Ma ei teagi nüüd, mismoodi seda postitust siivsalt sõnastada, aga kes juba eos tunneb, et ma olen üks robustne ja ebasünnis naine, siis tehke endale teene ja jätke see postitus siin vahele. Sest olukord…

Mina ei saa aru, kuidas ma eelmine kord peale seda imu juba 6h hiljem blogisin, sest ma praegu suudan hädavaevu korraks arvuti kätte võtta alles praegu. 6h peale oppi olin ma ikka narkoosist in…

Mulle jäi just ükspäev mingi artikkel silma, et kuskil olla liputajat nähtud. Eks neid liputajaid on kogu aeg olemas olnud, isegi enda lapsepõlvest mäletan, et üks klassiõde kunagi rääkis, et talle oli üks selline…

Noh, ma ütleks nii palju, et 15€ eest on nalja rohkem kui küll. Ega mul muidugi telefonis väga palju häid selfisid ei olnud ka, veits kehva kvaliteediga ja nii. Peaks kunagi proovima õues teha…

Eilse teema jätkuks, siis sain täna ka klassijuhatajalt vastuse, et ta rääkis mõlema lapsega, teise lapsevanemaga ja lubas edaspidi olukorral silma peal hoida. Küsisin ka tema käest selle väite kohta, et Mari koolis valetaks…

Lugu selline, et lapsed olid teisipäeval Kardo juures ja Kardo ütles, et Mari on palavikus ja haige, mis tähendas seda, et kolmapäeval ta kooli ei läinud. Päeval tõin lapsed siia ja Mari tundus täitsa…

Te olete ehk märganud, et reklaamartikleid blogis enam väga ei llmu. Põhjus selleks on väga lihtne – ma ei viitsi ja ma ei PEA neid enam tegema. Tasulise blogi võlu on see, et igakuine…

Ma olen elus liiga palju Grey anatoomiat vaadanud, sest mis teile seostub sõnaga neuroloog? Mulle igatahes tuleb sellega silme ette Dr. Derick Shepard 😁 Ja see omakorda seostub mulle sellega, et …ajuvähk! Jep, algab…

Ma polnud muuseas mitte kunagi enne Egiptuses käinud ja põhiline, mida ma selle kohta enne kuulnud olin oli see, et kõik saavad seal endale mingi rämeda kõhujama. Ausalt öeldes unustasin ma selle enne reisi…

Te kõik ilmselt teate minu vaimustust yummikommide vastu ja ilmselt ei ole teile jäänud ka märkamatuks minu õhin teiste Bionorias müüdavate toodete vastu. Lapsed said reisil aru, et paremaid pulgakomme kui yummikad olemas lihtsalt…

Ma olen elus ise nii palju puid saanud selle eest, kui sitt ema ma olen, et ilmselt olen ma viimane inimene maailmas, kes üldse siin kommneteerima peaks, aga kuna antud sündmused leidsid aset välismaal…

Kui kellelgi oli täna juhuslikult sitt tuju, siis olge lahked. Ma naersin nii hullult neid lugedes, et inimesed basseini ääres arvasid, et ma olen vaimuhaige 😄✌️…

Hakkasin siin mõtlema, et ma pole vist elu sees seitsme päeva jooksul kaks korda sellist surmahirmu tundnud nagu meie Egiptuse reisi ajal juhtus. Ja patt oleks teile jagamata jätta, sest tagantjärgi on see päris…

Vanamutt nagu ma olen, igalt poolt lagunen ja valutan, olen ma enam-vähem jõudnud sinna punkti, kus ma loen midagi debiilset ja löön käega. Et ah, mis see ka minu asi on. Aga vahel satub…

Ma olen reklaami ohver, ma ei saa sinna mitte midagi teha. Kõik asjad, mille kohta tiktokis videosid tehakse ja taevani kiidetakse, tunnen mina kohe, et mul on ka seda kohemaid vaja. Sellega on aga…

See on vist kõigile teada-tuntud tõde, et kui kamp vanainimesi kokku saab, siis hakkavad nad omavahel esimese asjana arutama, et mis opil viimati käidud sai, kumb puus rohkem vihmase ilmaga valutab ja millal viimased…

Ma olen siin sada korda rääkinud, et ma lähen kohe varsti kõhuplastikale, eksole. Ja iga kord hakkavad inimesed mulle seletama, et miks ma seda ometi teen, ma ei ole ju “nii paks” ja muud…

Nagu te ehk märganud olete, siis super palju reklaamartikleid ma viimasel ajal ei tee. Kuna blogi on tasuline, siis lihtsalt pole nagu tarvis ja mulle endale ka meeldib ausalt öeldes, et blogi on täis…

Ma olen alati tunnistanud, et ma mõndade kohtade pealt loll nagu lauajalg olen ja nii kaua, kuni inimesed mulle kenasti ja rahulikult (nagu lollile) seletavad, ei ole mul kunagi probleemi uut ja tõesemat infot…

Teate. Ma viisin lõpuks ometi otsad kokku. Mulle on nüüd varsti juba paar aastat ette heidetud, et ma vanasti ikka kajastasin oma tegemisi rohkem ja suhtlesin rohkem inimestega (no näiteks storydes jne), aga vot…

Korduvat mu elus on juhtunud selliseid olukordi, kus ma olen omast arust humoorikas, aga siis keegi võtab seda maru tõsiselt ja tuleb kriiskama, et ma kiusan. Võib-olla on mul tõesti mingi autismi või misiganes…

Ma ei mäleta, kui mitu korda ma siin blogis seda soigunud olen, et omgggg, tahaks beebit, aga päris elus teen ma seda üsna sagedasti. Mulle isiklikult ei mahu näiteks pähe, kuidas mõnel inimesel on…

Tavaliselt on need vanainimesed, kes ei suuda ajaga kaasas käia. Noh, et nutitelefonid on keerulised ja internet on raske – isegi telekapuldid ja muu säärane tundub neile tuumateadus. Ma mäletan, et mu enda vanaisa…

Ma ei mäleta ühtegi aastat, mil ma oleksin saanud kaasa noogutada kogu ilmarahvaga, kes ohkas kurvalt, et saaks see talv juba läbi, et lapsed ko-gu-aeg haiged. Kui ma nüüd mõtlen, siis ega need lapsed…