Kell 8 jõudsime haiglasse, kell pool 9 saime umbes sünnitustuppa, kell 22.53 oli Mari väljas, kaaludes ise hurmavad 3100 grammi. “Cooked to perfection!” ütles Kardo mulle ja patsutas mind nagu koera, kes on just pojad saanud. Väga mööda ei läinudki :D

625556_458849904230474_2044480406_n

Asjad, mis ma olen alates eilsest mõelnud:

a) Kuidas on inimestel üle ühe lapse? KUST on need lapsed varastatud? KUIDAS saaks keegi seda kaks korda teha? Beats me!

b) Lamasin ja vahtsin Mari. Ta on NII pehme. Saatsin Kardole smsi: “Vedas, et me terve haigla ilusaima lapse endale saime!”.

1394802_10151894754579911_458076432_nPraegu vedeleb Mari mu kõrval ja magab õndsat und. Paljalt. Sest ma võtsin ta öösel kogemata paljaks ja see osutus suureks veaks, sest esiteks hakkas tal külm ja ta hakkas nutma. Teiseks ei julenud ma talle enam riideid selga panna, sest ma ei tahtnud ta väikseid käsi murda. Nõnda vedeleb ta siiamaani tekkide sees, kuni tuleb keegi, kes aitaks mul ta riidesse saada.

Aasta ema auhind on vist minu poole teel.

 

Jaga: