Kuna eile oli selline leitsak, siis sündis meil plaan minna karjääri ujuma. Et aga vaene Milvi ka ennast jahutada saaks, otsustasime ta kaasa võtta. Siit karjäärini jalutada on umbes 15 minutit ja tegelikult peab Milvar jalutama küll, sest muidu kasvavad ta sõrad liiga…pikaks? Ma ei tea. Igatahes mõtlesime, et hea idee on ju lapse ja seaga ujuma minna. Kui me poole tunniga alles Rimi juurde jõudsime, ei arvanud ma veel asjast midagi. Muidugi on õues palav, kõik kohad uued ja huvitavad lõhnad igal pool. Las see siga siis jalutab rahulikus tempos. Ega meil ju kiiret polnud. Umbes poolel teel aeglustus Milvi samm kohe väga. Lausa nii väga, et edasi kõndis ta ainult siis, kui ma talle iga 2m tagant leivatükikese andsin. Kuna aga pool maad oli läbitud, tundus tobe ka tagasi pöörduda, seega loivasime edasi ja vahepeal niisutasime Milvit kaasavõetud veega. Ühel hetkel otsustas, Milvi, et tema jalutamised on jalutatud ja tema enam edasi ei liigu. Mitte sammu ka! Mina muudkui meelitan kõrval virsikuga ja tema: Kuna taamalt tuli burksi ja friika lõhna, jooksis Kardo putkani ja ostis Milvile meelituseks karbi friikaid ja pealekauba andis tore müüja Milvile tasuta vett ka juurde. Umbes paarsada meetrit need aitasidki! Milvi liikus kaasa … Jätka “kas te saaksite aidata? mu siga ei liigu…” lugemist