LOOMAD MILVI

“kas te saaksite aidata? mu siga ei liigu…”

28. Juuli 2014

Kuna eile oli selline leitsak, siis sündis meil plaan minna karjääri ujuma. Et aga vaene Milvi ka ennast jahutada saaks, otsustasime ta kaasa võtta. Siit karjäärini jalutada on umbes 15 minutit ja tegelikult peab Milvar jalutama küll, sest muidu kasvavad ta sõrad liiga…pikaks? Ma ei tea. Igatahes mõtlesime, et hea idee on ju lapse ja seaga ujuma minna.

Kui me poole tunniga alles Rimi juurde jõudsime, ei arvanud ma veel asjast midagi. Muidugi on õues palav, kõik kohad uued ja huvitavad lõhnad igal pool. Las see siga siis jalutab rahulikus tempos. Ega meil ju kiiret polnud.

Umbes poolel teel aeglustus Milvi samm kohe väga. Lausa nii väga, et edasi kõndis ta ainult siis, kui ma talle iga 2m tagant leivatükikese andsin. Kuna aga pool maad oli läbitud, tundus tobe ka tagasi pöörduda, seega loivasime edasi ja vahepeal niisutasime Milvit kaasavõetud veega.

Ühel hetkel otsustas, Milvi, et tema jalutamised on jalutatud ja tema enam edasi ei liigu. Mitte sammu ka! Mina muudkui meelitan kõrval virsikuga ja tema:

Kuna taamalt tuli burksi ja friika lõhna, jooksis Kardo putkani ja ostis Milvile meelituseks karbi friikaid ja pealekauba andis tore müüja Milvile tasuta vett ka juurde. Umbes paarsada meetrit need aitasidki! Milvi liikus kaasa ja elu tundus jälle ilus, kuni me pidime teed ületama. Esiteks ei tahtnud proua enam äkitselt äärekivist alla astuda ja ma pidin temaga megasuure ringiga minema. Teiseks otsustas ta KESET SÕIDUTEED, et ta siiski enam ei taha kõndida ja takkatipuks vongerdas ennast oma traksidest ka välja. Keset sõiduteed…

Ma olin nagu filmides, panin käe autodele ette ja karjatasin oma siga kenasti üle tee. Kahjuks otsustas ta valida selle tee poole, kust ma ta just läbi suure jama üle olin saanud. Seega ei jäänud mul muud üle, kui röökiv siga kaenlasse võtta ja üle tee joosta. Proovige umbes 15 kilose jurakaga niisama “üle tee joosta”. See pole normaalne. Panin siis Milvari maha. Vesi paistis ja tema ei liikunud enam millimeetritki. No mitte ükski muskel ta kehas ei liikunud. Ilmselgelt ei mõistnud vaene loom, et ma tahan ju teda jahutama minna, mitte ei sunni niisama lõõskava päikesega sada aastat jalutama. Selleks ajaks olime me jalutanud umbes poolteist tundi. Milvi enam ei tahtnud.

Tõsi on see, et kui siga midagi teha ei taha, siis ta lihtsalt ei tee seda ja kõik. Järgmised 200 meetrit randa läksid nii, et ma seisin Milvi selja taga ja õrnalt lükkasin teda ranna poole. Tema õrnalt üritas vastu punnida. Viimased 20 meetrit pidi Kardo teda süles tassima. Siga röökis.

Ma ei tea, kui paljud kujutavad ette, kuidas siga röögib? No ikka kõvasti. Ma usun, et pooled karjääris olijatest arvasid, et üks noormees tuleb pühapäeva õhtul niisama oma siga karjääri uputama, sest otsejoones vee poole me suundusime. Noh, et Milvit ikka kasta. Vees ta siiski olla ei tahtnud, aga õnneks oli rand täis inimesi, kes talle lahkelt vett peale valasid, temaga pilte tegid ja teda sügasid, kuni meie kiirelt ennast vette kastsime.

kardo.jpg mariga4.jpg

Andke andeks, et ma nii räämas välja näen, aga proovige ise normaalsem olla, pärast mõnda tundi seatassimist ja -karjatamist. Väsimus tikkus lausa peale, kui aus olla.

Mingi hetk karjatas vene noormees, kes Milvi rihma hoidis, et siga läheb koju. Nii oligi. Milvi hakkas vaikselt kodu poole liikuma. Et liikuv siga oli ime ja haruldus, viskasime me kõik riided ruttu selga ja olime valmis koju minema.

Umbes 30 meetri pärast otsustas Milvi, et ta ikkagi siiski mõtles ümber ja ei taha koju kõndida. No mis mul siis üle jäi, kui joosta ühe seltskonna juurde, kes ennast autosse mahutasid.

“Tere, vabandage, kas te saaksite meid aidata? Meil oleks vaja koju saada, aga meie siga ei liigu paigast.”

*Awkward vaikus kõigi poolt*

“Et noh, ma annaks teile raha ka! Me ei ela kaugel. Autoga paar minutit!”

Vene noormees oli nõus ja nõnda istusimegi me Kardo, tite ja hüsteeriliselt röökiva seaga autosse ja saime koju. Jumal tänatud selle lahke poisi eest, muidu oleks me vist siiani Männiku karjääris.

Hetkel siis kõik, ma nüüd pean vanne edasi vaatama, sest jõudsime järeldusele, et ehk ei olegi dušikabiin parim valik siin ilmas. Tsau!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

19 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Simone 28. Juuli 2014 at 22:30

    Oo, keegi ei olegi veel paljaste beebipiltide peale karjuma hakanud. Mallukas, kus kõik su heiterid on? Rannas? :)

    • Reply Mallukas 28. Juuli 2014 at 22:31

      ma ise ka imestan :D

  • Reply Kristiina 28. Juuli 2014 at 14:49

    No ammu pole nii naerda saanud :) Lugu iseenesest ju ei olnud nii naljakas, aga see kuidas sa seda kirjeldasid, oli ikka üle kõige :D

  • Reply tegelikult 28. Juuli 2014 at 13:11

    Ma ei taha nüüd lõburikkuja olla, aga kassihaigus paraneb aeglasemalt kui siga ja last ujutamas käid. Seen – neile meeldib niiskus.

    • Reply Karin 28. Juuli 2014 at 13:18

      Et,siis ei tohiks last mitu nädalat selle palavaga pesta ka? Kuidagi ebaloogiline tundub.
      Marikesele nii meeldib, nii vahva,kuidas ta oma pisikesed varbad õieli seal sulistab.

      • Reply L. 28. Juuli 2014 at 16:54

        Päris tihti ongi nii, et lapsi teatud haiguste puhul vannitada-pesta tegelt ei tohi. Üldiselt lastega pole sedasi, et nad haisema ja ilgelt räpaseks muutuksid. Igasugune üleliigne märjakstegemine ei tee kassihaiguse puhul tõesti head, olgugi, et lapsele meeldib.

  • Reply Hka 28. Juuli 2014 at 11:54

    Vanni teemast –

    Vann on väärt idee! Vahetasin ise mõni aeg tagasi enda vanni ühe kõikvõimsa duššinurga vastu ning veidi kahetsen enda otsust, sest nüüd jäävad need pikad vanniskäigud ära, millest puudust tunnen kohati. Vanni puhul saab aga kiire dušši küll võtta.
    Niiet ja, pigem soovitaks vanni ehk tõesti :)

  • Reply Kati 28. Juuli 2014 at 10:12

    Kas see oli õhtul kella 10 ajal või midagi sinna kanti? Või siis käisid sa teist korda Milviga jalutamas … sõidame meie Männikult koju, käisime ka vee ääres … mees äkki konkreetselt kilkas ja naeris, et eh, roosade juustega tüdruk ja seaga koos. Ma, et midaaaa, kus, kes, mis, ma teaaaaan teda, tahan ka nähaaa :) vaatasin veel tagant aknast välja ja ei näinud. Mees küsis, et misasja, kust sa teda tead … no sedasi ei teagi, blogist tean :P

    • Reply Kati 28. Juuli 2014 at 10:12

      krt, kella 20 ajal

  • Reply Kristi 28. Juuli 2014 at 09:59

    See siga! No teeb alles huumorit Sul!

  • Reply Helemai 28. Juuli 2014 at 09:58

    Hahaha, väga vahva lugemine tõesti! :D Milvi on teil ikka üks maru kihvt tegelane. Ja ei saa mainimata jätta, kui armas laps sul on! Nii rõõmus ja ääretult armas nendel piltidel :).

  • Reply Hanna 28. Juuli 2014 at 08:50

    Ülivahva lugemine, andsin peikale, kes muidu blogidest väga ei pea, ka lugeda seda kirjutist ja saime koos kõhud kõveras naerda.. :D

  • Reply kätlin 28. Juuli 2014 at 08:44

    Hahahaaa ei naerda sai,milvi teeb ikka trikke

  • Reply Krista 28. Juuli 2014 at 08:35

    Oooooijaahh, you made my day! :D

  • Reply Kata 28. Juuli 2014 at 08:26

    Päris mõnus huumor ;D aga kena, et sa nii julge oled ja taksoteenust palusid (Y)

    • Reply Mallukas 28. Juuli 2014 at 08:27

      no mu teine variant oleks olnud sinna elama jääda, sest mul polnud telefoni ka kaasas :D

  • Reply Rena Ardoja 28. Juuli 2014 at 08:22

    hahahaha lugedes kujutasin ette seda. Päris hea :D

  • Reply Sandra 28. Juuli 2014 at 07:36

    Hommik algas kohe paremini,kui seda siin lugesin! :D

  • Reply Andra 28. Juuli 2014 at 06:51

    Hahahhaa !!! aitäh ! Sai naerda !