Nonii, nagu te ehk mäletate, siis ma ahastasin mingi aeg, et lubasin lolli peaga väikevenna sünna korraldada ja hirm oli nahas. Mine sa noori tea – mäletan küll neid pidusid, mis 18-aastaselt olid. Emale ütlesid, et lähed sõbranna juurde ja tegelikult olid kuskil võõras kohas ennast pealaest jalatallani täis oksendanud. Ilmselt nutsid ka veel takkaotsa, ise sigalakku täis. Kuna ma teadsin, et Oxforell on selline koht, kus juba “minu aal” pidusid peeti, siis pöördusingi suht kohe sinna, et venna sünnaks…
