Kolmas kord elus, kus ma saan sellist postitust kirjutada. Kolmas laps, kelle arengut põnevusega jälgida. Võiks eeldada, et mis siin ikka põnevat, juba omajagu nähtud ja eks sealgi ole tõetera. Nii suurt üllatusmomenti ei ole, nagu esimene kord, aga tore ja põnev ikka, et kes millal mida teeb. Marta on kõikidest kiirem olnud ja seitsmes elukuu on ta arengule lausa hüppeliselt mõjunud. Pooleaastasest lebavast beebist sai selle kuuga ringiliikuv hammastega inimene. Okei, kaks hammast oli tal juba enne, nüüd on…
