Teate, kui raske on mul iga nädal ümber lülituda sellest, et mul on kodus minimaalselt süüa (sest wolt…), keegi ei joo mu värskapudelist nii, et see on mingit toidusodi täis ja kodu on alati enam-vähem korras, selleni, et ma ainult tuuseldan ringi, koristan ja üritan leida kompromisse selle vahel, mida tahavad lapsed ja mida tahan mina. Selles suhtes, et mul ei ole midagi selle vastu, et nad teevad asju, mis kodu veidi mustaks teeb, aga a-la-ti suudavad nad selle lõpuks…