Päev 12. Praeguseks hetkeks olen juba tõsisemalt igatsema hakanud nii üht koma teist. Jah, sõbrannasid muidugi ka, aga ma olen juba selline haige inimene, et igapäevaseks eluks on muid asju ka vaja. Muidugi nüüd hea öelda, sest sõbranna tuli täna siia ja üksinda Paddys trükkimise asemel istub ta mu kõrval ja rüüpab veini. Tsau, Krislyn! Aga mida ma kõige enam igatsen. Jeesus, ma poleks arvanud, et seda üldse igatseda annab, aga normaalne veesurve. Meil on NII väike surve, et näiteks…
