Kirjutasin Õhtulehele väikese beebiblogi ja kopeerin selle siia ka. Eks ikka selle jaoks, et teada, mis ma tegema peaksin? Kiivri ostma? Laskma kukkuda? Selle vatitoa ehitama? Lapse mullikile sisse mässima? Kaua see kukkumisperiood kestab? Kuna minu Marike oli võrreldes osadega üsna aeglase arenguga, siis ei saanud ma üldse aru, kuidas saab olla raske lapsega tegeleda. Paned ta mänguasjahunniku kõrvale maha ja seal ta mängib. Marikene võis niimoodi omaette teinekord tunde asjatada. Vaatas ühte, uuris teist, loopis kolmandat – minul oli…
-
Alles heiskasin siin sõpradele, et küll mina olen hea ema – Mari ei ole kunagi kuskile kukkunud ega haiget saanud. Tänaseks pean ma enda sõnu sööma, kuigi otseselt Mari ei kukkunud ega saanud ka…