Umbes nagu siis, kui ma sellel päeval, kui Mari sündis, veel kuus tundi enne arvasin ma, et need valud ei saa ju ometigi hullemaks minna, olen ma praegu avastanud, et paari kuu tagune hala toatemperatuuri üle meie majas, oli lihtsalt naeruväärne. Nimelt on olukord läinud nii kaugele, et eile istusime me Kadiga värisedes elutoas pleedide all ja juurdlesime, et kas toas pahisev külm tuul on mingisugune vana Vidriku kummitus* või on reaalselt nii külm, et tuul puhubki läbi seinte sisse.…
