Üleeile õhtul sain ma eriti laheda kingituse osaliseks – ukse taha maandus kast maasikaid ja karp mureleid. Mõlemad värskelt korjatud ja otse Poolast Eestisse jõudnud. Näha oli, et värske kraam, sest tõepoolest olid maasikate põsed veel punnis ja lõhnasid nagu “päris”. Nosisime siis Kardo ja Mariga nii kaua, kuni tekkis kergelt öeldes plahvatamise tunne. Ei ole kerge nelja kilo maasikaid endale sisse parkida. Ei ole. Aga proovida ju võis. Lisaks maasikatele, mis maitsesid ka nagu päris, oli mureleid, mis olid…
