsin, aga mis seal ikka. Kes ees, see mees! Samas andis see postitus mulle idee ja nõnda küsisingi ma oma Facebooki sõprade seast soovitusi lahedate Eesti käsitöötalentide kohta. Esimesed tublid, kes mulle silma jäid, on teie ees ja mina olen ausalt uhke ja üllatunud, et nii ilusaid asju oskavad inimesed teha. Tuletage neid meelde, kui on kinki soetada…
Mõnikord on meil Kardoga igavavõitu ja siis me oleme paar korda kasutanud Elionil sellist uhket asja nagu “filmiriiul”. Kellel seda ei ole ja ei tea, mis see on – hunnik kategoriseeritud filme, mida sa saad täitsa tasuta vaadata. Teate, mida mina eeldan näha, kui ma valin komöödia kategooriast filmi? Uskuge või mitte, aga komöödiat tahaks nagu. Selle asemel olen ma pidanud vaatama kaks viimast korda filmi, mille kestel ma vähemalt ühe korra nutta röögin ja enamuse filmi kestusest mõtlen, et…
Tänu oma armsale ihuviljale olen ma juba teist päeva kell 4 üleval, seega ei maksa imestada, et esimesed postitused juba kell kuus ilmuvad. Täna tulin ma rääkima enda lugu sellest, kuidas ma pean enda sõnu sööma. Mina, kes ma alati olen kaagutanud, et Emmaljungad on mingi mõttetu brändi tagajamine ja tegelikult ei ole ju vahet, mis vanker/käru sul on, kui sa saad sellega oma käigud käidud, siis eile veendusin, et ikka on küll. Aga alustame algusest. Kui Mari sündis, ostsin…
Ühtäkki sai Mari korraga nii palju pakke, mis enam-vähem kõik sisaldasid riideid. Naljakas on see, et ma ei ole Marile Aliexpressist enne väga paju asju tellinud, aga nüüd sattusid nad kohale tulema täpselt samal ajal, kui Lastegarderoobist tellitud kraam. Ütleme kohe ära, et näha on Hiina toodete kvaliteedi ja korralikkude asjade vahe. Ducky Beau asjad on toodetud Amsterdamis ja need on mõnusalt pehmed, õmblused korralikud, kangas nii hästi veniv, et on lapsele mugav selga panna. Põhimõtteliselt kõik roosad asjad piltidel…
Kunagi käisime mõne oktoobribeebiga laste moeshowl ja pärast seda saime Rocca Al Mare poolt kinkekoti, kus sees oli muude asjade seas ka Dolce lõhna tester. See oli just siis alles müügile tulnud ja ma armusin esimesest silmapilgust. Kohe, kui ma selle lõhna ka endale sain, sai see minu vaieldamatuks lemmikuks. Lõhnanootideks on vesiroos, muskus, nartsiss ja näiteks ka melonipuu õis. Kas ei tundu juba ahvatlev? Minu lõhnakesel on ainult viimased piisad järel, seega ma teda enam igapäevaselt kasutada ei raatsi,…
Nagu ma nüüd aru sain, siis kuna ma söön liha, ei ole mul absoluutselt omada mingit arvamust loomade ja nende väärkohtlemise kohta, sest see on minust ääretult kahepalgeline. Leian, et tsirkus on loomade piinamine inimeste meelelahutuseks? Bullshit, sest ma ju SÖÖN loomi! Leian, et need, kes oma loomi näljutavad või peksavad on igavesed südametud tõprad? Bullshit, sest ma ju SÖÖN loomi! Mulle jääb mulje, et kui ma juhuslikult ei ole 100% täiuslik, siis ma ei tohigi mitte millegi kohta arvamust…
Täitsa ootamatult kargas mulle internetis ette Jõulutsirkuse kuulutus. Jõulutsirkus – see on alati pidu. Tsirkuse keel on ilma tõlgita arusaadav elanikele igas riigis ja kontinendil. Uus programm on kokku pandud erksatest, fantastilistest etteastetest. Selle programmi peategelane on MÄNGUKARU PANDA – lõbus, heasüdamlik karuke, kes väga tahab saada tsirkuseartistiks. Samuti võtavad programmist, mille on kokku pannud meie pikaajalised partnerid Riia tsirkusest, osa artistid Ukrainast, Hispaaniast, Saksamaalt ja Poolast – meie külastajatele demonstreerivad nad oma parimaid etteasteid. Žonglöörid, klounid, õhuakrobaadid ja dresseerijad rõõmustavad ja…
Tegelikult on meil siin majas pea iga päev vannipäev, aga see selleks. Mari ar-mas-tab vannis käimist. Nii tore on ju läbimärgasid asju vannist välja loopida ja veega mind pritsida ja vahtu süüa. Tegelikult on Mari vannitamised läinud talle veel toredamaks. Just selle vahu näol. Nimelt ma enne ei leidnud, et Maril oleks keemiast nõretavat vannivahtu vaja. Siis ostsin selle roosa Lushi vannivahu laadse asja, aga kuna a) seal ikkagi oli keemiat sees, b) see sulas soojas vannitoas pea täitsa üles…
Kunagi ütles Mirjam mulle, et ma pole õige nõmmekas kui ma ei oska jala Nõmme turule minna. Täna võtsin siis jalad selga, Mari kaasa ja hakkasin seiklema. Üles leidsin! Läksin muidugi eesmärgiga – leida veisepõske. Igal pool kokasaadetes tehakse seda ja Gordon Ramsay on sada korda rääinud, kuidas see on parim liha in the world. Astusin siis esimesse lihapoodi. “Tere! Kas teil veisepõske on?” “VEISEPÕSKE?” kordas müüja halvustaval ja shokeeritud toonil järele, nagu ma oleks palunud lati neegrivorsti. “Jah. Teate…
Jõulud on mõnus aeg, sest siis saab kingitusi teha ja ühtlasi kingitusi saada. Need asjad, mis saamata jäävad, saab endale ise jõulukingi nime all soetada ja need, milleks raha ei jätku, saab sünnipäevaks nõutada, sest minu maailmas on jõulud ja kohe, naks, peale seda minu sünnipäev. Mis siis, et nende vahe on pea kaks kuud… Mulle meeldib talvel ka kleite kanda. Esiteks selle pärast, et neid on kergem selga ajada kui pükse ja teiseks tundub mulle, et ma olen kleitidega…
Ma olen nii kaua, kuni ma mäletan, ikka ja alati prille vajanud. Umbes esimeses klassis ma vist endale prillid sain, mitte, et ma mäletaks, mis miinus mul toona oli. Ju siis piisav, et prillid välja kirjutada, sest ma mäletan, et enne seda kissitasin ikka telekat vaadates kõvasti. Sain siis mina prillid ja seda värki mul ei olnud, et keegi oleks prillipapaks narrinud vms, kandsin prille ikka. Seda seniajani, kuni ma mingi 12-13 sain ja siis oli palju olulisem LAHE olla…
Küll on naljakas see blogija elu. Tahes tahtmata olen märganud, kuidas inimesi süüdistakse “klikkide kogumises”. Mind ennastki on selles süüdistatud, nüüd teeb seda Merje Mari-Leenule ja kindlasti on keegi mingil hetkel selles ka Merjet ennast süüdistanud. Siinkohal tekib mul küsimus: Kuidas eristada positust, mis on “klikkide korjamiseks” tehtud? Selles suhtes, et loomulikult tahab iga blogija, et tema postitust loetaks, ehk siis ta tahab neid paganama klikke. Seega on ju iga “käisin eile poes ja seal oli ilgelt vahva” postitus “klikkide kogumiseks”…
Kuidagi tekkis teema, et kuidas õpetada last poes mitte jonnima, kui ta ei saa kohe süüa seda, mida talle sealt ostetakse. Mina, vana mats, muidugi ei saanud aru, et miks ma ei võiks lapsele poes seda beebisnäkkide pakki avada ja talle neid anda. Ma ju isegi teinekord olen poes enne maksmist söönud või joonud. Miks peaksin siis seda lapsele keelama? Siis selguski, et ainult MATSID kasutavad enne midagi, mille eest nad maksnud ei ole. “Mõtle, kui sa lähed kassasse maksma…
Suur suur AITÄH sulle Mariann! Ilma Sinuta poleks see lugu jõudnud nii väikese ajajooksul niipaljudeni. Jah, sa ütlesid mulle, et see polnud Sinu jaoks midagi, kuid minu jaoks oli see midagi VÄGA VÄGA erilist! Sa oled mingil määral Meie EESTIMAA UHKUS, sest tänu Sinule on abi saanud ikka väga paljud. Minu jaoks oled Sa väikese Eesti PÄIKE, kes jõuab ükskõik kuhu Eestimaa otsa ja ulatab sinna oma abistava käe. Kogu südamest AITÄH Sulle! Kuid Teie kallid Älly abistajad. Täname Teid kõiki, kellel ühel…
Lõpuks ometi saan mina ka lahe olla ja näidata oma “päeva outfitti”. Tegelikult oli see mu iluõhtu outfit ja jaki panin selga ainult seetõttu, et arvatavasti enam see aasta seda lõbu ei ole. Jakk siis ise loomulikult Sheinside’ist. Materjal on nagu ikka, õhukene kunstnahk, aga ilusti on hunnikutes neete ja tavaari peal, nii et kevadel kindlasti mu suur lemmik.…
Kui ma veel õikal elasin, siis ausalt vaatasin väga viltu sellele, kuidas üle kahe aasta vana naabritüdruk ikka veel usinalt lutti nõudis, ise oskas juba rääkida ja oli nagu päris inimene, aga näed, imes lutti nagu väike beebi. Eks ma naabrinaisele ütlesin ka, et see on päris tobe vaatepilt, aga ma sain aru, et esiteks on palju KERGEM anda lapsele lutt, eriti kui laps veel rääkida oskab ja seda valjuhäälselt nõuab. Teiseks on raske lutti ära võtta, kui laps on…
Eile kirjutas mulle ühe toreda taksikoera Älly omanik mulle suure murega. Koerakene vajab hädasti abi. Palun kõikidel see kiri läbi lugeda ja kellel võimalik, siis natukene aidata. Üheskoos 300 eurot kokku koguda ei ole ju võimatu, ega ju?! Tere õhtust Sulle. Tean, et tänu Sinule on saanud paljud abi ja nagu Sinu poole julgetakse oma murega pöörduda. Mu hing heliseb rõõmsalt, sest ainuüksi teadmine, et Prunol on raha koos teeb mu õnnelikuks. See näitab, et headus pole siit kuskile kadunud…
Eile oligi see kaunis päev, kus toimus Malluka ja Levelzone’i koostööna glamuurne iluõhtu. Vot, ei teagi, kas on just 100% käpas see suitsusilm nüüd, aga ma olen kindel, et kui ma natukene harjutan, siis lõpuks olen ma selline profimeikar, et paha hakkab. Kõik kohale tulnud sõbrakesed olid nii ilusad ja toredad ja kenad, et ilmselgelt tuleb varsti korraldada juba uus “õhtu”, kus saab koos istuda ja midagi põnevat õppida ja teha. Mis ideid kellelgi tuleb? Aga umbes niimoodi seda suitsusilma…
Kallis Marike, Sa istud praegu siin maas ja nosid üüratut maisi (mis on mingi 27 korda maha kukkunud ja kindlasti üsna must), aga see sind ertiti heidutavat ei paista ja sa tundud mulle õnnelik. Ma eile just mõtlesin, et kuidas mul on sinuga vedanud – kogu aeg nii õnnelik! Ma ei kujuta ettegi, et ma oleks pidanud sinu pärast ahastama, et appi, miks sa öösel nutad, või miks sul gaasid on, või miks sul mingi allergia on. Selliseid asju lihtsalt…
Kuna mul täna hommikul Kardole kingitust ei olnud, ohverdasin ma ennast ja aitasin Kardokest kolm tundi aiatöödes. Jessake, kes oleks võinud arvata, et see nii trennilähedane tegevus on. Aga olgem ausad, oleks mul kink olnud, ei oleks ma seda siiski teinud 😀 Õhtul lähme sõpradega välja sööma ja õnneks aitavad sõbrad mind ka kingipuuduse hädast välja ja ostavad ning toovad selle mulle restorani ära. See on vast Kardole üllatus, aga nagunii ta täna siia blogi lugema ei tule, siis võib…
Maikuus otsisin ma remondimeest, kes ülemise korruse ära remondiks ja korda teeks. Panin siis selle kuulutuse Malluka Facebooki ja üsna pea kirjutas mulle üks lugeja, et tema mees on võrratu töömees ja palgaku ma tema. No tavai, mis mul saaks selle vastu olla. Leppisime hinnas kokku ja tema hakkas tegema. Tegi tublisti ja usinalt – käis iga päev hommikust õhtuni ja muudkui tegi. Ainuke miinus oli see, et detailitöid ei teinud ta sugugi korralikult. Mul on pildid olemas, aga ma…
Mul on hea meel nüüd tutvustada, et kes meie toredal iluõhtul kaasa löövad: Kätu, Laura, Mari-Leen ja Printsess tulevad blogijatena. Kümme välja loositud külalist on järgmised: Sannu Sannu Nr. 1 Mallu nii tahaks sinuga tuttavaks saada, oled nii lahe ja humoorikas naine. Olen su fänn;) Nr. 2 mul ka probleemid meikimisega, ei õnnestu väga hästi. Suitsusilm kukub välja nagu sinikas:D see veel hästi öeldud. Olen tihti mõelnud, et profesionaal võiks nõu anda. Nr. 3 kuna olen lapsega kodune, siis lahe…
Kuna mul oli tarvidus vahepeal inimese moodi välja näha, siis tegin ma oma esimese tellimuse Mylook.ee‘st. Sinna sattusin ma seetõttu, et mulle jäi silma looduslik juuksevärv. Ma polnud kunagi enne looduslikust juuksevärvist kuulnudki, aga näedsa, olemas ta ometi on: ammoniaagi-, parabeeni-, peroksüüdidevaba kraam! Ma loodan lähiajal oma laigulised juuksed ära värvida, siis saan öelda, et kuidas oli. Kuna ma juba tellimust tegin, siis tundus tobe ainult üks asi tellida. Seega tegin ma kõige arukama otsuse ja tellisin endale lisameigiasju. See…