Täna sööme me sefiiritorti ja juubeldame, sest veel viimaseid minuteid on sinu minisünnipäev, mu linnupojakene. Sa raudselt ei tea, misasi on sünnipäev, aga see on selline päevake, kus iga kord, kui ma sulle süüa annan, hüüatan: “sünnipäevapiim!”. Lisaks on ehk piim ka magusam, sest ma olen ennast juba selles sefiiritordist segi söönud. Niisiis oled sa neli kuud meiega koos olnud. Juba! Küll see aeg läheb kiiresti. Väikesest ja haprast beebist on saanud pontsakas väike inimene, kes “lobiseb” meiega juttu, naerab…
-
Täna olin juba mitu tundi sinuga tsillinud ja sulle naljakaid hääli teinud, kui külla tuli onu Sander ja röögatas: “Palju õnne sünnipäevalaps!”. Häbi tunnistada, aga enne kui Sannu seda ütles, oli see mul totaalselt…