Alustasin tänast hommikut sellega, et tegin hunniku tööd. Seejärel otsustasin diivanile pikali visata ja lugeda läbi Jaanika raamatu, millele Hooandjas ka hoogu andsin. Nüüd tunnen end nii halvasti, et ma TEAN, et selle raamatu kirja panemine oli ta elu unistus ja puha. Aga no ei suuda mina seda sadat lehte läbi lugeda. Ma vihkan, kui raamat pooleli jääb, seega aeg-ajalt võtan ta kätte, loen paar lehte ja no… EI SUUDA. Ajajärjestused on sassis, tekst ei ole eriti ladus ja ainuke…
-
Mulle tundus, et mul saab eile olema väga rahulik päev. Et alles lõuna ajal kahe raseda sõbranna pildistamine ja pärast saan siis rahumeeli kodus edasi külitada. Ütleme nii, et selle postituse kirjutamist alustan ma…