Praeguseks oli see juba jupp aega tagasi, aga ikka see tuleb mulle vahepeal meelde ja teeb seest soojaks. Igatahes istusime me Kardoga tema juures ja ma sõin lusikaga potist imehead mett, mida Kardo sõber Veiko talle toonud oli. Kardo istus mu kõrvale ja küsis: “Kas sa tead, et mesi on mesilaste okse?”. Mina ei teadnud ja vastasin ainult: “Küll on neil alles hea okse.” Siinkohal jäi see jutt paariks tunniks soiku, kui Kardo mainis, et tal oli koolis ju mesinduse…