Nagu ma eelmises postituses mainisin, siis ma laenasin oma kaunist punutud korviga kärukest Kätule, et ta sellega natukene sõita prooviks ja oma arvamuse kirja paneks, sest noh, mul ju veel kedagi pole, keda sinna sisse panna. Välja arvatud muidugi Mari, kes hea meelega sinna sisse pidevalt ronis, kuni ma vankri kuuri alla vedasin, sest muidu poleks sellest oktoobriks enam miskit alles. Igatahes Kätlini arvamus sellest vankrist on siin! *** Just siis, kui mul endal oli vankrivahetus käsil, sain ma Mallu…