Minu kätte jõudis hiljuti üks imeline raamat, täpsemalt luuleraamat – olen neid viimase poolaasta jooksul täiega armastama hakanud. Veelgi täpsemalt oli tegu ühe niisugusega, mille (ilmselt korduvalt) pisaratest läbi oleksin leotanud, kui see mu kätte sügise või talve paiku oleks sattunud. Huh. Praegugi seda lugedes käis nii mõnegi rea peal väike võpatus seest läbi, sest kui oleksin oma tollase, mitu kuud kestnud kurbuse vahel, suutnud enam-vähemgi täpselt sõnastada, mida tundsin, oleks see väga paljuski kõlanud nagu mitmed mõtted, mis nende…
