Ma tahaksin seda postitust alustada sõnadega, et ooo, ma vist ei olegi mainunud, et olen Türgis. Aga noh, ma obv tean ise ka, et ma ei ole mainunud, et ma olen Türgis. Tõele au andes ei olekski ma seda ilmselt üldse maininud, sest mul on tunne, nagu oleksin siin surmapattu tegemas. Noh, umbes nagu mustal turul laste organeid parseldamas, väljasuremisohus albiinogorillade nahast käpikuid tegemas või Gerdiga puhkusel. Ma ausalt ei teagi nüüd, milline variant neist kõige hullem oleks. Vaadake, nagu…
