Kuna ma siin haigevoodis laman ja eluga midagi tarka teha pole, mõtlesin teile rääkida, et osalesin eile üle tuhande aasta töövestlusel. See sama koht, millest ma mingi hetk rääkisin, et kandideerisin. Nagu tänapäeval ikka, toimus vestlus neti kaudu. Natukene oli hirmus ka – polnudki väga ammu ennast kuskile parseldama pidanud. Viimane kord vist siis, kui noore tallekesena Naistelehte kandideerisin. Tavaliselt on selliste vestluste käigus vist kombeks natukene luisata. Noh, et nõrkused mul puuduvad, kui te just ei arvesta mu töötahet…