Lõpuks saan teile siis näidata pulmakleite, mida käisin proovimas salongis Pärl. Nagu ma siin enne olen tänitanud, et mina mingit suurt printsessikat ei taha, siis just sellepärast proovisin ma esimesena selga mingit puhvis kleiti, mis riidepuu peal mulle mingit erilist muljet ei jätnud. Seljas oli see aga selline: Ma mõtlesin, et tegu on mingi eksitusega. Mulle ei saa ju üks puhvis kleit nii väga meeldida. Kaenlaauguvoldikesed natukene paistsid küll välja, aga ülejäänud kleit oli nii hurmav, et mul polnud aega neid…
Te ju kõik teate, kuidas ma nutsin oma juukseid taha. Nutsin mis ma nutsin, aga et sellest juuksed pikemaks ei lähe, siis ulatas mulle oma abistava käe Hairexpress. Nemad paigaldavad siis selliseid uudseid pikendusi, mida ei kleebita pähe ei teipide ega keratiinidega, vaid hoopis sõlmitakse su oma juustesse kinni. Kodulehelt ka teile natuke juttu juustest endast ja pikendusstiilist: Simply Natural juuksepikendused Simply Natural on uusim kõrgkvaliteetne juuksepikenduste bränd Eestis. Tegu on maineka Soome kaubamärgiga, mis on juba sealse turu vallutanud ja…
Oli mul vaja käia neid pulmakleite proovimas? Oli või?! Ma oleks võinud rahulikult enne osta 30 eurise valge lühikese kleidi ja selles niimoodi abielluda, et teist nägu poleks ka teinud. Aga nüüd? Nüüd on mul 700 eurine unelmatekleit, ilma milleta ma keeldun abiellumast. Kas ma olen maininud, et ma KEELDUN pulma eest rohkem maksmast kui 3000 euri? Kategooriliselt keeldun. Aga kui ma külalistele ainult keedukartulit pakun, siis võiks ju selle 700 ikka eelarvest näpata? Aga ma ei taha keedukartulipulma ja…
Ma ootasin eile Kardot sõbra juurest koju ja no nii igav oli, et läksin jälle Perekooli ennast hullumeelsete eludega kurssi viima. Seal oli suur teema selle üle, et kas naine saab vaadata mehe välimusest “üle”, kui mees muidu iseloomult ja kõige muuga armas on. Osad leidsid, et sellisele mehele tuleb kohe öelda, et temaga midagi rohkemat ei taheta, sest muidu hoiad sa ju inimest kinni ja annad asjatut lootust. Teised soovitasid aga vastu pidada, sest neil olevat mehega täpselt sama…
Ma sain täna hommikul kirja ja vaatasin, et kirja pealkiri on “menetlustoimingust teatamine”. As usual, arvasin ma, et mind on rattapettuste eest menti antud, Anne Nuudit idioodiks sõimamise eest Harku naistevanglasse määratud või on ehk trussikumiisu eelmise andmekaitseinspektsiooni tulemuse peakohtusse edasi andnud. Ega iial ei tea! Aga hoopis teavitas see e-mail mind sellest, et austet Mariann Kaasik on nüüd osaühing Malluka omanik. Mina! Firmaomanik! Mis firma mul siis on? Ei, ma ei ole hakanud Hiinast endale tselluliidikreeme ja keraamilisi nuge kokku…
Mingi paar päeva on Mari hakanud lambist värisema. Videos teeb ta seda sellepärast, et me näitasime ette, aga muidu ta teeb seda täiesti lambihetkedel. Näiteks siis, kui ta midagi kätte ei saa, või kui liiga pikalt naerab. Alguses ma ausalt kartsin, et lapsel on midagi viga või mingi haigus, et ta niimoodi väriseb, aga Lea väidab mulle, et kõik beebid teevad nii. Kas teil on laps nii teinud, nagu Mari video lõpus?…
Ma olen terve elu olnud paras, nagu mu vanaisa armastas mind kutsuda, priiskaja. Kui mul raha on, siis ei ole mulle mitte mingiks probleemiks osta endale/armastele inimestele ilusaid asju, viia sõpru välja sööma, tellida internetist kallist toidukraami, sõita pidevalt taksoga jne. Võib öelda, et mulle meeldib raha kulutada – elada nii, kuidas on kergem ja mugavam (noh nt sõita taksoga või süüa restoranis ja käia spas). Samas ei ole ma sugugi kurvem, kui mul raha ei ole. Siis ma lihtsalt…
“Elu on nii ilus,” nentisin ma eile õhtul veinipokaali pihku haarates ja tugitooli toetudes. “On-on,” noogutas ka Mirjam. Mis meil ikka häda oli. Lyonis mitu käiku head-paremat sisse söödud, imeline vein pokaalis, hea sõber, kellega juttu puhuda ja imelikke ideid genereerida. Ühtlasi sõitsin ma eile esimest korda oma uue rattaga kodutänava mäest alla ja hüüdsin: “Wiiiiiiiiiiiiiiiii!”. Vot see on õnn! Õnn on ka see, et täna sõidan ma rattaga politseimajja oma ID kaardi järgi*, seejärel kuskile, kust ma saan osta…
Täna on käes see grandioosne päev, mil ma saan kätte oma võidetud/pettuse teel saadud jalgratta Vitamin Wellist. Kuna ma kindlasti tahan rattaga igal pool sõitma hakata (loodame, et mitte samamoodi, nagu ma tahtsin “rulluiskudega igal pool sõita, tegelikult tegin seda ühe korra, kukkusin ja müüsin nad maha), siis on mul peale ratta natukene muud varustustust ka vaja. Esiteks muidugi turvatool. Ma vaatasin näiteks selle kollase Veloplusi lehelt ainuüksi värvi järgi välja, aga kas on midagi, mida veel jälgima peaks? Muidugi…
Kallis Marjontšik-pontšik, Nagu ikka, pean ma natukene vanamuti kombel heietama, et see ei ole võimalik, et sa oled juba kümme kuud meiega olnud. Kümme kuud on peaaegu aasta, aasta on juba peaaegu kolm aastat ja kolm aastat on juba seitse aastat ja nii edasi. Kui asi samas tempos jätkub, avastan ma kindlasti üsna pea, et sa oled kolmekümne aastane ja mina pensioniealine. Aga mis siis, ma olen kindel, et selleks ajaks armastan ma sind lihtsalt veel rohkem, sest nagu aeg on…
Ühinesin mina siis ka fesaris ühe pulmagrupiga sain teada, et kui ma tahan abielluda järgmine august, pean ma põhimõtteliselt kohe pulmakoha paika panema ja ära broneerima. Ma mõtlesin seda mingi kõige varemalt mais teha, aga noh, eks eksperdid teavad, millest nad räägivad. Uurisin siis sealt, et mis kohti nad soovitavad, kui nemad hakkasid hoopis vastu küsima, et mis stiili pulm ja palju külalisi ja mis on ikka pulmavärvid. Oh appi, kas ma tõesti peaksin kõiki neid asju teadma? PRAEGU? Muuseas,…
Eelmise postituse jätkuks sain kirja naiselt, kes ilmselgelt omab sootuks erinevat vaadet väikelaste paljaks olemisest, kuid seda kahjuks isikliku kogemuse tõttu. Kuna ta oli valmis enda lugu ka minu lugejatega jagama, siis siin see on. Palun ärge arvake, nagu ma “heidaks nalja pedofiilia üle, nagu seda ei eksisteeriks”. Kindlasti eksisteerib, aga usun, et kogemuse või liigse hirmuta ei peaks see meie elu siiski mõjutama. Kuid alati on erandeid. Meenutan praegu, et kui lugejad mulle oma saladusi saatsid, oli ka seal…
Ma kunagi rääkisin ka siin sellest teemast, et ühes beebigrupis läks kisa lahti, sest keegi julges üles riputada pildi, kus lapse pepu natsa paistis. Minu meelest ei olnud seegi väga suur asi, aga nüüd suveajal on mõndadele veel suurem probleem paljad lapsed rannas. Jah, minu meelest on ka imelik, kui kooliealine laps jookseb paljalt ringi, aga beebi või väikelaps ei pane mind küll kulmu kergitama. Mis siis, et Maril on küll trikoosid üsna mitu ja mis siis, et ma temaga…
Eile saatis üks tore hing mulle lingi Flirticusse. Kuna Printsess oma blogis sellest lehest palju kirjutab, siis ma olen isegi juurelnud, et peaks niisama nalja pärast konto tegema ja vaatama, mis seal siis toimub. Paraku on mul siiski olemas ka reaalne elu ja mul ei ole aega mingi Rate vol kahes aega surnuks löömas käia. Seda enam, et mis meest ma ikka enam endale otsin, kui üks juba poolenesti ketis. Aga mida ma näen, kui ma lingi avan? See olen…
Ma tahtsin tulla oma blogi lehele hoopis teistsugust sissekannet kirjutama, aga kogemata ei kirjutanud aadressiribale .com lõppu ja kogemata selle tulemusel juhtusin ennast googeldama. Üldiselt ma seda ei tee, sest mis seal ikka olulist olla saaks, mida ma juba enda kohta ei teaks või nii, aga see selleks. Googeldades hüppas ette mingi blogipost, mille oli kirjutanud keegi siis, kui ma avaldasin oma hitleremmede postituse. Mitmed inimesed arutasid seal, kuidas ma olen ikka täitsa südametu, võtan endast nõrgemate kallal jne jne…
Mäletan, et kunagi heitsin Naistelehes nalja kolleegide üle, kes juba 10-11 magama läksid ja varahommikul nagu penskarid aovalgel kargu alla ajasid. Naersin, mis ma naersin, aga ma ei mäleta, millal mul viimane kord peale ühtteist õhtul und EI oleks. Tavaliselt läheme me kell 12 magama, aga sellest viimased tund aega haigutame ja hõõrume silmi. Magama varem ka minna ei taha. Kuna Marike magab, siis tundub, et see oleks nagu “oma aja raiskamine” kui me ka magama heidaks. Seega istume õhtuti…
Nagu kõigil inimestel, on ka minul igasuguseid plaane. Suuremaid, väiksemaid. Need, mis ma päriselt ära teen, need, mida ma kunagi ei tee jne. Nüüd tuli mul plaan – ma tahan oma OÜ püsti panna. Ma siin praegu veel detailidesse ei lange (sest ma pole suutnud neid endalegi veel selgeks teha), aga kui kellelgi on oma OÜ tegemisega kogemusi, siis kirjutage mulle, olge nii lahked. Küsiks ehk üht-teist. Praegu on asi ainult selle taga, et ma ei ole ikka veel viitsinud…
Ühel õhtul kui Kardo magas, oli mul nii igav, et vaatasin pulmakleite. Ma nüüdseks olen välja mõelnud, et ma ARVAN, et mulle meeldivad kõige rohkem mermaid style kleidid. Nendega on aga üks suur miinus – enamikel pole varrukaid, vaid on selline: Mitte, et kaks esimest üldse oleksid merineitsi stiilis, aga ma olin nad siiski kausta salvestanud ja ju siis nad meeldisid mulle. Nende miinus on siis see, et mul tekib sinna kaenlaaukude juurde kaenlaaugupekk ja seda ma küll oma pulmapäeval…
Vanasõna ütleb, et ära torgi sitta, läheb haisema. Mina muidugi torgin sitta ja siis kahetsen koheselt oma tegu, aga kui see kepp juba sinna sitahunnikusse susatud on, siis haisema jääb ta nii ehk naa. Aga nüüd asjast. Üks naine KM on mulle blogi kaudu ammu silma jäänud. Iga asi, mida mul on ära anda, on ta esimene, kellel seda “vaja on”. Ei ole loosi, kust ta osa ei võtaks ja ei oleks arvamust, mida ta endast maha ei jätaks. (Ma…
LOOMAD
Imeloomade Selts ja imeline naine (hoiatus, võib sisaldada pilti, mis ei sobi nõrganärvilistele)
4. august 2014Eile sain lugejalt mureliku kirja, et piiritajate päästmise aktsioonist oli sinna maha jäetud üks väike pojuke, kes veel lendamisvõimetu ja juba näljast nõrkemas. Kuna minul keskkonnakaitseinspektsiooni suurt usku pole (ja see veendumus süvenes eile), siis helistasin ma Gerttule Loomakaitseseltsist ja uurisin, et kuhu võiksime linnukese viia. Tema suunas meid edasi Imeloomade Seltsi poole, mis asub Kehtna kandis. Kuna päris jala sinna ei lähe ja rongis hingevaakuva linnukesega sõita oleks üsna kehva, ulatas mulle oma imelise abikäe transpordi näol sõber Sander,…
Naistejuttudes tekkis teema selle ümber, et kuidas ikka mingid stambid ja stereotüübid asju määravad. Kopeerin teile mõned näited: “Asja ei teinud paremaks kolleeg, kes ütles mulle rõõmsalt, et ma peaksin kohvimasinat ubadega täitma, sest “naised mõistavad kööki paremini” No minu käest on ju Elion küsinud, et ega meest või kedagi kes teemat jagab kodus pole See autoasi on muidugi klassika – mu kolleeg valis endale infoautos volvot, valis välja, hakkas tellima, aga tubli automüüja arvas ikka, et ehk peaks enne…
Eile mõtlesin ma, et üsna rumal oleks ilusat ilma raisku lasta, seega kutsusin ma L. koos tema lastega kaasa ja seiklesime Kohilasse. Mul oli nii suur tikriisu peal, aga meie aia põõsa saak on nadi. Kohilas on aga kuus suurt tikripõõsast ja ma kujutasin ette, kuidas ma sinna sukeldun ja rõõmsalt marju nosin. Tegelikkuses hakkas paduvihma sadama see sekund kui me rongile astusime ja sadas põhimõtteliselt ajani, kuni me Tallinna tagasi jõudsime. Õnneks korraks lõppes sadu ka Kohilas, seega ma…
Ma mõistan, et paljude inimeste päev ei ole korda läinud, kui ta pole saanud mulle natukene halvasti öelda. Eilsete sündmuste valguses olen ma aru saanud, et ma võiksin siia kirjutada ka, et: “Oh, eile suutsin maagiliselt algatada maailmarahu ja leidsin igale orvule maailmas perekonna, kus teda armastatakse”, kui kindlasti leiaksid osad, et ma olen üks idioot, sest kes nüüd vaestele sõjatööstuse inimestele palka maksab ja miks peab kõiki orbusid niimoodi vanematega ära hellitama, sest niigi on neid vinguvaid ja pirtsperseid…