lugu sellest, kuidas ma naeratama hakkan

Nagu paljud siin on kindlasti märganud, on mul juba aastaid ja aastaid üsna kole naeratus olnud. See on tingitud sellest, et mul on vale hambumus ja esihambad on lihtsalt…kokku lükkunud? Ega muidugi see ka kasuks ei tule, et ma ei ole olnud kuigi hoolas hambapesija ega ka hambaarstide külastaja. Ma ei saa midagi teha, et ma nende ees enne kabuhirmu tundsin. Mitte enam, aga noh, sinna me alles jõuame.

Kunagi ammu öeldi mulle, et ainus viis mu hambaid korda saada on teha lõualuude operatsioon. See tundus nii jube, et ma matsin selle mõtte juba eos. Enamus sõpru ja tuttavaid väitsid, et nemad küll mu hambaid tähele ei pane, samas teised tulid Kardo askis küsima, et kas tal häbi pole sellise hambavärdjaga koos olla 😀 Mina ise olin sellisel seisukohal, et rõvedaks ma ennast otseloomulikult ei tembeldanud. Nentisin lihtsalt, et hambad on mul see “üks kole osa” mis igal naisel KUSKIL on ja elasin edasi, alati naeratust käega varjates. Te ei kujuta ette kui raske see oli, sest ma ju naeran kogu aeg!

Lõpuks ütles üks hambaarst, et kuule, sa võid ju lihtsalt kroonid ka panna lasta ja polegi mingit oppi vaja. Ma mõtlesin, et ma siis lasengi endal Sapiens hambakliinikus kõik korda teha, aga nagu ikka jätsin ma asja pooleli. Vähemalt oli mul hea põhjus – mu hambaarst PESI OMA KUMMIKINDAID! Nagu ma saan aru, et sul poole protseduuri pealt oleks vaja korraks kätt loputada, aga ei. Mina astun kabinetti sisse ja minu arstitädi peseb usinalt oma kummikindaid. Esimene kord ei arvanud ma sellest eriti midagi, aga kui ta teine kord ka nii tegi, siis läks mul süda pahaks. Ei tea, kas ta kasutas terve päeva neid samu kindaid? Samuti oli tal mask alati mingeid rõvedaid verepritsmeid täis juba enne, kui mina tooli istusin. Öäkk. Võib vist öelda, et seekord ei olnud mul otsitud põhjus.

Möödus veel mõni aeg, kus ma rahumeeli hambaarstide olemasolu ignoreerisin ja ootasin seda, et mu hambad imeväel paraneksid. Seda nad kahjuks ei tee, seega otsustasin ennast UUESTI kätte võtta ja seadsin sammud Nordic Hambakliinikusse. See oli reaalselt parim otsus mu elus, mida ma teinud olen.

Jah, ma olen enne ka ilusates ja toredates hambakliinikutes käinud, aga see oli juba teps teine tera. Mina sain endale hambaarstiks Dr. Gaili Kauba ja kuigi ma teiste hambaarstidega sealt kokku puutunud ei ole, arvan ma, et ta on seal parim hambaarst. Ei, ma arvan, et ta on parim hambaarst maailmas.

Esiteks ei ehmatanud ta ära, kui ma esimest korda ta kabinetti astudes mainisin: “Te võiksite vist akna igaks juhuks kinni panna…”. “Kas teil on külm?” päris ta murelikult ja hakkas akent sulgema. “Ei, ma lihtsalt hoiatan, et ma võin sealt ootamatult alla hüpata,” tõdesin ma kurvalt.

Pärast esimest külastust tehti mulle kenasti raviplaan, mida vaadates ma ümber pidin kukkuma. Aga keda mul jälle süüdistada oli? Ikka ennast…Hammaste väljatõmbamine, juureravi, aukude parandamine ja minu oodatud kroonide paigaldamine.

Kõigepealt tehti ära see esimene ja ma ausalt vihkasin ennast. No oli mul raske siis ammu hambaarsti juurde minna või korralikult hambaid pesta või jumal teab mida. Aga noh, mis seda minevikumallut ikka süüdistada, sest olevikumallu pidi laskma endal hamba välja tõmmata. Elasin üle ja teadsin, et järgmine samm minu raviplaanis on UUED HAMBAD!

Üritasin siikohal leida mõnda fotot, kus mu hambad näha oleks, aga no can do, sest enamasti hoian ma fotodel suu sama kõvasti kinni, kui nunn oma kahte jalga. Mõned apsud on, näiteks see:

Foto: Meelis Tomson

Kahju kohe, et nõnda kauni pildi Marist ära rikkunud olen. Aga noh, videode pealt olete te kõik juba kindlasti ammu tähele pannud, et ilusat säravat hambarivi minu poolt vastu ei vaata, eksole. Ma olin sellega juba leppinud.

Värisevate jalgadega läksin ma oma uusi hambaid saama. Ma näitan teile nüüd pilti, mis on niiiiii inetu pilt, et ma eriti ei tahagi teile seda näidata, aga ma näitan ikka. Ainuüksi selle pärast, et te teaksite, kui jubedast asjast saab teha midagi imelist. Sitast saia noh!

Piltidel on siis näha minu hambad enne kroone, siis mis nendega tehti, et neid kroonideks ette valmistada, siis ajutisi kroone ja lõpetuseks minu uusi hambaid, mis alguses olid natukene paistes igemetega, aga you get the point.

Aga et te päris hingelist traumat ei saaks, siis lõpuks tuleb teile midagi paremat ka näidata:

Andke andeks, ma veel naeratada ei oska ja seda osa pean ma harjutama. Ma lihtsalt näen välja nagu hullumeelne, mistõttu olen ma piltidel edasipidi parem niisugune:

Hindadega on nii, et minu kroonid läksid pea 2500 eurot. Õnneks pakub hambakliinik järelmaksuvõimalust ja on igati vastutulelik, kui minusugused lollid neilt igasuguseid küsimusi küsivad. Kui soovite ka oma hambaid parandada, siis minge kindlasti Nordicusse, eriti, kui te olete minusugused hambaarsti pelgajad. Seal te enam ausalt ei karda ja saate imeilusaks.

Aitäh, kallis Nordic hambaravi, et mulle väheke soodukat tegite, mulle ilusa naeratuse andsite ja mulle maailma mõnusaima hambaarsti valisite!

Ma nüüd lähen harjutan peegli ees naeratamist edasi.