Teinekord ma kirjutan Malluka Facebookis kilde Kardost ja siis me kõik rõõmsalt naerame ta üle. Seekord pean ma kahjuks iseennast mõnitama, sest eile selgus, et ma vist olen vaimse alaarenguga.
Vaatasime supermodelle, kus nad pidid kandma mingisuguseid imelikke puust kingi. Mina ütlesin, et haha, need on nagu kabjad ju. Ja siis küsisin Kardolt, et kuule, miks üldse hobustele kingi jalga pannakse.
Kardo: “Mismõttes kingi jalga?”
Ma: “No see puidust osa ja siis metallist raud alla? On ju nagu puuking?”.
Kardo: “Mis puidust osa?”.
Ma: “No see jurakas, mille külge raud pannakse.”
Kardo: “Sa mõtled hobuse kapja või?” ja hakkas mu üle naerma 🙁
Jah, ma elasin 23-aastat arvates, et hobustel on looduses lihtsalt imelikud peenikesed köndid ja alles siis kui inimene nad kinni püüab, siis ta saab endale normaalsed kingad jalga 😀
Alles paar aastat tagasi ma nägin telekas mingit klippi metsikutest hobustest ringi kappamas ja mõtlesin üleolevalt, et issand kui feik klipp, et kohe ju näha, et neil kabjad all, seega nad ei ole ju METSIKUD! Jah…ma päriselt arvasin, et metsikud hobused koperdavad looduses mingite peenikeste toigaste peal ringi 😀
Kui ma eile hobuse jala pilti vaatasin, siis ma ei saanud ise ka aru, et kuidas ma nii arvata olen saanud, aga ma pole kunagi sellesse teemasse süvenenud. Kuigi ma olen hobusega sõitnud ja isegi ta kapja puhastanud selle kaabitsaga, aga ma arvasin, et see on mingi kingapuhastus 😀
Nali, mu ema ütleb mulle otse välja, et ma retarded
Kas teil on ka selliseid asju olnud, et te ei tea midagi PIKKA aega? Mul kunagi sõbranna näiteks arvas, et põder on mees ja hirv on naine ja kits nende lapsuke 😀 Ja ta oli mingi 20 siis…
184 kommentaari
[…] olen teile rääkinud seda apsakat, et ma aastaid arvasin, et ainult kodustatud hobustel on kabjad, eks? Sellest ajast peale olen ma muidugi targem ja tean, et vabas looduses ei kappa hobused […]
[…] Palun väga vabandust, aga mis ajast on MARSRUUT sõna? Nagu ma olen terve elu elanud teadmisega, et see sõna on “marsuut” aga ühel hetkel sain teada, et ma olen terve elu valedes elanud. Samas ma ei teadnud ka veel paar aastat sõna, et on taldrik, mitte taldrek. Ma sellest ei hakka isegi rääkima, et ma arvasin, et ainult kodustatud hobustel on kabjad. […]
Minu piinlik hetk tekkis eelmisel suvel seoses ilusa eestikeelse sõnaga “liiderlik”. Ma olin alati arvanud, et see tuleb sõnast “liider” ja tähendab umbes midagi sellist nagu omast arust jube äge boss ehk siis veidi ülbe. Näiteks ütles mu vend oma naisele aegajalt: “Vaiki, sa liiderlik naisterahvas!”. Minu arust oli see jube naljakas ja ma kasutasin ise ka seda väljendit, teadmata selle tegelikku tähendust. Ja nii siis juhtuski, et ma eelmisel suvel ütlesin oma elukaaslase sõbra naisele niimoodi (nalja pärast muidugi, ega ma tegelt ei pidanud teda ülbeks ega midagi). Ja siis sõber küsis, et kas ma ikka tean, mida see tähendab, et niimoodi ütlen. Mina muidugi kiitsin takka, et daaa, muidugi ma tean, ega ma mingi loll pole. Pean tõestama või? Okei, otsin kohe ÕS-i üles.
Võite ette kujutada mu nägu, kui ÕS vastas mulle selle peale nii: “Liiderlik – seksuaalselt lodev”. Igatahes ma ei kujuta ette, kui paljusid naisterahvaid (võib-olla ka meesterahvaid) ma olen oma elu jooksul seksuaalselt lodevaks kutsunud 😀
Ja kui lapsesuust rääkida, siis väiksena olin ma päris veendunud, et piim pärineb lehmalt ja hapupiim pullilt. Ja isase kassi kohta, kes aegajalt tavatses oma tagumikku paljastades saba püsti ringi käia, ütlesin nii: “Pliuhkamil on pepus nunnimumm”. Ei ole raske ette kujutada, mida ma silmas pidasin, aga miks ma seda nunnimummuks kutsusin, vot seda ma ei tea 😀
Haha, sorri, ma alles nüüd taipasin seda kommi lugeda 😀
Ooo, kuidas ma naersin! Tänan-tänan! Novembris on väga raske head tuju saada, aga see oli küll hea. Eriti hea meel, et inimene ei häbene 🙂 Endal tuleb meelde, kui lapsepõlves õega vaidlesin, kumb sõna on õige, kas taburet või taguret. Mina arvasin, et ikka taguret, kuna käib tagumiku alla. Olin täiesti pisarates, mäletan, no kuidas saab õde nii kangekaelne olla ja mitte tunnistada üles, et taguret on õige.
Olin kusagil 16-17 aastane. Tegime vanaemaga kooki, ütles et paneksin zelatiini vette paisuma. Ma arvasin, et zelatiin on mingi maitseaine ja ei saanud aru, et miks ma selle vette pean panema… see ju lahustub ära ja ei saa kasutada enam. Panin siis koos paberpakiga zelatiini vette, arvates et siis see paisub seal sees ja kui paki lahti teed, kasutad ära. Vanaema ei suutnud ära imestada mu “tarkust”.
Olin kusagil 5- 6 aastane.. mul tädipoeg käis Tallinnas mereakadeemias.( ehk merekool). Kui maal kassidel tulid pojad, ja ma neid ükspäev enam ei leidnud, ütlesid vanemad et nad läksid merekooli. Küsisin kohe, et kas samasse kooli kus tädipoeg käib? Nimelt ei teadnud mida “merekool” tähendab ja arvasin, et see on koht kus kassid õpivad ujuma jne et kõik kassid käivad seal ära ja tulevad siis suurena tagasi…
Kohe t2itsa l6bus lugemine oli, ei ole enem ammu niiv2ga naernud. K6ige rohkem naersin selle kulleri teema peale. T2iesti l6pp lihtsalt 😀 T2nan, et muutsite mu p2eva ilusamaks 😀
Endal mul on ka kindlasti selliseid asju olnud, aga hetkel ei tule meelde. 8ks mille kohta ma valesti arvasin on see, et ma arvasin, et kaevur6ngas on mingi v2ike r6ngake. Ja kui mehega sellel teemal r22kisime ja ta 8tles, et selle kohale toomine on keeruline jne, siis ma m6tlesin, et wtf miks, mingi suvakas r6ngas, v6ta k2tte ja too 2ra. Aga siis sain teada, et see on tegelikult ikka p2ris suur ja v2ga raske ja k2sitsi seda auto peale ei t6sta. Tundsin ennast p2ris lollina.
Mu sõbranna sai 16 aastaselt alles teada ,et mis asi on prilllaud 😀
Kuidas :D??
Sõbranna ei teadnud väga väga pikka aega, et rosinad on kuivatatud viinamarjad. Tema arvas, et rosinad kasvavad põõsa küljes 🙂 ! Ja oh seda imestust.
no mul on neid retard momente ikka kuhjaga olnud, kuid siit üks hilisem. käin tartus koolis ja hakkasin bussiga koju saaremaale sõitma. mõtlesin, et peaks mõned toiduasjad kaasa vedama, mis äraoldud ajaga raisku minna võivad. külmiks oli üks keedetud muna. minu esimene mõte oli, et issand kui imelik, kui mul lampi üks muna kotis on. peaks talle näo pähe joonistama, siis ta oleks nagu KEEGI ja sõber vms 🙂 oma ideega jumala rahul, askeldasin edasi ja läks sõiduks. alles mitu tundi hiljem, peaaegu juba kohal olles torkas mulle see muna uuesti pähe ja olukorda mitmeti läbi mõeldes ei suutnud tükk aega naerukihinaid lõpetada. kes kurat arvab, et munale näo pähe joonistamine on vähem imelikum, kui ühe muna käekotis tassimine? miks ma üldse selliste asjade peale mõtlen!? ja kusjuures jumala loomulikult tulevad sellised mõtted, nagu peakski nii olema.. igatahes mu komme elutute asjadega suhelda ja neid isiksustada (üksi elades tekkivad lõbustused) hakkab uuele tasemele jõudma.
metsikud hobused koperdavad looduses mingite peenikeste toigaste peal ringi 😀
ma sureeeeeeeeeeeeen 😀
Kunagi noorena vaatasin kokasaadet, kus tehti pullimunadest süüa. Ise olin maal üles kasvanud, aga küsisin emalt täiesti tõsiselt, et kas pullid tõesti munevad. Ema hakkas kohe naerma ja käskis vanaemale helistada, mida mina ka tegin. Vanaema käskis külla tulla ja lubas mulle neid pullimune näidata. Alles siis sain aru, milles asi oli ning sain päris kõvasti naerda 🙂
Ükskord lugesin tähtsalt koogiretsepti lõpust, et “Lõpus katsu puutikuga, kas kook on valmis.” Olin suures hädas, et mis kuradi asi see puutik veel on ja kust ma selle saan.
Pole küll eriline tarkus.. kuid siiski.
Sõitsime ükskord isaga kuskile ja raadiost tuli laul “Pille Pille”. Kuna olin noor, siis laulsin muidugi laule kõvasti kaasa ka. “Ants on.. Ants on.. PEDEEE”. Laulsin nii mitu korda ja siis isa lõpuks küsis, et mida ma laulan? 😀 Päris piinlik oli. Ma alati kuulsin seal sõna pede. Muidugi vahest naerame selle peale siiani. Lugu on muidu see: http://www.youtube.com/watch?v=nEPl0kFmV8Y
Muidugi on erinevaid prahmakaid veel olnud, kohe ei meenugi.. 🙂
Minu kallis abikaasa arvas väga pikka aega, et võid toodetakse tehases kuidagimoodi. Ja ega ta mind esimese hooga ei uskunudki, kui seletasin, et võid tehakse ikka koorest ja koort saadakse piimast. Vanust oli tal siis kas 25 või 26…
Oii..see hobuse teema oli ikka hea:D:D
Mina arvasin, et safari on see koht, kus loomad elavad (nagu mingi mets vms), Aafrikas näiteks..aga tuli välja, et on hoopis jahi- või uurimismatk..ja no kahju, et ma seda esimest arvamust ka teistega jagasin :D:D
Aga alles täna tööl (tehases, kus toodetakse ka Saaremaa viina) olles vaatasin neid Saaremaa viina kohvreid ja sinna peale on kirjutatud: Traditsiooniline tuuleveski viin. Ja siis ma mõtlesin, et nii põnev ikka..ei tea kuidas nad seal teevad neid, aga alles natuke aega hiljem sain aru, et ma ise parasjagu selle suure tünni kõrval olin, kus Saaremaa viina toodeti:D:D
Minu sõber arvas, et kui karud talveunne vajuvad, siis viskavad nad lihtsalt maha pikali ja ootavad kuni neile lumi peale sajab. Seetõttu kardab ta talvel lumekuhjade peale astuda, arvates, et karu magab seal all 😀 Ta üllatus oli suur, kui teada sai, et päris nii see pole, et lumekuhjad tegelikult pole magavad karud 😀 Sõber on kahekümnendates eluaastates…
Kuskil 4 aastat tagasi sirvisime ühikas toanaabriga ajakirju ja seal oli juttu eskimodest. Ta siis avaldas arvamust, et nii äge oleks, kui eskimod päriselt ka olemas oleksid. Arvas, et tegemist sama müütiliste olevustega nagu on kentaurid vms. Ta oli ikka korralikult üllatunud, kui sai teada, et eskimod päriselt ka olemas on. Saime mõlemad mõnusa keretäie naerda 😀
Mina arvasin umbes kuni 30. eluaastani, et mutt (pime loomake, kes maa sees kaevab), on sama suur kui kass. Üllatus oli suur, kui sain teada, et ta sarnaneb pigem rotiga. Aga ma tegin järelduse sellest, et need mutimullahunnikud suured on 😀
Ma sain ka siis nüüd targemaks 😀
Päriselt? ;D
Minul juhtus ka üks väga piinlik lugu ja tuleb tõdeda, et vanust oli siis juba ligi 16. Nimelt mängimise sõpradega Aliast ( see on see sõnaseletusmäng). Minul tuli seletamiseks sõna preservatiiv. Hakkasin siis kõikidele seda sõna suure õhinaga seletama. Nimelt, minu jaoks oli kondoom olnud alati kondoom, ma ei olnud kunagi kuulnudki, et seda teise nimega nimetatakse. Preservatiiv oli minu jaoks aga see, mida kirjutatakse toidupakkide peal, et no preservatives ( ei sisalda säilitusaineid). Nii palju naerda polnud see seltskond igatahes ammu saanud ja minul oli nii kohutavalt piinlik ( nii suur tüdruk oleks pidanud juba teadma sellist asja).
Kui ma olin väikene, siis alati kui telekas lahti tehti olin ma viks ja viisakas (ei julgenud ühtegi pahandust teha), sest uskusin tõsimeeli, et kui mina näen telekat,siis telekas olevad tädid ja onud näevad mind ka.
Mul 25aastane sõber sai alles hiljuti teada, et poes müüakse mune suuruse järgi. Suur oli tema imestus, et munad on s,m,l… suurustes 😀 Seni arvas ta, et lihtsalt eri firmad panevad eri hinna ja kogu lugu 😀
ma ka märkasin seda hiljuti 😀
Mu mees kartis 20 aastat et silmamunad võivad välja kukkuda, et need ei ole kuidagi kinnitunud 🙂
hea siis, et sa ei hirmutanud teda 😀
Ma nüüd teen siia väikese haridusnurgakese teemal kabjad. Lisaks hobustele on kabjad veel ka sebradel ja eeslitel. Kõiki kabjalisi kutsutakse ladina keelse nimega equus, kust tuleb ka inglise keelne sõna ratsaniku kohta: equestrian. Metsikutel hobustel kuluvad kabjad loomulikul moel, sest nad liiguvad sadu kilomeetreid ebatasasel, kivisel, kõval ja lihtsalt erineval maastikul, mis kapju kulutab. Kodustatud hobuse kabjad sellisel moel ei kulu, sest karjamaa on tavaliselt pehme pinnas ja isegi kui ei ole, siis ei liigu loomad oma tuttaval karjamaal selliseid vahemaid nagu looduses. Seepärast on vajalik kodustatud kabjalistel kapju lõigata (seda teeb üldjuhul väljaõppinud sepp) ning seda tehakse umbes iga 1.5-2 kuu tagant. Kapjade lõikamist kutsutakse värkimiseks. Ühtlasi on kabja all selline organ nagu kabjakiil, mis on sama tundlik nagu inimeste sõrmed – sellega saab hobune aru, millisele pinnale ta astub ja kas see on ohutu. Kodustatud hobustel ei kulu ka kiil nii nagu metsikutel ja nii tuleb neil ka kiilu lõigata (muidu on kiil nagu paks tallanahk ja midagi ei saa aru, kas on kindel pind või soo). Miks need rauad siis mängu tulevad? Ühest küljest on rauad igand….ajast kui oli vaja, et hobused liiguksid pidevalt kruusal-kividel kiires tempos (vankri ees) – et vältida seda, et hobuse jalad on kivide ja maapinna suhtes tundlikud, pandi raud alla (kiil ei puutu enam maaga kokku). Ühtlasi see mingil määral hoidis kapja kui oli vaja rasket tööd teha. Tänapäeval aga saab kruusasele teele sõitma minnes panna hobusele jalga ka eraldi saapad… Rauad on aga endiselt kasutusel ja tihti inimeste teadmatusest ka ülekasutusel. Nimelt stimuleerib kiil (puutudes kokku maapinnaga) ka vereringet…”tõukab” vere jälle kabjast üles..rauaga hobusel taas see funktsioon nii hästi ei tööta. Võistlustel kohtame ka pigem tihti raudadega hobuseid – annab aimu sellest, et võistlussport mõjutab hobuse tasakaalu ja kapju sel moel, et neid on vaja kuidagi kaitsta..rauaga kabjast näiteks nii kergesti tükki välja ei löö. Miks rauad vahel head on? Vahel kasutatakse hobusel näiteks raviraudu – kui geneetiliselt või muul põhjusel on kabi vale nurga all või hullusti katki, siis saab õige anatoomilise rauaga olukorda parandada ja kapja jälle õigeks kujundada. Tihti juhtub aga ka seda, et hobuse kabjad kasvavad valesti , sest temaga on valesti sõidetud (hobuse tasakaalu on sõitmisel häiritud ja hobune hakkab kapjadele valesti toetuma – kabjad kuluvad kehvasti jne) ja siis teadmatud inimesed proovivad seda raviraudadega parandada, kuigi tegelikult tuleks vaadata üle enda istak, sadul, hobuse lihaskond ja skelett. Kabjateadus on üks eraldi teadus nagu iga asi siin maailmas. Ja samamoodi nagu ilma raudadeta hobusel on vaja kapju lõigata, on ka raudadega hobusel vaja kapju lõigata, raudu kohendada või vahetada. Seda samuti umbes iga 1-5-2 kuu takka.
teemal emad veel üks lugu.
Nimelt oli mul naistuttav nimega Brit, kes küsis ühel päeval (olin just koondatud, raha ja vabaaega jagus), et ega ma ei taha ta eksiga Londonisse minna, Et ta eks tahab auto sinna viia, aga ei taha üksi sõita. Ma arvasin, et loomulikult! Teatasin emale ka nii muuseas, et lähen inglismaale veitsaks. Ema küsis, et kellega? Ma vastasin, et briti eksmehega… Ja oii siis see vastus :D:D MIS KURADI BRITI EKSMEHED SUL ON! kellelegi ju ei meeldi briti poissmehed, rääkimata siis briti eksmeestest 😀
Ma põline maalaps ei pidasin ka kitse ja põtra paariks ja no siis sokk on lihtsalt omaette töllerdis. Kummaline, et ma kunagi ei mõelnud, kuidas nimetada kitse ja põdra poegi ja kuidas sokud paljunevad.
Ja no mis te arvate kui lõbus seda oli mu jahimehest mehel kunagi kuulda.
Ma ei oska seda öelda 😀
Ta oli ka väga pettunud ja solvunud, et me ta üle naesime ja uskus siiralt, et me luiskame mingi vere kohta ja kiletükid, plastik ja vatt ikka tuleb välja 😛
Pole küll minu feil, aga kunagi teadsin ühte meest, kes oli siis umbes 25 ja ta oli kogu aeg arvanud, et kui naistel on päevad, tuleb nende seest kiletükke, plastikut, vatti, paberit ja muud säärast jama välja..
Naersime selle üle päris kaua ja kui küsisime, et kust see plastik ja jamps meie sisse saab, siis ei osanud ta vastata 😀
what?? miks KILE 😀
Hahahahaaa :D!!!
Ma sain ikka korraliku kõhutäie naerda nende feilide peale.
Aga ega ma ise ka nendest puhas pole.
Ma arvasin kuskil 15 aastaseni, et hiir on emane ja rott on isane.
Ja tiiger on emane ja lõvi on loogiliselt isane siis.
Kunagi (nii umbes 6 aastat tagasi) tahtis ema youtubest mingit muusikavideot vaadata. Pusserdas ja jauras pea tund aega seal arvuti taga. Kui ma siis vaatama läksin, mis ta otsib ja aadressiribalt http://www.juutuub.ee leidsin pidin naerust püksid täis laskma 😀
Minu kullakallis vanaemake oli aga mingi aeg veendunud, et pangaautomaatide sees istuvad reaalsed inimesed, kes sorteerivad ja väljastavad raha vastavalt sisestatud summale. (:
Mina lugesin kunagi sõna ajuripats väga valesti 😀
Ajuri Pats 😀 😀
Minult üks mees sõber siis uuris,et mida palaviku alandamieks võtta ja mina siis julgelt soovitasin Prostamol unot (eesnäärme ravim ). Oli häbi küll kui ta kõht kõveras naerma hakkas 😀
Minu ema (keskealine, arvutit kasutades trükib veel http://www.. aadressi ette) küsis minult millalgi, et “Issand, miks sa selle google logo nüüd NII koledaks teinud oled???” Nimelt ta siis arvas, et mina ise nt. jõulude ajal seda google logo väljanägemist muudan 🙂 Ja seda siin keegi juba kirjutas, aga ka minu vanaema vabandas üksvahe kui ta kuhugi helistas ja öeldi, et tel. väljas. Ükskord ma helistasin sõbrannale mitu korda järjest, sest tal ei olnud levi ja siis vanaema õiendas kõrval, et mis ma krt helistan, mõelgu ma kui raske sellel naisel mitu korda seletada on, et telefon on väljas…
Minu ema on ka siiani veendunud, et mina tema googlet ja gmaili ümber kujundamas käin 😀
Seda Juku ja Juhani asja sain ma teada ka alles gümnaasiumis. Umbes samal ajal koitis ka teadmine, et “Undo” tähendabki “un-do” – ma mõtlesin, et see on lihtsalt mingi müstiline arvutikeel.
Kuskil 12. aastasena sain teada, et polegi paprikas vaid hoopis paprika.
Lapsena Sipsikut lugedes ei saanud ma üldse aru, miks tüdruku nimi Anu on, sest see tundus väga poisinimi. Tol ajal ajasin ka sefiiri ja visiiri sassi.
Gümnaasiumis füüsikatunnis oli üks episood, mil õppisime sisepõlemismootorit. Pinginaabriga lugesime kolm korda sõna “kolba-uru-masin” ja alles naabritelt küsimise järel saime teada, et see sõna on “kolb-auru-masin”. Ajaloo kontrolltöös kirjutas keegi “suur-maa-valduste” asemel “surma-avaldustest”, õnnetuseks oli ta oma materjalid enne tööd üles pannud ja pool klassi (ja pool paralleeligi) kirjutas samamoodi.
ma olin kunagi väike ja tulin õuest tuppa ja kõndisin üle elutoa ja isa ütles mulle, et mine pese koivad ära (me ei ole isaga eriti kunagi suhelnud ja kõik, mis ta ütles, oli alati väga õudne ja pidi tegema)… ja siis ma läksin vannituppa ja nutsin seal ikka päääris kaua aega kuni lõpuks välja hiilisin. Ema pärast küsis õhtul, et mis te siis päeval tegite ja tunnistasin kogu õudusega üles, et mul jäid koivad pesemata SEST MA EI TEA MISASJAD KOIVAD ON!!! 😀 no tõesti, suht väike olin ikka, polnud veel kordagi sõna “koivad” kuulnud.
Issand kui kurb :((
Gümnaasiumis, vist oli 11. klass, oli paralleelis üks tsikk, kes sügavalt imestas, kui kuulis, et makaronid ei kasvagi puu/põõsa otsas valmiskujul 😀 Tal oli ikka päris hämming, sest “aga kuidas siis makaronidesse auk sisse saab??” 😀
Mina olin ka täiesti veendunud, et kass ja koer, samuti lehm ja lammas on ühe liigi paarid. Ja siis veel joonistasin udaraid alati lehmadele keset kõhualust.
Ausalt, ma naersin pisarateni 😀
ma olin kuskil seitsme aastane ja olin üksinda kodus. äkki keegi koputas uksele. ema alati õpetas, et enne ukse lahti tegemist tuleb küsida, et kes ukse taga on. no nii ma siis tegin. vastuseks sain “olen kuller. lase mind sisse” mina hakkasin muidugi paanitsema ja mõtlesin et wtf, kes see kuller on.. ma ei tea mingit kullerit 😀 passisin siis vaikuses ukse taga nagu lollakas. äkki helises telefon (siis olid tavatelefonid veel) “jaa” “tere. ma olen kuller, palun tehke uks lahti” viskasin toru hargile ja paanitsesin veel rohkem. õnneks veidi aja pärast tuli isa ja pidi naeru kätte ära surema. kuller tuli mingeid ema tellitud raamatuid tooma, a mul polnud aimugi kes või mis on KULLER 😀 siiamaani vanemad mõnitavad mind kulleri naljadega 😀 ise ei teagi kas nutta või naerda 😀
Mõtle kui tore teema tegelikult. Kõik on alati valmis teisi “mitte kõige kirkamateks kriitideks” tembeldama, kuid nagu näha, siis meil kõigil on oma blondid hetked 🙂
No Koidul on laul mille sinad on “Sul soodi ots, mul tüür on peos”, aga mina arvasin üsna kaua, et sõnad on: “Sul sodi ots, mul küür on peas”. Üsna jaburate sõnadega laul tundus.
Seda Juku – Juhani asja kuulen ka alles nüüd, aga minu meelest oleks see palju loogilisem kui jutt käiks spikerdamiseks.
Aaa… Ja üsna kaua arvasin, et meestel on reaalselt kaks kotti.. asetatuna nii nagu tavaliselt joonistatakse.. noh, muna-sardell-muna.. 😀 Ja seda olenemata sellest, et olen titest saati palju paljaid tille näinud.
ehh….see pole küll meelega tehtud apsakas, kuid lapsesuu nohh 😀
kõndisime suvel tallinna loomaaeda, kiirel sammul üle sebra. vanem poja küsis: emme, miks me kõnnime nii suurte ampsudega üle tee?
ma alul ei saanud aru, et misasja?
samuti, käisime ühel aastal riia loomaaias. vaatasime kaelkirjakuid. seal on 1 koht, mis on enam vähem samal kõrgusel kui kaelkirjaku pea. ja poja jälle “polegi nii suur kui arvasin!” jutuga kohal 😀
Mina sain alles selle aasta alguses, oma saarlasest peikaga käima hakates teada, et Muhumaa ei asugi Saaremaal, vaid on eraldi saareke, mis on Saaremaaga lihtsalt ühendatud. Kuna ma Saaremaale varem eriti ei sattunud, siis ei osanud nagu huvi tunda ka 😀
Issand jumal, ma lihtsalt naeran praegu pisarad silmist voolamas ja välismaalasest peika ei saa mitte midagi aru. Arvan, et peaksin ka paar “kirkat” hetke jagama.
Esiteks arvasin ka mina kuni päris suureks saamiseni, et Juku ja Juhan on pinginaabrid. Kui Juku ei õpi, siis Juhan ei saa spikerdada ehk siis Juhan ei tea. Olles teada saanud õige tähenduse olin päris pettunud, et seda väiksena ei teadnud, sest olin veendunud, et siis oleks ikka palju paremini õppinud ja maailma asjad selgeks saanud.
Teine näide on seoses päikesesüsteemiga. Algklassides õppisime kuidas Maa tiirleb ümber Päikese ja Kuu tiirleb ümber Maa. Pluss Maa pöörleb ümber oma telje. Õpetaja võttis siis varda, pani sinna otsa lõngakera ning hakkas keerutama ise seletades, kui kiiresti Maa pöörleb. Sellest jäi siis arusaam, et Maa pöörleb tohutu tempoga. Ja siis ma mõtlesin, et kuidas me ei tunne seda pöörlemist, kui see nii kiire on.. ja et 24 tunniga üks pööre ümber oma telje teha on ikka jõle aeglane.
Vot seda imestust, kui teada sain, et universumi mõttes on see 24h ikka väga kiire.
Minu mees tahtis mulle kunagi üllatuseks süüa teha. Kuna ta aga enne ei olnud kunagi peale vee keetmise midagi teinud, jäi ta jänni. Hätta jäi ta nimelt sellega, et tal ei õnnestunud kuidagi saia riivida. Kui ma koju jõudsin ja seda suurt kuldse rösti saia seal riivi kõrval nägin, siis see oli lausa hindamatu hetk. Kui ma siis kapist võtsin paki, millel seisis kiri RIIVSAI, oli ta üpris üllatunud 😀
Segiaetud sõnadest veel. Mu ema on venelanna ja kui ma väike olin siis ema eesti keel ei olnud veel nii hea siis ta aias tihti segamini sõnad “jalutama” ja “valutama” Ja siis ei saanud aru, miks me naersime, kui ta ütles, et tal pea jalutab täna..
Ja nüüd vaatan, et ei oska ise kirjutada. *ajas tihti segamini..
Olen küll ise suur õllesõber (õlusõber), aga segadusse ajab mind see jant, et ühed ütlevad “teeme mõned õlud”, teised jälle “mõned õlled”. Kogu see “õlu” “õlle” teema. Jook on hea, aga grammatika halb selles vallas :/
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=%C3%B5lu&F=M
Grammatiliselt on õige ‘see on õlu, joome õlut, teeme mõned õlled’. Eriti kole on, kui keegi ütleb, et joome ÕLLE. Kord nägin seda kusagil ürituse reklaami peal ka ja saatsin kirja, et olge kenad parandage ära. ‘Esimesel tunnil kingituseks kaks õlle’
Mul isal tekkis sõjaväes mingi haigus, mille tagajärjel sai ta omale hambaproteesid. Kui ma pisike olin, siis isa läks parasjagu dušširuumi hambaid pesema ja ma sattusin seda pealt nägema, kui ta omal proteesid suust ära võttis ja neid hambaharjaga pesi! Ema pesi sel ajal köögis nõusid, jooksin tema juurde ja rääkisin, et “emme, emme, ma tahan ka niimoodi hambaid pesta, nagu issi” :D:D:D
Ja mina sain alles siin neid kommentaare lugedes teada, et ananassid ei kasvagi puu otsas 😀
Minu šokk on see, et “varrukas” kirjutatakse kahe r-tähega, keegi ei ütle ju nii, vaid öeldakse “varukas”… Veel praegugi kontrollisin ÕS-ist järele, et kas on ikka kahe r-tähega õige sest väga võõras tundub nii öelda. Samamoodi on imelik, et õige kirjapilt on “oksjon”, mina kuulen ikka, et öeldakse “oktsjon”. Muidu loodusteadustes olen suht tark 😀
Muuseas mina hääldan varrukas 😀
Ma ei teadnud vist üle-eelmise aastani, et mercedes on sama, mis mercedes-benz. Ja oh kui palju nalja sellest mu sõpradel oli, et ma mõtlesin, et need kaks on erinevad. Tänaseni kuulen nalju oma lollusest 🙂
Tulin kuskil aasta tagasi selle peale, et juuksed kasvavad juurtest, mitte otstest, kuna mõtlesin värvi välja kasvamisele ja tegin sellise suure avastuse. 😀
Haha, väga hea! 😀
Ma kirjutan selle peale ühe killu, kuidas ma tahtsin mehe õele helistada ja võtsin nime ja hakkasin helistama järsku võttis mingi võõras naine vastu ja pobises seal, et läänemaa mingi bla bla ei saaanud õieti aru ka küsisin ainult, et ei olegi Kädi või :D..panin siis toru ära ja vaatasin, et olin ta konto numbrile helistanud 😀 olin nii ähmi täis ja helistasin õigele numbrile ja suures rõõmus ütlesin, et kuule su pangakonto number võttis vastu :D…Kädi siis natuke mõtles ja ütles, et seal 110 ees 😀 nii et võite arvata, kui häbi mul oli :D..
Ja hea, et ütles muidu oleksin siiamaani arvanud, et see kellegi number 😀
Mu vend rääkis mulle kunagi, kui me mõlemad alles pätakad olime, et Mati Nuude laul “Korraks Vaid” on mu emast ja isast kirjutatud. Alles mõned aastad tagasi, kui emaga kuidagi jutuks tuli, sain teada, et nii pole. Ema rääkis loomulikult vennale ka ja mõlemad said paraja kõhutäie naerda. 😀
Mingi aeg tagasi liikus FB´s pilt ajalehest, kus olid näha kaldale kandunud puud. All allkiri “Pärnu Linnavalitsus hädas ajupuudega”, kõik jagavad ja naeravad. Mina naljast aru ei saanudki, kuni keegi selgitas kommentaaris vms. Ajupuu on täiesti normaalne sõna.
On üks vana laul, mille sõnad on: “Hirv ojal joob ja muretu ta meel,kas aimab ta, kui pikk ta elu veel? Võib küti kuul ta leida iga tundja elu läin’d, kui oleks näinud und” Minu vanatädi õpetas mulle lapsena, kuidas seda akordionil mängida ja sõnu ka. Ma arvasin ikka päris kaua veel ka täiskasvanuna, etet laul on mingist vanast joodikust- “Jervoojal joob, muretu ta meel…”
Hahaa – sellega tuli enda üks feil meelde. Minul oli lauluga aastaid viga sees, et “Võib kütti kuulda, leida iga tund” – ise maalapsena ka jahil käinud ja nu ei saand ma aastaid aru, et kui loll see jahimees peab ikka olema, et teda kuulda ja leida on. Nii ei saa ju saaki, ohmakas! 🙂
Mina arvasin, et penoplasti söödetakse kanadele. Kuna mu 6 aastat vanem tädipoeg oli mulle lapsepõlves seda rääkinud, et nendest suurtest valgetest plaatidest tehakse pudi ja antakse kanadele, siis munevad paremini 😀 No ja ma olin ikka üle 20 juba kui mu elukaaslane mulle selgeks tegi, et see oli lihtsalt lapsele ajatud rumal jutt.
Aa ja siis oli veel nii ka, et mul oli üks naabrimees kunagi, kes oli kinni istunud mingite varguste jms. eest. Istusime siis seltskonnaga maja ees pinkidel, naabrimees oli just vangist välja saanud ning tuli meiega juttu rääkima. Keegi seltskonnast nii pool naljaga küsis, et kas naabrimehel rate.ee konto on, naabrimees vastas, et “Ei, kõik kontod arestiti ära kui kinni läksin.” Ühtlasi oli see aeg kui müüki tulid esimesed puutetundlikud telefonid ja see sama naabrimees arvas, et üritame nalja teha tema kulul kuidagi, et nende telefonidega helistame ja küsis koguaeg, et kus nupud on :))
Mina olin kindel, et munad tulevad ainult siis kui kukk ja kana seksivad ja siis ma ei jõudnud ära imestada, et aedikutes tavaliselt 1 kukk on kanakarja peale, et kuidas ta jõuab või nii ja et kuidas neid mune veel teha jõutakse, mis poes müügil on.. 😀 Alles eelmine aasta sain teada, kuidas asjad on.
Mina sain hiljuti teada, et Muumitrollides pole mitte NuuskNõmmok vaid hoopis MÕMMIK!!!!
Terve elu olen segi ajanud kas on hügieemiline või hügieeniline huulepulk. Iga kord kui teada saan kumb õige on, saan täiesti aru miks see nii on, aga ei püsi meeles millegipärast.
Minu kõrge tähelend lollusemaale saabus aga vist alles paar aastat tagasi kui olin 18, kui jõudis kohale, et ükssarvikuid ei olegi päriselt olemas. Muidugi olen lugenud müütidest ja sain täiesti aru, et igapäevaselt ei saagi neid kohata… aga sama moodi ei olnud ma oma silmaga paljusid loomi näinud nagu kasvõi kaelkirjak. Sellepärast eeldasin ka kuidagi, et küll ma ükspäev selle ükssarviku ka ära näen. Siiani pettunud selles avastuses :/
Mina arvasin päris kaua, et nad on lihtsalt väljasurnud :/
sest kui saad aru et see tuleb sõnast hügieen, pole probleemi meeldejätmisel.
Naljakas küll jah 😀 Aga mina alles nädal tagasi sain teada, et Skunk polegi Skunsk. Nii et me kõik oleme vähe lollid 😀
Minu kahene tütar tuli eile õhtul minu juurde kui ma nõusid pesin. viibutas kätt kappi suunas ja küsib: “keppi”. Mina küsin siis üle, et mida sa tahad? Lõpuks panin vee kinni ja küsin uuesti, et misasja. Ta tahtis tegelikult küpsist saada ja ju ei viitsinud pikalt kepsis öelda, ütles keppi…
Mallukas, sa mingis koolis ikka oled käinud?
Ma küsin igaks juhuks üle… kui te “arvasite hulk aega”, et tiiger on emane ja lõvi on isane, või kuidas see käiski, siis kas see “hulk aega” oli vanuses 3-6 eluaastat?
ilmselgelt mitte hobusekoolis
Mis seos seal on? Kabjalisi loomi pole telekast ka näinud? Põhikoolis oli see bioloogia-osa minu arust.
Mida sa tahad must nüüd? Jah, ma olen idioot, mis nüüd saab siis? 😀
AbFab, sa oled liiga intelligentne selle blogi jaoks. Ära loe, pärast veel taandarened ja hakkad näiteks arvama, et ponid on hobuse lapsed…
No meil oli naabrimees täpselt selline nagu Marko Matvere, kaabuga käis ringi ja ta nimi oligi Marko. Ma arvasin kuni mingi 18 aastaseni, et meie naaber ongi Marko Matvere. Ükskord tuli kogemata jutu sees välja ja isa naeris nii mis hirmus 😀
Aaa, ma olin suht kaua kindel, et Tina Turner on valgenahaline (lihtsalt päevitunud rohkem) 😀
haha, good one! 😀
Lõvi on isane ja tiiger on emane… Suht kaua arvasin seda 😛
Oh jumal, see oli nii naljakas. Ma olen ka kindlasti mitmeid kordi taandarenguga olnud, aga praegu ei mäleta… või ei taha mäletada. Üks lugu tuli meelde seoses sõbranna taandarenguga. See oli kümnendas klassis. Olin just ühelt koomikult autogrammi saanud ja näitasin seda oma sõbrannale. Ütlesin ka, et “Näe, sain ühelt lahedalt koomikult selle autogrammi, nii tore!” Rääkisin ka veel kus sarjades ta olnud on ja kui naljakas ta on ja. Sõbranna polnud just erilises vaimustuses, vaid kortsutas kulmu ja küsis lihtsalt, et kas ma vähemalt koomiksi sain siis temalt kingituseks. Tegin siis sellise näo, et koomikud joonistavad koomikseid ja kõndisin samal ajal aeglaselt selg ees minema.
Ma küsisin paar kuud tagasi täie tõsidusega, et kas tõesti loomad saavad ka südamerabandusi. Pärast naermise lõpetamist otsustas mu vend mind harida youtube videoga, kus sokinukud laulavad loomade südamerabanduse võimalikkusest 😀 Hea, et internet olemas on.
Mulle jõudis alles 20-aastasena kohale, mida see keskmise sõrme näitamine ikkagi endast täpselt kujutab. Ja põhikooli viimases klassis unistasin kunagi valjusti, et oo, täna võiks söögiks kartulid ja maksakaste olla. Sõbrannad vastu, et ei, täna on supp. Miks supp? No sest siin on supp ja praad kordamööda. Päriselt?! Jah, üheksa aastat koolisööki ja ikka ei märganud seda reeglipärasust.
Aitähh marsruuti eest. Sain ka targemaks. Kuna ma ise olen maalaps ja kasvanud peamiselt üles põllul rohides ning loomadega koos, siis tean ma miskit ikka linnalastest rohkem, eks.
Sai ükskord sõbranna kaasa taritud abiks, et ma ei jõua üksi seda suurt maasikapõldu rohida ja see meeletult tüütu töö minu jaoks. Sõbranna oli muidugi nõus ja tuligi appi, aga siis ma pidin selgeks tegema inimesele, et milline on maasikataim ja milline umbrohi. Jagelesin pool tundi ja vaatasin pealt, et maasikataimi välja ei kakuks. 22 aastane oli tol hetkel. 🙂
Hiljem sai omale maapoisi kaaslaseks ja hakkas minuga kaasas käima koguaeg aiamaal, et õpiks rohimise ja aiamaal asjatamise ära. 🙂
Samuti olen pidanud teistele tuttavatele ka selgeks tegema, et milline näeb kasvav till ja redis jpm taimed välja, et neid jumala eest välja ei kakuta. Teinekord olen pidanud ütlema lihtsalt, et rohigu ääred ära ja vao keskelt ei puutuks. 😀
Puudega laps , puudega inimene = kannab puid süles. Tegelikult õeldakse puuetega laps, puuetega inimene.Vastasel juhul käib sõna ahjupuude kohta nt-ks. Aga see on minu ja teiste puuetega inimeste jaoks õige sõna.. tavainimestel on üldjuhul suva, kokku nagunii väga ei puutu ja käib ka see puudega 😀 .
Puudega inimene – mul on kaks puudega kolleegi, kes just nimelt eelistavad, et öeldaks/kirjutataks puudega, mitte puuetega. Võta siis kinni, mis õige, ise olen ka “puudega” kasutama hakanud 🙂
Tegelikult on ikka puudega inimene.
Puuetega tähendab et tal on mitu puuet, nt pime ja lonkab ka.
Eee, Teil on õigus! Eksisin, läksin üle küsima ka ühe liidu juhatajalt, et mille kallal ta noris mind täpsemalt. Endale jäi meelde see, et ta ütles, et ei ole puudega inimene, vaid puuetega inimene ja nii mitmeid kordi. Nüüd sain selgituse, et mul on kombeks ürituste või nt-ks maja kohta: puudega maja, puudega inimeste üritus jne(eriliselt laisk pikalt kirjutamisel ja mõtlemisel). Nende kohta käib siis sõna puuetega. 😀
Vabandust! 😀
naljatilk! 😀
Mina uskusin umbes 10 aastaseni, jumala tõsimeeli, et suurte kõhtudega naised on arbuusiseemne alla neelanud 😀 Ja siis on arbuus kasvama köhus hakanud 😀 😀 😀
Ma ei teadnud, miks jalgpallurid põlvikuid kannavad. Miks mitte sokke. (Vanust ei hakka igaks juhuks mainima :D)
Milleks neile siis sokkide asemel põlvikud? Ma ka ei tea 😛
Ise oskaks ainult mingi kaitsefunksiooni põlvikutele välja mõelda.
Põlvikute all on jalakaitsmed.
Mina ka ei teadnud, kuni praeguseni 😀
Mina päris kaua aega ei teadnud, et terve meie päikesesüsteem liigub ja lausa kihutab universumis ringi. No teadsin, et kuu liigub ümber meie ja planeedid ümber päikese aga millegipärast olin kindel, et päike ise seisab koguaeg paigal. Aga kui oma avastusest emale rääkisin siis tuli välja, et tema ka EI teadnud 😀
Aga mu kunstiõpetaja sai alles ülikoolis teada, mis torso on. Pidid akti maalima ja tema õpetaja käskis möödaminnes tal mitu korda torso suuremaks maalida. 3 korda võite arvata, mille mu õpetaja imestusega pooleks suuremaks ja suuremaks maalis 😀
Kuni 16. eluaastani olin ma surmkindel, et ananassid kasvavad puu otsas. Ja kui üritati seletada, et ei, maa peal, siis ma ikka tükk aega ei uskunud. Lõpuks tolle tüübi ema näitas mulle kuskilt entsüklopeediast, et jah, maa peal kasvavad. Hämming oli suur.
Väiksena ajasin sassi pasteedi ja tapeedi pidevalt. Nii et pasteet käis mul seina ja tapeet saia peale. 🙂 Eks neid asju ole veel olnud, aga hetkel ei meenu. Ekskavaator ja eskalaator olid mul ka sassis. :DSiiamaani kohtan inimesi kes vahepeal sassi ajavad neid. Parandavad endid küll kähku, kui siiski. 😀
Me abikaasaga naersime end ribadeks. Ei, mitte paha pärast, lihtsalt see oli nii andekas eksimine. 😀
nüüd on päev korras 🙂
meil on akvaarium. seal sees nagu ikka mõned pisikesed kalakesed, taimed, kivid, vesi, filter jms asjakesed. tuleb naabrineiu. vaatab vaatab ja küsib, et kus kalade maja on? et nemad tahavad ka ööseks magama ninna ju. ma püüdsin seletada, et kaladel pole magamiseks maja vaja. osad kalad peaksid magama lihtsalt olles kesk vett kreenis kergelt, osad põhja pool olles, mõned lagedal pinnal, mõned taimestikus. oleneb liigist. aga maja keegi ei vaja. siis oli kole üllatunud, et ta arvas et ikka on maja vaja. neiu ise oli 25 😀 ja siis oli meeletu üllatunud et kalad ei pane silmi kinni…ise on gümnaasiumi lõpetanud hiljuti. küsisin et mis tegi? magas bioloogia tunnis või?
lapsesuust. küsisin oma 5-e aastase poja käest, et kust piim tuleb?
-poest
-a kus piim poodi saab?
-….. (vaikus).
seletasin siis, et näed, kasvab lehmake…lehmake sööb rohukest. teeb rohu piimaks. piim tuleb udarast välja (misasi on udar, selle seletus oli veel lõbusam), onud tädid panevad selle kotti/pakki ja viivad poodi. seda juttu kuulis ka 4ne poja.
läheme siis maale. pakun et viin lapsed lehmi vaatama. ja 4ne poja ilmutab ilmselt tarkust:
-vanaema, kas sa tead kust piim tuleb? lehm toob, tal on see pangega kaelas!
samuti. laps teadis et on olemas poisid ja tüdrukud. a mis vahe neil on ei tea. nüüd on pisike õde kodus. 1kord vahetan lapsel mähkmeid ja venna näeb pealt. “emme, miks õel nokut pole?”. “ta on tüdruk, tüdrukutel polegi!”. “aga kuna kasvab noku?”. “ei kasvagi, mitte kunagi!”. “jah, tüdrukutel on ainult vahe!”. (ootan juba põnevusega, millal küsitakse et kust tüdrukutel pissi tuleb 😀 )
veel arvas poja pikka aega et poes müüdavad pakendamata komeedi kommid on kutsu kaka 😀
Ajal kui telefonid alles välja tulid, helistas üks vanem naisterahvas oma pojale, aga telefon oli väljas ning kuuldavale tuli hoopis see, et telefon on välja lülitatud. Naine helistas mitu korda hiljem ka ja iga kord vabandas selle naise ees. arvas et iga kord kui ta helistab siis peab telefonifirma naine hoopis vastama kui telefon on välja lülitatud 😀
Kui ma Tartus ülikooli ühiselamus elasin siis leidus seal igasuguseid kirjusid tüüpe.
Kunagi oli ka üks lühinumber kellaaja teadasaamiseks. Ja ühe peo ajal üritas üks vend seda nö kellatädi kohtama kutsuda 😀
Aga no suurem feil oli see, et sama tüüp teise peo ajal oma ema telefoni teel kohtama kutsus 😀 Mõnel tuleb küll enne joomingut telefon ära võtta…
Hehee… Hea lugemine. mu ema rääkis, et kui mu vend oli mingi 9aastane siis ema viis ta suurde lehmalauta vasikat vaatama ja mu vend oli vaadanud seda ime looma ja siis lausunud, et vaata see on lehma kutsikas 😀
haa! Sellega meenus, kuidas vanaema mind vasika sündi vaatama kutsus lapsena. Kõik muu oli suva ja täiesti mitte-ehmatav… noh, et tädi seal kättpidi lehma sees askeldab jne. aga kui ma nägin KUI PUHAS see väike lehmabeebi väljudes oli, siis ehmatasin täiega ära. Väiksed nummid heleroosad sõrad ja valge osa oli lumivalge ja puha 😀 Kuna lehmad seal enamasti pooleldi oma sita sees elavad, siis arvasin, et nad sünnivadki kohe sitasena vist 😀
Keegi siin just kirjutas, et mees laulis “päike säratab”. Teate seda Siiri Sisaski laulu ” Ja ma ei maga ja ei söö, ja ma ei taha tööd…” ? Mu mees sai alles 20 aastaselt teada, et sellised laulusõnad on. Tema laulis :” Ema ei maga, ei söö, ema ei taha teha tööd!” 😀 Lihtsalt Sisask hääldab kuidagi teistmoodi ja kiiresti ning mu mees kuulis koguaeg nii 😀
Ja kunagi õega jalutades(ta oli siis 4 a) kõndis meie ees üks meesterahvas, kes lonkas tugevalt jalga. Õde tundis huvi, et mis onul viga on. Ma ütlesin, et onu on puudega. Õde ütles, et ma küll ei näe, kus tal need puud on? 😀
See oli mitu-mitu aastat tagasi. Isal oli üks töökaaslane, kes oli täiega Andrus Veerpalu nägu ja ma tõsiselt arvasin väiksemana, et see ta ongi. Lihtsalt vahepeal kutsuti teda teise nimega. 😀 Olin veel hullult uhke, et meie perel selline kuulus “tuttav” oli. Õnneks ma ei rääkinud sellest kunagi kellelegi, aga ise naeran küll selle üle 😀
Väiksena ajasin koguaeg ekskavaatoreid (traktori laadne masin) ja eskalaatoreid (sõitev trepp) sassi. Kui eskalaatoreid veel vähe marketites oli, siis ma südamerahuga ütlesin emale, et “lähme sõidame selle ekskavaatoriga ka nüüd” 😀 😀
Hahaa. Mind ajas ka ikka täiega naerma! 😀 Sorry 😀
Minu sõiduõpetaja hoiatas mind kunagi, et ma vaikselt kiirust maha võtaks, sest “magavad politseinikud” tulevad..
Olen kuulnud ka versiooni “surnud politseinikud” 😀
Minu elukaaslane on ka s6idu6petaja ja tema 8tleb lamavad politseinikud 😀
Minu lemmik sõnad on konditsioneer ja konditsioon. Pea kaks aastat ütlesin alati pidudel- ma olen täiega konditsioneeris, ning ei mõistnud miks teised naerma hakkavad. Nüüd aga kui selle selgeks sain, olen tahtnud häbipärast maa-alla vajuda 🙁 ! Ja oleks mulle siis varem keegi seda seletanud, aga eii neil ju hea mu üle naerda 😀
Ma arvasin kuni 12nda eluaastani, et pelmeen on puuvili. Me lihtsalt ei söönud kodus pelmeene ja sõna ‘pelmeen’ kõlas puuviljalikult.
Ükskord olime sõbrannaga neil ja tahtsime süüa ning sõbranna pakkus, et keedaks pelmeene. Pidin imestusest pikali kukkuma, et mis me nendest puuviljadest keedame. Siis sai sõbranna kõvasti naerda. Ja mina ka. 🙂
Ma olin suhteliselt hilise vanuseni veendunud, et jalkas on selline mõiste nagu kesktor-maja – ometi teadsin ma seejuures sõna “kesktormaja” (seda vist tänapäeval enam väga ei kasutata, vbla teised ei teagi üldse..:)
No see valede sõnadega laulmine on lihtne juhtuma, kui on kunagi valesti kuuldud… Näiteks mina lapsena laulsin ikka “Kaera-Jaan, Kaera-Jaan, karga mulle kaela!”, mitte “karga välja kaema” 😀
Üks asi on veel see, et noormehed vist ei ole bioloogiatundides alati mõttega asja juures, kui naiste suguelunditest räägitakse. Nimelt oli üks 28-aastane mees sügavalt üllatunud, kui teada sai, et naised ei pissigi tupe kaudu, vaid selle jaoks on neil eraldi avaus olemas 🙂 Väidetavalt leidub isegi naisi, kes seda ei tea :S
Paar kuud tagasi said ka minu kaks sõbrannat sellest viimasest uudisest teada, parem 21-aastaselt kui mitte kunagi! :/
No üks mu tuttav mees arvas, et sünnitusel tekib naistele müstiline kolmas auk 😀
Minu mees teadis kuni 32-e eluaastani, et Nukitsamehe laulus lauldakse “Päike säratab” – nii ta mulle seda lauliski kui koos lapse ja temaga esimest korda Nukitsamehe filmi juhtusime vaatama 😀
Sellega seoses meenub mulle, kuidas üks õpetaja koolis rääkis vist pea kõikidele klassidele, kui hea õunakoogi retsepti ta sõbrannalt sai, “sussulaavi õunakook on kõige parem,” kiitis ta korduvalt. Ja mis pärast välja tuli .. ta oli koguaeg lugenud retsepti pealkirja valesti, tegelikult oli suus sulav õunakook 😀 Aga vähemalt julges oma viga tunnistada 😀
Mul läks sõbranna küpsetamisega hoogu… Retseptis oli: kata vormi põhi küpsetuspaberiga. Tema lUges: kata vormi põhi küpsetuspulbriga. Ise vaatas ka algul viltu, aga kui retsept nii ütleb, ju siis on. Mõeldud, tehtud. Kook ei maitsenud kõige paremini 😀 Ikka kena kiht oli seda küpsetus’paberit’ seal 😀
Minu sõbranna arvas gümnaasiumi viimase klassini, et Karavani “Talvevõlumaa” sõnad pole mitte “Kuid su ees sünnib ime”, vaid “Kui su ees sünnib ilves”. Ka nüüd, viis aastat hiljem üritab meid mõnikord veenda, et hoopis meie teame valesid sõnu 😀
HAHAH! Aga nii on ju palju naljakam 😀
Mina teadsin ka, et “päike säratab” :D. Üsna üllatunud olin, kui teada sain, et päikeseratas hoopis. Kuni algklassideni olin kindel, et “viadukt” kirjutatakse “peadukt”. Ja umbes sama vanuseni ei taibanud, miks viinereid ja mööblit samas tehases valmistatakse (Vineeri- ja mööblikombinaat), küsida ka igaks juhuks ei julgenud kelleltki.
Kunagi arvasin, et siis kui telekamängu mängin, siis kusagil on mingi onu, kes neid tegelasi arvuti kaudu liigutab. Ja mul oli temast nii kahju kuna vahel ikka inimesed öösiti ka mängivad ja siis ta ei saagi magada..
Ja teine geniaalsus, mis mu aju genereeris, oli see, et kanad munevad mune eksole, on ilusad sulgedega ja elavad a la vanaema juures aedikus. Aga need kanad, keda me sööme, sulgedeta roosad tegelased, on hoopis veeloomad. Ujuvad.. meres.. ilma peata..
Ilmselgelt pole ma kõige kirkam kriit..
Mul oli gümnaasiumis üks klassiõde, kes ei olnud just kõige kirkam kriit. Õppisime siis füüsikas kuufaase. Noh, et milline on noorkuu ja milline vanakuu ja kui õpetaja ootas meilt küsimusi, siis tõstis ta julgelt käe ja küsis: “Aga milline siis täiskuu on?!” 😀 Siiamaani naerame seda 😀
Minu armas lapse isa säras just hiljaaegu sellega, et ta arvas, et see puu millel kasvavad kastanid peab omama mingit oluliselt peenemat nime kui kastanipuu. Jutt algas siis sellest et tamme puu alt korjatakse tammetōrusid ja kastaneid korjatakse siis mingi peene nimega puu alt.
Me omavahel ikka naljatame et jaaa kui pisike meil ükskord kooli läheb siis saad sinagi mōned loodusōpetuse pōhiasjad ehk selgeks…
Mina ise ei teinud tükk aega jōel ja järvel vahet 😛
Harilik hobukastan on selle peene puu nimetus muideks 😉
Mina arvasin ka 21 aastat, et põder on isane ja hirv emane. Kits on aga muu asjandus.
Ning eile vaatasin vene kanalilt lastesaadet. Enda “targa ajuga” hakkasin mõtlema, et kas väiksed lapsed ka juba vene keelt oskavad. Venemaal kasvades peaksid vist oskama küll. 🙂
Hall päev läks kohe paremaks 🙂
See mu oma feil ei ole aga…. Mu linnalapsest sõbrants tuli minuga koos suvel maale. Olime 17. Kari lehmi sõi karjamaal. Tsikk seisis pikalt aia juures ja siis küsis: “Ja kust te siis vahet teete milline lehm see isane on?”
Teine seik alles üsna hiljuti juhtunud. Seoses minu igapäevatööga käib mul külas päris hea kogus välismaalasi. Ilusal juulikuu päeval otsustasin siis ühele külalise viia rabasse mustikaid sööma. Mõeldud tehtud. Käisime mööda raba, mina ja plika ajasime kordamööda mustikaid, murakaid ja hiliseid metsmaasikaid ja kõike muud söödavat näost sisse, mida aga leidus. Üks hetk vaatan, et külaline teps mitte ühtegi marja suhu ei pane vaid käib neist mööda, kallutab pead neid vaadates aga suhu ei jõua ükski. Küsisin siis, et milles kühvel. “Aga kuidas te teate millistele marjadele ei ole rebased peale kusnud?” :O :O Algul pidin end katki naerma aga siis tüdruk (28 a) vastas, et neil õpetatakse šveitsis juba sünnist saati, et metsamarjadelt võib rõngasussi saada. Kuna aga need ennekõike on rebastel, siis rebaste uriin on kõige ohtlikum. 🙂 🙂
Mina sain terve klassi ja õpetaja ees kirjanduse tunnis (gümnaasiumi viimases klassis!) teada et ei võetagi paltvange vaid pantvange.. Ja selle asemel et ennast olukorrast välja nihverdada ja ups valesti läks naerdes öelda küsisin suurest üllatusest üle klassi “tegelt ka vä?” Ma reaalselt olen terve elu öelnud paltvang ja keegi pole seda kungi parandanud, ise ka nagu pole loogiliselt mõelnud mida see tähendama peaks.. Samal ajal kui terve klass naeris vaatas õpetaja päris kaua mulle lihtsalt sõnatult otsa ja ilmselt mõtles et ta pole iialgi sellist tardi näinud.:)
Suve lõpus kui olin veel 24 võtsime koera, emase. Ja minu noorem õde, kes on 14!!! tegi mind targaks.. Mina ei teadnud et emased koerad pissivad kükitades, ma mõtlesin et kõik koerad, nii emased kui isased tõstavad jalga. Oh minu suurt imestust 😀 😀 Siiamaani õde mõnitab 🙂
Ära siis ära ehmata, kui su emasel koeral päevad hakkavad 😉
Koertele on lausa hügieenisidemed olemas. Pannakse jalga nagu püksid, sabaauk ja muu auk ka olemas, et saaks keret kergendada 😛
NÄH, seda ma teadsin 😀 😀
Ah jaa, selline lugu ka. Mul lapsel nisuallergia. Tegin lapsele hommikul putru, tatraputru. Minu ema oli külas ja ütles, et nii kahju, et laps ainult tatraputru saab süüa. Ma siis küsisin, et miks, ta saab ju hirsiputru ja kaerahelbeputru ja…Ema siis ütles, et appi, miks sa lapsele siis annad kaera kui tal nisuallergia. Ma ei saanud jälle aru, miks ei või anda kui tal nisu allergia. Ema siis mõtles natuke ja hästi segaduses näoga poolküsivalt ütles, et aga kaerahlbeid ju tehakse nisust…või millest…Siis sai ise ka aru, mis jama ta aajas 😀
Hahaa, tubli. Mina olen see, kes ei teadnud, mis on laskesuusatamine:
http://haldjapiigad.wordpress.com/2011/03/10/ma-olengi-pariselt-olemas/
kurat, ma arvasin ka et see on mäest alla suusatamine 😀
Minu sõbranna, julgen öelda, et tark tüdruk, kartis kunagi eelpubekana hirmsasti sünnitust ja kõike muud rasedusega seotut Rääkisime siis rasedusega seotud hirmudest/ebameeldivustest ja korraga ta ütles, et tead, kõige kummalisem on see, et ma ei saa aru, kuidas see nabanöör peale lapse küljest lahti lõikamist mulle sisse tagasi tõmbab. Ma ei saanud aru ja palusin selgitust. Mis välja tuli – ta arvas, et laps ja ema on omavahel nabasid pidi ühenduses, et kui laps sünnib siis lõigatakse nabanöör lahti ja see tõmbab khm tupe kaudu sisse tagasi. Ja jääb kuhu, emakasse rippuma, küsisin mina?! :O Sellele ta vastust ei teadnud, hakkas hüsteeriliselt enda üle naerma ja siiani ei suuda uskuda, et ta nii sai üldse mõelda, mis siis et 12 aastaselt. Ma ka ei suuda, teades teda, ei paista kuskilt muidu intelligentsuses vajaka jäävat 😀
Kusjuures, väga suur hulk täiskasvanuid ei tea reaalselt, KUHU see nabanöör pärast sünnitust kaob või kuhu kinnitub. Mehed eriti. Ükskord üks meestuttav küsis täiesti tõsiselt “Kui naine ootab kolmikuid, kas tal siis tuleb nabast KOLM nabanööri või?” Tegemist ei olnud enam nii noore tattninaga…
Ootootoot, seletage nüüd asi õigesti ka ära 😀
platsenta küljes on
Nabanöör kinnitub platsenta külge, mis teadupärast peale last välja tuleb 😀 Nii lihtne see ongi (ja juba põhikoolis õpetatakse seda, kui ma ei eksi).
Seda mõistan ma ise ka jah, aga kui kolmikud on siis tuleb platsentast ikka kolm nabanööri?:D
Jah, need kinnituvad kõik erinevasse kohta platsenta seinal
😀
Olen isegi ühe lapse ilmale toonud, aga selge vastuse sain alles nüüd 😀
Mina ei julgenud väiksena rohu sisse minna, kui ritsikad siristasid, kuna arvasin, et need on lõgismaod 😀
pole tykk aega nii naerda saanud 😀 v2ga hea! ma ytlen, see ettekujutus on yks tore asi!
Kõik teavad vist seda ütlust, et “Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea”. Ma mõtlesin kuni kuskil 24. eluaastani, et see on mingi spikerdamise/suhtlusega seotud teema, et kui üks õpib, siis seletab teistele ja teised ka teavad. Tükk aega läks enne, kui aru sain, et Juku on väike Juhan, st hüüdnimi. Piinlik oli küll ja tuttavad möirgasid naerda.
Ma küll teadsin selle vanasõna tähendust, aga see Juku-Juhan seos jõudis mulle ka alles paar aastat tagasi kohale 😀
Kusjuures mu ema naeris röökides kui ma sedasama mõtet temaga jagasin. . . ainult ma olin siis ca. 9 a 😀
hahaa….nüüd siis jõudsin mina oma arusaamisega sinna, et Juku=Juhan! Jess
Nojah, hea mina nüüd 24 aastaselt selle siit teada sain 😀
+1
Hahaha, ma olen terve elu pimeduses elanud… Olin tänase päevani kindel, et see on seotud spikerdamisega 😀 😀 😀
Ma arvasin kuni ca 16. eluaastani, et p*ts tähendab meeste suguelundit. Hahaha. Ja no blonde hetki on muidugi kindlasti veel korralikult olnud, kahjuks ei meenu.
Eeeeeee … Põdrad polegi siis mehed? ja Hirved pole naised? 😀
okei selle sarvedega lehma peale meenus, see pole küll täiskasvanu feil, aga naljakas oli ikka… Igatahes mu elukaaslane ostis hiljuti uue kitarri ja siis me sõitsime trolliga ja kitarr oli kotis. Ja trollis mingi laps näitas mu elukaaslase poole näpuga ja ütles vanaemale, et näe, onu otsis klaveri 😀 Ei olnud isei väga väike laps enam. Annab ikka segi ajada kitarri ja klaverit 😀
kusjuures ma olen näinud hobuseid, kellel pole tükkaega rauda all olnud ja siis on nende kabjad suhteliselt väärastund kujuga… nagu ära vajunud, sest tugevdust pole all. Ilmselt sellepärast neile neid raude sinna taotaksegi?
Aga ma ise sain suht hiljuti teada, et ei olegi marsuuttakso vaid on marsruuttakso… ja lapsena suht pikalt arvasin, et on nööbel mitte mööbel.
Samas mu ema sai alles 42-aastaselt teada, et Kuu käib ümber Maa ja ei ole eraldiseisev planeet. Pidin lausa wikipeediast näitama, muidu ei uskunud.
Mingi feil oli mul hiljuti veel, aga hetkel kohe ei meenugi. Kui meelde tuleb, siis annan teada 😀
Tulin sama asja postitama 😀 Mul peika üritas mind ükskord parandada, kui ma ütlesin “Marsruut” ja siis ma vaatasin teda veitsa tuima näoga mõnda aega, kui talle jõudis kohale, et tema on kakskümmend aastat “Marssuut” öelnud ja eeldas, et nii ongi 😀 Siiamaani vahel kokutab kui see sõna lausesse satub. Naljakas ja armas minu arust 🙂
ma sain ka NÜÜD teada seda.. 😀
MILLENNIUM ja PUISTAKE. Olin tükk aega šokis, kui viimasest teada sain.
Jeah… Hobusele võib ju rauad alla panna, aga kabjad kasvavad ikka nagu inimesel küüned. Looduses hobune kulutab neid nö jooksvalt, aga kui hobune kuskil koduses majapidamises elab, siis peab keegi kapju õigeaegselt lõikama, nagu inimestel küüsi lõigatakse.
Mul on ka selliseid lugusid, kus ma millessegi lihtsalt süvenenud pole ja teangi asju valesti, aga kahjuks ei tule kohe meelde.
Mu vanaema oli linnalaps. Ja kui mu vanaisa ta ükskord maale viis, siis vanaema osutas ühe looma peale ja ütles:” Enn, vaata milline imelik sarvedega lehm!” Tegelikult nägi ta elus esimest korda põtra
Naiss! 😀
Tõestisündinud lugu: linnalaps viidi ka maale, vaatas lehma ja ütles “Ema, vaata, see hobune on nii kaamli nägu”.
Ma ei teadnud 16 eluaastani mandakatest midagi-ise seksiga ei tegelenud,polnud vaja teada ka! Peol sõbrad tegid mandaka nalju ja ma kuulsin,et räägivad marjoskadest,küsisin,et mis need on need ütlesid mandavoskad,siis oli mu hämming juba suurenenud,et wtf millest nad jahuvad ja sõber siis ütles,et need kubemetäid,aga kuna ma hääldasin neid venekeeles ikka valesti hakkasin neid teadma püksisatikute nime all!
Mandakad on ju mandariinid 😀 Esimest korda kuulen, et kubemetäisid ka niimoodi kutsutakse?!
ma tean ka et mandakad mandariinid ja alguses kui lugesin, ei saanud üldse aru kuidas mandariinid seksiga seostuvad 😀
Mandakad ehk madavoskad öeldakse kubemetäide kohta.
Kuigi ma ütlen mandakad mandariinide kohta.
Ükskord poes olle hõikasin mehele “Kas sa mandakaid ka tahad?”
Pool poodi rõkkas naerda selle peale 😀
Ma teatasin poes oma kaaslasele, et tahaks hullult mandavoskasid saada. Lisaks mehele pidid ka pooled ostlejad end ribadeks naerma. Mina muidugi ei saanud aru, kus see nali on..
Karpkala- mina pubekana arvasin, et see ongi mingi selline kala, milline tal nimetus on. 😛
et karbi kujuga :D?
Mina ei tea, lihtsalt ei arvanud, et ta tavalise kala moodi on. 😀
Mina nt ükspäev mehe küsimusele,et kas ma tean,kes on Obama vastasin uhkelt:”Loog ju,see on see terrorist vms!” 😀 😀 Kurat siililegi selge,et Obama on siiski mingi president või asi ja Osama on terrorist 😀 Oli ka suht piinlik või nii 😀 😀
Kui me nüüd sügavuti lähme, siis ega Osama ka terrorist ei ole, vaid Ameerika on ta selleks tembeldanud, et maksumaksjate käest ikka võimalikult palju raha sõdimiseks saada 😀 Aga noh, I get your point 😀 Ma olen ka neid nimesid segamini ajanud 😀
No minu loogika ütleb, et kui inimene on organiseerinud ulatuslikke terrorismiakte (ei mõtle ainult kaksiktorne :D) ja jaganud maailmaga oma vaateid kõikide mitte-moslemite mõrvamisest, värvates samal ajal endale suures koguses liikmeid, kes selle töö tema eest ära teeksid, siis on ta ikka suht terrorist küll 😀
Enda idiootsustest – alles paar aastat tagasi sain teada, et laamad ei ole samad, mis laiskloomad. Päris piinlik oli sõbrannale seletada, et nad puu otsas elavad, kui ilmselgelt neil sinna asja ei ole.. 😀
Marylin, kust sa nii täpselt tead, et Osama organiseeris? Olid juures? Ja miks siis vaikiti maha 9/11il kolmas plahvatanud torn? Miks toimused plahvatused tornides juba enne kui esimene lennuk sisse sõitis? Kus on tõendid, et Osama yldse on terrorismi akte organiseerinud?.
Jaganud vaateid maailmaga kõigi mitte-moslemite mõrvamisest? Jeesus, ma võin ka panna juutuubi fancy video sellest, kuidas kõiki tappa tahan ja äkki seda näevadki paljud, siis olen terrorist? Ja see teeb inimese terroristiks kui ta värvab endale suure koguse inimese, kes töö enda eest ära teeks? Kõik firmajuhid on terroristid? Kõik rikkamad inimesed, kes palkavad koristaja on terroristid? Nalja number :D.
Ma ei ole mingi vandenõuteoreetik ega ei tea ka ise õigeid vastuseid. Aga enda kaitsmise huvides tuleb vahel skeptiline olla, eriti massimeedia suhtes.
No offence. Sina ytlesid, mida ytleb sinu loogika, mina ytlesin, mida ytleb minu loogika. Cheers.
Sinu lugemisoskus ja silmaring on nüüd küll natuke kaheldava väärtusega. Vandenõuteooriaid oled küll lugenud, aga midagi muud ilmselgelt mitte. Muideks, kui sa ei teadnud, siis viha õhutamine (näiteks youtube video ülespanemine, kus ärgitad teisi inimesi tapma) on ka karistatav.
Ma muidu ei tea küll ühtegi firmajuhti, kes värbaks endale sadu inimesi enda eest mõrvu sooritama. Teine kord loe ikka paar korda läbi, enne kui ärritunult vastama hakkad 😀
😀 😀 Naljatilk, linnalaps 😀 hobuse toikad 😀 Issand, kui hea jutt…..
Tõesti olen linnalaps 🙁
Mmmm… mina teadsin terve elu, et haid elavad ainult Usas… kuni mind W-Austraalias hoiatati, et lõunasse minnes ainult spets randades ujuksin. Loomulikult hakkasin räusates naerma… Kuni mulle elutõed selgeks tehti 😀
Haha! 😀
mu ema sõbranna , kes elab imeilusas maakodus ja peab ka lambaid ja kanu pidid jahmatusest oma lahtivajunud suu käega kokku lükkama , kui üks linnalaps kana nähes küsis mis LOOM see on?
see laps oli vähemalt 10 aastane ja ei olnud puudega.
See tõi küll pisara silma ja pissi püksi:D
Tubli,Mallu!