Mulle meeldib, kui meil on mänguasju, mis meeldivad nii Marile, kui Lendele. Selles suhtes on hea, et ühest asjast piisaks siis kahele, aga no miinus on see, et kaks last ühe asjaga mängimas kujuneb tihtipeale mingisuguseks jonni ja kriiske seguks. “See on Mani oma!” kinnitab Mari usinalt ja sikutab kõike endale. Ma loodan, et see kadeduse periood varsti üle läheb, sest kohemaid, kui keegi külla tuleb, laob Mari süle asju täis ja kõnnib mööda maja ringi nagu koormaeesel, ise mantrat…
