Teate ma ikka mäletan veel vahel noid päevi, kus ma liikusi mööda 32. keskkooli koridore ja elasin oma elu, ajasin oma asju ja vahepeal jalutas mulle vastu mingi suure naeratusega rastadega poiss. Umbes-täpselt selline: Ma teadsin, et ta nimi on Kardo ja ma teadsin, et ta on mu paraleelklassist, aga mul ei olnud mitte iial olnud põhjust temaga vist ühtegi sõna vahetada olnud. Ja nii saigi see keska läbi, et ma aeg-ajalt seda poissi nägin ja temast mitte miskit ei…
