Kui ma vaid saaks euro iga korra eest, kui keegi minult üllatunud moega pärib: “Maril ei ole IKKA VEEL hambaid?”, siis oleksin ma rikas ja ammu kunsttisside ja silma laseropil ära käinud. Minu jaoks ei tundu see üldse imelik, et Maril hambaid pole, sest ta on siiski BEEBI ja beebidel ei peagi hambaid olema. Minul on hoopis imelik vaadata hammastega laste pilte, sest see on ju imelik, kui beebidel hambad on. Heh, täitsa surnud ring. Meie oktoobribeebide grupis hakkasid osadele…
Nagu ma olen sada korda maininud, siis ma olen a-la-ti Sheinside’ist kleite tellinud. Ükskord mõtlesin, et kleite mulle enam siia elamisse ei mahu ja valisin kuus sootuks teistsugust asja. Kahed kõrvarõngad, kahed jalanõud, ühed püksid ja ühe komplekti meigipintsleid. Valged jalanõud tundusid jumala ilusad, nii pildilt kui ka käes, kuid paraku on need mulle väiksed. Olenemata sellest, et tellisin jalanõud meelega number suuremad (tellisin 38, aga tegelikult on umbes 36). Panin need ükskord jalga ja sain endale megasuured villid ja…
Ma ei ole kunagi suutnud varjupaika kasside-koertega mängima minna. Ma tahaks küll, aga ma ei suuda näha, kuidas nad on puurides ja ootavad päris oma inimest. Mu süda puruneb tuhandeks killuks ja ma parem saadan neile iga kuu paar euri, kui lähen kohapeale. Tobe küll, aga ma lihtsalt ei suuda ennast selleks südamevaluks sundida. Seda suurem oli minu rõõm, kui ma avastasin, et Tallinna tehakse kassikohvik! Kasside Turvakodust pärit kiisud hakkavad seal klientide südameid võitma ja kõik kunded saavad kasse…
Aeg-ajalt olen ma sattunud kuskile ula peale sööma ja iga kord olen mõelnud enda kogemust ka teiega jagada. Nagu ikka, olen ma selle alati unustanud. Nüüd on mul aga igav, sest härra Kardo ei ole IKKA PAGANAMA VEEL kodus ja minu üleeilsest armastust täis posituse emotsioonidest ei ole eriti midagi alles. Ma olen pahur, jorisen ja vingun. Õnneks Mari magab ja ta ei pea vaatama, kuidas ma omaette siin jorisen. Hullult vajalik info, eks… Kui ma kunagi Malluka Faceboogis abi…
Twerking – Kas teie teate, mis see on? Mina ka ei teadnud, kuni Kardo seda mainis ja käskis mul youtube’ist mingit videot vaadata, kus mingi eit oma tagumikku üles-alla hüpitab. See olevat uus moekas tantsustiil vms. Eee, minu meelest on inimesed ammu niimoodi tantsinud, või ei? Teine asi, mis mind segadusse ajab – kuidas nad seda teevad? Kuidas liigutada ainult oma tagumenti? Ralliüritused – Vist just oli siin üks? Või tuleb? Või kestab veel? Mida iganes, point on selles, et…
Täna hommikul ärkasime Mariga kuskil üheksa paiku. Kuna Kardo on sõpradega Haanja kandis, siis olime meie mugulaga kahekesti üleval (peale kolme kassi, kes ka ennast voodisse pressisid ja samal ajal teineteist ignoreerida üritasid). Nagu ikka, siis tegelikult ärkas Mari natukene enne ja mina avasin silmad selle peale, et mul on kellegi imetillukene näpp ninas. Oh jessas, kui sügavale sellised väiksed, tikulaadsed näpud ikka mahuvad! Kuna ma veel tõusta ei viitsinud ja ka Mari oli alles ärganud, siis ta suuremat ringi…
Ükskord kutsus mind Tradehouse külla. Esialgseks plaaniks oli see, et Anne teeb mulle parafiinihooldust, aga sujuvalt sain ma peale seda ka endale ilusa päevameigi ja juuksurisoovitused, et kuidas täpselt juukseid värvida ja mis vahekorras vesinikku sisse segada. Kuna hooldusest meeldisid mulle väga SpaRitual käteseerum ja kätekreem, siis otsustasin need ka endale soetada. Hea ju inimestele küüsi teha ja siis rabada neid MAAILMA SIIDJAIMA SEERUMIGA. Siiamaani on kõik viisakalt rabatud olnud. Kreem on ka hea – õnneks neid müüdi komplektis. Aga…
Pärast seda, kui ma juuksed punaseks värvisin, on nii paljud lugejad mu juuste kohta küsimusi küsinud. Ma olen juba pikalt seda postitust edasi lükanud, aga nüüd otsustasin ma, et vastan vahelduse mõttes kõikidele küsimustele. Kuidas sa juuksed nii punaseks said ja kust sul üldse see idee tuli? Täiesti ausalt pean vastama, et kunagi sada aastat tagasi sattusin lambist Liina blogis mingit pilti vaatama ja ütlesin Kardole, et ma tahan ka punaseid juukseid. Just selliseid ilusaid nagu Liinal. Sinnapaika see jutt jäigi,…
Eile asetas Kardo Mari voodi peale, kus mina parasjagu lebotasin. “Eiii! Kardo, pane ta maha palun.” -“Miks? Vaata, kuidas ta sind armastab!” näitas Kardo näpuga Mari peale, kes suure tempoga minu poole roomas, endal nägu naerul. Kardo pööras selja, selle ajaga jõudis väike mugul minuni ja jõudis sekundiga mind näost küünistada, juustest kiskuda ja veel jalaga näkku anda. “Kardo! Ta ei armasta mind, vaid ta tahab mu nägu kasutada ronimispukina,” üritasin ma öelda, aga ma ei saanud, sest Marikene üritas…
Te kindlasti kõik mäletate, kui palju sõimu ma sain selle eest, et otsisin inimesi, kes Mariga jalutamas viitsiksid käia, eksole. Nüüd olge valmis uueks puhanguks, sest mitte ei ole ma ainult halb ema, vaid ka halb koduperenaine, sest sedapuhku otsin ma koduabilist, kes oleks nõus kord nädalas paar-kolm tundi koristamas käima. Vaja oleks siis kahe korruse pealt tolmu imeda, põrandad pesta, tolmu võtta, pesta nõud, koristada WC ja vannituba. Ma hea meelega paneks inimese ka oma sahtleid koristama, aga ma…
Mul viimasel ajal on kogu aeg mingi imelik pinge peal. Ma ei mäleta, kuidas see hakkas. Ehk sellest, et ma ei viitsinud üldse koristada, maja muutus aina hullemaks ja minu pinge kasvas. Peaks nagu koristama? Aga ei saanud, pidin tegelema Kardo sünnakingiga. Siis tuli peale Amsterdam. Peale seda tulin tagasi (sitasesse majja) ja pidin tegelema esikaga. Koristanud pole siiani, küüned on korda tegemata, esikas on ka tegelikult lõpetamata (sest kohapeal ma oksjoni ei teinud, seega pean selle kuidagi virtuaalselt ära…
Ma olen kella seitsmest hommikul olnud ärevil. Täna on ju raamatuesitlus ja endale kohaselt olen ma absoluutselt kõik asjad maailmas jätnud viimasele minutile. Päris ausalt pean tunnistama, et hetkeks mõtlesin, et valetan kõigile, et mul on mõlemal jalal lahtine luumurd, et ma üritust edasi lükata saaks, aga siis tuli mõistus pähe. Kuna ma enne ei teadnud, et palju ma sinna inimesi kutsun, siis nüüd otsustasin, et ei pane ma kätt ette mitte ühelegi soovijale. Kellel on soov mu raamatut odavamalt…
Käisime sõbrannaga poes. Elab teine minuga lähestikku ja meil on mõlemal oktoobrilapsed, nõnda me siis teineteist teamegi. Kaks titemammat siis jõudsid poest tagasi, aga kuna juttu jätkus kauemaks, siis jäime ristmikule seisma ja rääkima. Äkki astus aiast välja noormees, kes hakkas meiega juttu tegema. Uuris, mis me teeme, kuhu läheme ja mis õhtul plaanis. Tuli välja, et tal olevat sünnipäev, sai täna lausa 18! Jessake, ma tundsin ennast vanana, kui mõtlesin, et see poiss on minust lausa 6 aastat noorem.…
Nüüd vist on aeg ausalt ära rääkida meie kihlumislugu, sest nagu inimesed mulle rääkinud on, ei usu anonüümsed allikad, et me ikka “päriselt” kihlusime, vaid tegelikult ostsin ma endale suvalise sõrmuse ja käin Kardo teadmata kuulutamas meie kihlust. Tegelikult oli asi nii, et seda, et me kihlume, teadsin ma juba ammu. Eks ikka selle pärast, et me oleme ju rääkinud abielust ja samadest perekonnanimedest jne. Aga et abielluda, tuleb kihluda. Ja kuna jutt oli, et abiellume, siis loogiliselt teadsin ma…
Ma olen omadega nii hirmus läbi, et ei jõua mitte midagi muud teha, kui siin vaikselt blogisid sirvida. Ei tea miks, aga ühtäkki jäi mulle mulje, et muuga siin vahepeal tegeletud ei olnud, kui arutada selle üle, et kes on hea ema, kes on parem ema ja kes on sitt ema. Kes on naabrist parem, kes halvem. Kes on hea naaber, kes sitt naaber. Kes on tubli koduperenaine ja kes ei ole jne. Ma tahaks küsida, et keda kurat huvitab?…
Kuna eile oli tegemisi nii palju, siis ei jõudnudki ma Marikesele ta tavapärast “sünnipäevakirja” kirjutada. Aga siit see nüüd tuleb: Kallis Mari Johanna Treimann Eile nägin ma sind üle nelja päeva ja mulle tundus võimatuna, et üks inimene teist nii kohutavalt igatseda ja armastada saab. Ma krabasin su sülle ja musitasin sind, sina olid sealjuures muidugi oma tavapärase õnneliku oleku juures ja puudutasid õrnalt mu nägu. Oh, kuidas ma sind igatsenud olin! Sa olid kuidagi teise näoga. Suurem? Päevitunum? Teiste…
Eks see ole juba nii, et väljamaal on hea olla, aga kodus on ikka veel parem. Reisist tegime Kardokesega palju videosid, seega kui ma aega saan, võite ka teie seda näha. Hetkel ma aega ei saa, sest juba esmaspäeval on minu raamatuesitlus, millega seoses tuleb veel viimased läbirääkimised ja asjaajamised teha. Kingiloosi kingid pakkida, toidud kohapeale sebida, lauljale vajalik tehnika sebida…List läheb edasi, aga ma ei suuda sellele mõelda, vaid hakkan varsti otsast pihta. Ega vähem ei vaja mainimist, et…
Täna on minu armsal Kardokesel sünnipäev ja just praegu meenus mulle, et meil saab Kardoga mu raamatuesitluse päeval ka kaks aastat koos oldud. Kaks aastat, mille sisse mahub kaks minu sünnipäeva, kaks tema sünnipäeva, kahed jõulud koos, kaks uut aastat koos, üks rasedus ja üks beebi. Ikka hästi kasutame seda vähest aega ära 😀 “Täna on issi sünnipäev! Sina veel ei tea, mis sünnipäev on, sest sul ei ole veel ühtegi olnud,” rääkisin ma hommikul Marile. “Eee…Mallu. Siis kui ta…
Ükspäev tulime Dakiga mõttele, et tahaks selgeltnägija või ennustaja juurde minna. Mina isiklikult pole kunagi käinud, aga näed, nüüd mõtlen, et oleks ju huvitav see ära proovida. Mõned küll väidavad, et nemad seda jama ei usu, mina seevastu usun pea kõike, mida mulle räägitakse. Mis seal ikka. Loogika ütleb, et muidugi ajavad need “nõiad” eriti umbkaudset juttu, millega põhimõtteliselt iga inimene ennast seostada saab, aga ikka on huvi see omal nahal ära kogeda. Mul oli tegelikult juba meie vestlus Dakiga…
Vaatasin täna mingit sarja, kus isa oli megarange ja ei lubanud oma lastel midagi teha. Isegi mänguasjad olid kapis luku taga ja rääkidagi võis siis, kui isa selleks oma armulise loa andis. Mäletan isegi, et lapsepõlves on mulle paar korda öeldud, et laps räägib siis, kui kana pissib. Kuna ma väiksena ei saanud aru, et mida see imeline “metafoor” tähendama peaks, siis valgustati mind, et noh, kana ju ei pissigi. Ehk siis lapsed ei tohigi rääkida? Mis hea vanemdamine see…
Kõik sai alguse sellest, et Epp kutsus mind Adenisse geellaki koolitusele. Mina muidugi läksin ja tegin sõbrannale tema soovil musta värvi küüned. Oh jessas, kui raske see oli. Esiteks olid tal väga raske kujuga ja lühikesed küüned, ning mustaks värvimine oli raske. Aga midagi sain tehtud. Nädal hiljem läksin uuesti koolitusele, seekord siis juba hoolduse tegemist harjutama ja nendest mustadest küüntest sain ma täitsa ilusad punased välja voolitud. Kuna nüüd olin ma korra geellakkinud ja korra ka hooldust teinud, teenisin…
Saate aru. Kardol on 5 päeva pärast sünnipäev ja mul pole ÕRNA AIMUGI, mida talle kinkida. Mitte ühtegi ideed ka ei ole. Ma olen vist üsna kehva naine… Palun jagage lahedaid kingitusi, mida teie meestele teinud olete? Lõhnaõlisid olen kinkinud (kasutab niiiii harva), rahakoti ja kella ka. Mida ma veel võiks kinkida?…
Eile sattusin ma peaaegu tulisesse vaidlusesse. Olin juba valmis oma emotsioonidele alla vanduma ja kirjutama talle igasuguseid nõmedusi. Kui päris aus olla, siis olin ma kõik need asjad juba ära kirjutanud, kui hetkeks mõtlesin, et mida kuradit ma teen. Miis siis, et see neiu süüdistab mind särkide tuuri panemises? Mis siis, et ta jagab minu kohta 100% valeinfot? Mis siis? Aga eile, kui ta hakkas oma väljamõeldud lugusid oma lugejatele kirjeldama mu lapsest, läks mul silme eest mustaks. Oi, mina…