Aeg-ajalt kirjutavad mulle mõned lugejad, et ma tahaksin sulle külla tulla. Mis mul selle vastu ikka olla saab, eriti, kuna Kardo on ju aina tööl ja mina üsna tihti niisama vegeteerin ja töö tegemist väldin. Nõnda nad siis tulevad. Enamus nendest on väga lahedad olnud, aga ometi on olnud ka neid, kellest ma saan pärast sõpradele rääkida ja nemad küsivad minu käest, et miks ma selliseid inimesi endale koju lasen ja kuidas ma ei karda, et mind ühel hetkel kirvega…
Eile toimus Diibis selline üritus, kus tuli üritada kinnisilmi süüa ära viiekäiguline õhtusöök. Krabasin Kardo kaasa ja läksin kohale. Ma polnudki enne Diibis käinud, kuigi olin Eveliisile sada korda lubanud sinna minna. Selle peale, et ma lõpuks kohale roomasin, oli Eveliis rõõmus nagu väike ööbikuke. No vaadake seda naeratust! Okei, ma tegelikult ei teagi, kumb õnnelikum oli… Ma pean tunnistama, et ma olin pimesi söömise suhtes skeptiline. Mul on raskusi silmad lahtigi söömisega, rääkimata sellest, kui mul silmad kinni on,…
Ometi on ta tõesti erakordselt armas minule. Rahva nõudmisel näitan siis, milline tuba praegu välja näeb, aga ma ütlen, et tegelikult veel arenguruumi on ja ühte nurka ei pildistanud me üldse, sest ma pidin ju ometi kuskile panema kogu selle segaduse, mille ma teistest nurkadest ära kraamisin 😀 Tekikoti jaoks sain inspiratsiooni SIIT , aga kuna üks hea hing mulle kunagi tekstiilimarkeri saatis, siis sain ma säästa 18 euri ja teha Marikesele hoopis paremate soovidega tekikotike. PS! See sinine karuke Mari…
Alustan siis sellest, mis mulle sellekordse laari juures kõige vähem meeldis. Ma ei tea, mis päris täpselt mulle ei istu, võib-olla see, et mul on sellise lõikega kleite umbes miljon. Mitte iial ei maksaks 55 doltsi selle eest. Andke andeks, et ma oma pikki paljaid varbaid siin lehvitan, aga ma ei leinud ühtäkki oma jalanõusid üles. Mis seal ikka. Kleit on täitsa ilus, materjal on so-so, oma hinda ta küll väärt ei ole, aga kanda võib küll. Öökulliott tundub armas,…
Jalutasin mina südamerahuga Milvikesega väikest ringi siin Männikul, kui ühel hetkel sõitis mäest alla väike tüdruk jalgrattaga, ema jupp maad temast tagapool. Tüdruk ei pannud tähelegi, et ma seaga jalutan, kuni ta täpselt meie kõrvale jõudis, jäi Milvit vahtima, endal kael põhimõtteliselt teistpidi keeratud ja otseloomulikult kukkus. Nagu väiksed lapsed ikka (ja ma ise ka teinekord, kui ma haiget saan), hakkas tüdruk nutma. Eemalt tormas kohale tulivihane ema. Mina olin just lapse juurde kummardanud, et teda püsti aidata, kui ema…
Mul pole ma ei tea misajast olnud sellist asja, et ma lihtsalt ei oska millestki kirjutada. Elu nagu ümberringi keeb, asjad toimuvad, Mari areneb, Milvi sigatseb. Aga millest ma siis ikka kirjutama tulen? Palun, palun, palun inspireerige mind! Mul on tunne, et ma olen kaotanud oma kirja-, mõtlemis- ja kõnevõime. Aga kui te mulle mõne mõnusa teema annate, siis kirjutaksin küll. Ma ei saa isegi öelda, et aega pole. Aega on, aga ma kulutan sellest iga sekundi vaadates tobedat kurdisarja…
Sain täna Aski küsimuse. Või noh, see oli ikka pigem kirjake: Tead, ma tean küll kardot ja ma tean kus ta käib. Naljakas on su blogist lugeda, kuidas sa arvad, et teil on ideaalne suhe ja et ta armastab sind ja teil on laps. Tegelikus on ikka hoopiski midagi muud neiuke. Mine küsi oma “mehelt” kus ta täna käis. Õigus jah ta pole su mees, sest isegi abielluda ei taha ta sinuga. Sinusuguste kohta öeldakse munnivurr. Neid hoitakse kodus selle…
Kui Daki kirjutas naisendusest, tuli mulle kohe meelde hunnik asju, mida ma teile veel rääkinud pole. Esiteks ei ole ma näidanud paari kleiti, mis mingi aeg tagasi Sheinside’ist minuni jõudsid. See esimene triibuline kleit ei meeldi mulle kohe mitte sugugi. Hoiab tisside juurest imelikult, materjal on…libe. Soovitan hinda mitte vaadata – kukute ümber. Seda raha ei ole see küll ever väärt! Sääsekleit on mõnus, küll aga isegi minu jaoks päris lühikene. Seega saab seda kasutada näiteks tuunikana. Ja siis säherdune…
Minu ühel sõbral juhtus nädalake tagasi täiesti absurdne seik, mida ma lausa pean teiega jagama. Nimelt sõitis ta rahulikult ühe paneelmaja ette, et oodata oma sõpra. Ei olnud ta veel õige trepikoja ettegi jõudnud, kui äkki kargas teele vanamutt, kes vehkis kätega ja röökis midagi. Kuna sõber vene keelt ei habla, palus ta naisel rääkida eesti keeles. “Što eesti kjeel!” käratas mutt ja viskus lahtisest aknast sõbrale käsipidi kallale, ise korrutades, et too vene keeles suhtleks. Esimese refleksina tõmbus sõber…
Ma olen ju rääkinud, et minu suurmate vigade hulka kuuluvad näiteks rahaga väga halvasti ümberkäimisoskus, liigne latataratsemine, asjade kiiresti ja võimalikult lihtsalt tegemine ja lõpuks ka laiskus. Kui ma selle nimekirja oma sõbrale ette lugesin, siis tema leidis, et naisterahvast, kes ühekorraga kolib, teeb tööd mitmesse kohta, blogib, sisustab, kasvatab last, planeerib raamatuesitlust, läheb kohe langevarjuga hüppama, meisterdab ja remondib, koristab ja haldab kasside ja sigade armeed, ei saa teps mitte laisaks pidada. Väga hea! Samas oma blogi kommentaare lugedes…
Kui ma olin eile saanud kõik enda nördimuse endast välja kirjutada, voolas kuskilt välja nii palju toredaid inimesi, kes olid valmis mulle kohe raha laenama, et saaksin hindajale ära maksta. Täiesti uskumatu, aga hindajale on nüüd makstud ja hindamisakt panka edastatud. Siis sain kirja K-Rautalt, kes kirjutasid, et see 30 meetrit liistu on nende jaoks köömes ja ühtlasi võiksin ma võtta neilt ka kolimiskaste, sest nemad hoiavad ka pöialt, et ma kiiremas korras oma koju saaksin. Mis oleks saanud olla…
Täielik jõuetus tuleb peale. Kogu aeg loodan, et kohe-kohe saab see laenujama läbi ja saame normaalselt ehitusmehele ära maksta ja oma remonditeemaga edasi minna, aga oh ei. Täna sain vähemalt linnaosavalitsusest kinnituse, et nemad saadavad panka omapoolse nõusoleku (mida nad siiani teinud ei ole). Pank kinnitas, et nende jaoks on kõige olulisem saada hindaja käest kiri, aga näed, nüüd selgus, et kui me hindajale arvet ära maksnud pole, siis ei saada ta seda ka panka. Eks te kõik võite nüüd…
Täna astusin korraks väravast välja ja Milvikene tormas minuga kaasa. Mõtlesin siis vaadata, et kui kaugele ta mul järgi viitsib joosta ja selgus, et nii kaugele, kui ma ise parasjagu minna suvatsen. Muidugi tekitas siga tänavatel inimestes palju elevust. “Kas see on PÄRIS SIGA?” küsiti mult oma viis korda. Ei, see on seakostüümis leemur, kes muu? Poe juures lõid inimesed käsi kokku ja hakkasin enda ostukotte läbi sobrama. “Mida ta sööb? Kas talle leiba/saia/tomatit/õuna/banaani/AAA patareisid/tampoone/deodoranti ja värvimisraamatuid võib anda?”. Milvi…
Teine korrus saab homme valmis! Siis saab hakata sisustama ja muud vahvat kraami tegema, aga täna mõtlesin teile näidata, kust me pihta hakkasime. Nagu näha, olid toad nagu seapesa (ma tean, mis on seapesa, ma ELAN ühega!) ja esiteks pidime ette võtma suuremat sorti koristustöö. Siit piltidelt pole eriti aru saada, aga tegu on kahe kõrvuti asetseva toaga. Sinine oli Kardo vana tuba ja rohelise/kollasega Jussi vana tuba. Siis hakkasime (heh, nagu MINA oleks hakanud, ikka meie tore töömees Rene…
Tänane päev on jälle nii möödunud, et arvutisse ei jõudnud kohe üldse. Tassin küll juba kaks päeva Männikule läpparit kaasa, aga ma ei saa ise ka aru miks. Mul on seal ju miljon muud asja teha. Näiteks vedelda, D-Lighty juua, grillida ja sõpradega päikest võtta. Täna Maril vedas, sest kohal oli ka tema sõpru. Ikka Mia ja Jassu. Pidupäev oli ka Milvil, kes sai ka Männikule viidud (suure ruigamise saatel) ja sai seal aias võililli nosida, mullas püherdada ja tuhnida…
Kleit, kust mujalt, kui vanast heast Sheinside’ist. Helistasin siis täna jälle panka, et neile täpsustada, et olen nüüd kõik kalkulatsioonid ja asjad, mis nad tahtsid, ära saatnud. Mainisin ka seda, et hindaja käis eile ja tänaseks/homseks lubas akti valmis kirjutada. “Oi, et juba tellisite hindaja? Ma siin praegu mõtlen, et võib-olla oleks piisanud sellest, et te oleks ise maja peal pilte teinud…” “Nojah,…
Kuna paljud lugejad paistsid minuga nõustuvat, et Meonis on tõesti ilusad asjad, siis mõtlesin, et tuleks ikka üks asi välja ka loosida. Seekord siis imearmas kätekreemike, mis peidab ennast roosa pardi kujulises potsikus. Teate, mis on peale potsiku veel armas? See, et kätekreem oli väljatöötatud ja loodud spetsiaalselt Loomakaitse Liidu jaoks, et toetada väljasuremisohus olevaid loomi. Kätekreem sisaldab naturaalseid taimseid ekstrakte: lille, mee, orgaanilise oliiviõli ja sheavõi ekstrakte, et tagada naha pikaajalise niisutuse. Sisaldab lisaks 6 sertifitseeritud orgaanilist ekstrakti ja…
Eile saime siis kõne, et rahaliselt on kõik korras – meie sissetulekud on piisavalt suured, et saada laenu. Väga tore! Mina eeldasin, et mulle öeldakse, et tavai, võta kott kaasa ja tule lao lähimas SEB pangas see raha täis. “Vaja on ainult kolme väikest asja,” sädistas meie laenuhaldur telefoni. “Esiteks on vaja maja üle hinnata, et teha kindlaks, kas see maja/krunt on ikka üle 25 000 euro väärt.” “Soh,” ühmasin mina. “Üle tee asuv lobudik on umbes 80 000 euri…
Nüüd on lugu selline, et kuna meil said ostetud peaaegu kõik asjad ülakorrusele (ok, puudu on garderoobiriiulid ja kõik põrandaliistud, aga see on nii väike osa sellest, mis kõik olemas on), siis oleme me vaesed kui kirikurotid. Kuigi ma Askis küsimustele ei vasta, aga nad hüppavad mulle ikka meilile, siis seal süüdistatakse mind ikka nii rikas olemast salaja. Juurde muidugi vana hea “ise kerjasid läpakaraha!”. Kallid sõbrad, me ei ole rikkad! Me oleme vastupidi just vaesed! Proovige ise mitte vaesed…
Ärge saage pealkirjast valesti aru, ma pean ennast üsna mugavaks inimeseks. Mulle meeldib niisama vedeleda ja “mugavleda”, aga kuskil on minu jaoks ka isegi piirid, sest mugavus ja laiskus on ikka erinevad asjad. Näiteks häirib mind täiega, kui keegi ütleb mulle seda vana head: “Issand, miks sa jamad nende riidest mähkmetega, pampersitega on ju palju mugavam!”. Nojah, eks ta võib nn mugavam olla, kuigi ma ei tea, mismoodi on see palju mugavam, kui ma mähkme prügikasti asemel pesumasinasse panen, aga noh,…
Kunagi sain ma Meonilt sellise pakikese. Seal oli ka üks huuleläike taoline toode, aga tema ununes miskipärast pildilt välja, aga on peale Adeni huulepulga minu vaieldamatu lemmik. Huuletint teeb huuled mõnusalt punaseks, ei jäta huuli kleepuma ja ühtlasi ei kulu ta absoluutselt maha. Julgen soovitada küll. Veel meeldis mulle pakist see munakujuline totsik. See peidab endast mingisugust…geeljat kreemi, mis lubab poore vähendada. Mul oli selline lugu, et ma kasutasin seda küll mitu korda, aga kuna mul otseselt pooridega probleeme pole,…
Terve nädalavahetus möödus jälle enamasti Männikul asjatades. Eile käisime tegelikult ka Muugal grillimas ja inimestega suhtlemas. Ilm oli võrratu ja inimesed veel võrratumad. Ma olen viimasel ajal nii palju ehituspoodides käinud, et mulle tundub, et ma võiks ennast juba püsikundeks nimetada. Ostetud said kõik värvid, peitsid, parketid, põrandaplaadid, uksed, vetsupotid, kraanikausid, segisid, pistikud, lülitid ja jumal teab mida kõike veel. Nüüd on vist puudu ainult paar torujuppi ja seinaliistud. Nagu öeldud, siis järgmise nädala lõpuks saab kõik valmis. Ehitaja hakkas…
Terve Eesti on juba kindlasti näinud Facebookis ringlevat teksti Mustamäel elavast narkomaanist, kes oma 8-kuuse lapsega trollis sõitis. Kui mõni teist elab kivi all, siis kopeerin selle teile ka: Tähelepanu Mustamäelased! 15. mail umbes kell 12.30 sõitis minu sõbranna number 4 trolliga Mustamäe poole. Trollis oli üks noor naine oma 8-kuuse pojaga. See naine oli tugevas narkojoobes. Laps oli tal vägivallatunnustega, peas olid verevalumid. Mu sõbranna üritas selle naisega rääkida, et ta magama ei jääks, kuna laps oleks mitu korda…
Mina ei saa aru, mis suur vimm kõigil selle vastu tekkinud on viimasel ajal. Jah, ma saan aru, et pooled blogijad saavad sealt asju ja peavad neid blogis näitama, et see võib siis hakata pinda käima või nii. Tegelikult pole ju hullu miskit nii väga. Eveliis just kirjutas, kuidas tundub, et blogijad neid asju tegelikult ei kannagi, teevad ainult korraks näitamiseks pildid ära ja asi ants. Teate, mina olen ka nii teinud, et teen korraga need pildid järjest ära. Sest…