Viimases Gordoni perekoolis tuli tega sellist harjutust, et pidi oma kaaslasega jagama ühte väga positiivset ja ühte negatiivset lapsepõlvemälestust. Esimesena meenus mulle kohe negatiivne, see olla üldiselt tavaline nähtus, et halb enne meelde tuleb. Ehk meenus see mulle esimesena, sest ma alles hiljaaegu samasuguse hirmu üle elasin. Ühesõnaga mul on meeles see tunne, mida ma tundsin siis, kui ma ärkasin keset ööd, ihuüksinda. Kui ma olin magama läinud, oli ema seal, ärkan – pauh, üksinda! Seda juhtus mu elus muidugi…
