Mul oli eile nii emotsiooniderikas päev, et ma avasin blogilehe ja passisin seda kümme minutit. Mis siis eile juhtus. Noh, läksin sünnitust pildistama, nagu ma siin ühes postituses eile mainisin. Sünnitus iseenesest on mingisugune maagiline asi, kõige rohkem muidugi emale endale, aga päris ausalt igale ühele, kes seal ruumis viibib. Ma tõesti ei mäleta, mis hetkel ma otsustasin, et tahaks sünnitust pildistada. Sattusin vist netist mingisuguseid nägema ja siis tuligi idee, et mõelda vaid, kui äge oleks ise ka millestki sellisest…
