Minu meelest on õhtud lastega ühtmoodi väsitavad ja teistpidi jällegi nii ägedad. Midagi vahvat on selles, kui oleme kõik juba öösärkides ja koduriietes, õues on pime, aga meie põletame küünlaid ja mängime veel viimaseid mänge enne tuttu minekut. Lents ei jaga kellast nagunii midagi, aga Mari tunnetaks nagu ära, et varsti sunnitakse teda magama minema ja muutub veel kohe eriti aktiivseks – RUTTU, enne kui see õudne uneaeg tuleb. Keegi võiks mulle ära seletada, miks lastele magada ei meeldi, sest…
