Mul on siin vahepeal nii mitu korda tahtmine olnud lastest kirjutada, aga kuidagi pole nagu sinna soonele saanud. Mis siis muud kui arvuti kätte ja kütame. Esiteks, vana hea Marta. Ma pole ausalt ka oma elus enne nii kangekaelset ja dramaatilist last näinud. See on vana tõde, et ta keeldub potile minemast, sest noh… “See ei ole pott!”. Aga nüüd teeb ta nii, et kodus laseb mähkmeta ringi ja kui häda tuleb, siis küsib mu käest sulaselgest eesti keelest mähet.…
