Selle kohta on mul öelda ainult üht:
Minu meelest on küll ilgelt tore, et mõned naised tahavad sõjaväes käia ja siinkohal minu poolt palavad tervitused neile. Samas on ka üsna tore, et mõni naine tahab käia piiblitunnis või teine näiteks elukutselt prostituut olla – see minu meelest siiski ei tähenda, et kõik seda tegema peaksid.
Naistele meeldib mõelda, et võrdsuse aeg on käes ja meid naisi peaks kohtlema meestega võrdselt. See tähendab siis seda, et kui mehed peavad ajateenistuses käima, siis kindlasti peavad seda tegema ka naised. Sest “ega me ju halvemad pole!”. Ei no, aus värk, ma võiksin vabalt minna ajateenistusse. Seda juhul, kui mõni mees peaks näiteks lapse sünnitama. Või okei, vähemalt paar kuud proovima üht last rinnaga imetada. Ma miskipärast eeldan, et ta ei tahaks seda teha…Huvitav miks, kui uus loogika siin ilmas ütleb, et naised peaksid tegema kõike, mida mehed, miks siis mitte vastupidi?
Loomulikult on inimesi erinevate huvidega. Naisi, kellele meeldibki ajateenistuses käia ja mehi, kellele meeldib õmblustunnis seelikuvolte krousida. Aga ei saa võtta ju seda nii, et kui mõnele meeldib, siis paneme kõik tegema.
Minu jaoks on see ajateenistus nagunii naljanumber ja väga tarbetu värk. Ei tea, kas asi on selles, et ma konkreetselt jälestan sõjategevust ja seda, kuidas välismaa filmides viidatakse sõdruritele, kui KANGELASTELE, kuigi nad ei ole tegelikult mitte midagi muud, kui kamp suure testosteroonihulgaga lolle, kes saadetakse riigi propaganda poolt kuskile maale KEDAGI TAPMA. No mis täie mõistusega inimene läheb kuskile kedagi tapma? Ja veel eriti naeruväärne – tapab, et PÄÄSTA. Vot selliseid lolle on terve Ameerikamaa täis ja nende ajateenistuses need idioodid välja kooruvadki. Kuidas inimesed ometi ei mõista, et kui poleks lolle sõdijaid, poleks ka sõda?
Aga näed, selliseid lolle on ka meie maal. Loomulikult peavadki nende lähedased mõtlema, et ta teeb seal kaugel maal sõdides midagi head, aga tegelikult võite lõpetada endale valetamise – suure tõenäosusega on see inimene lihtsalt äärmiselt agresiivne ja sõjavägi/sõjakolle on temasugustele kena koht, kus ennast välja elada. Teine variant, et ta on nii loll, et ta tõesti usubki, et kellegi tapmine “päästab” kedagi. Valik on teie, eks teie teate oma lähedasi ju kõige paremini…
Igatahes mulle tundub, et ma olen siin teemast natukene kõrvale kaldunud, aga minu point on see, et isegi kui ma oleks mees, ei läheks ma ajateenistusse. Kui mul oleks poeg, sahkerdaksin ma surmatunnini, et ta ei peaks sinna minema. Oma mehelgi keelaksin sinna perseauku minna ja mõtleksin välja võimaluse, kuidas ta seda tegema ei peaks. Ja no kõige vähem läheksin ma sinna ise või saadaksin sinna oma tütre.
Paljud väidavad, et oh, sõjavägi on ikka hea koht, seal saab MEHEKS. No aga mida need naised sinna ronima peaksid siis? Ja kui su peika juba enne mees ei olnud, siis sorri vaan, suure tõenäosusega tuleb ta tagasi samasuguse töllakana nagu enne, ainult selle vahega, et oskab kiiresti pükse jalga panna ja voodit ära teha.
Kallid sõbrad, kas teie tahaksite, et naistele oleks sõjavägi kohustuslik? Arvate, et see on meestele üks vajalik koht?
204 kommentaari
100% samal arvamusel Sinuga!
Selle artikli kokkuvõtteks võiks öelda, et likvideerime kaitseväe , elame rahus edasi ja ootame, kuniks mõni ajupestud võõrvõim tuleb, orjastab või tapab mehed ja lapsed, vägistab naised, toob kohale enda rahva ja hävitab kultuuri ja omastab kõik maavarad. Küsid millal juhtunud? Põhimõtteliselt ükskõik milline sõda ajaloos mille jooksul on toimunud võõrriiki sisenemine.
Muidu tore küll – elada rahus – aga see roosa mull pole edasiviiv. Meie võime ju lõpetada aga maailm? Ajupestud rahvaga jõudusid on maailmas nii palju, et üks hetk oma kasvuga lõpetavad just need meie enda elu. Aga soovin jõudu oma mõtteviisiga. Ajalugu on alati kordunud ja kordub veel. Meie võime ju loobuda aga selgita seda ülejäändu maailma elanikele. Ainuke põhjus miks sõjad on harvemad on see, kui kalliks nad läinud on ja raskeks planeerida arenenud riikide ja ühenduste vastu, millel on endal suur jõud vastu pakkuda. Nõrgematest ja eraldatumatest on alait üle astutud.
PS! ei hakanud võtma sõna teemal naised kaitseväkke, vaid häiris üleüldine suhtumine hüljata militaarne jõud ja muutuda kaitsetuks. Naised kaitseväes on hoopiski kolmas teema mille osas pole isegi otsusele jõudnud. Täisaega nagu meestele vast ei poolda aga miks mitte nt kuu pikkune kiirkursus?
Sa polegi kursis,et Eestis on kaitsevägi. Mitte sõjavägi. Ega ilmaasjata pole Kaitseressurside amet. Ja kaitseväe ning sõjaväe funktsioonil,toimel on suur vahe.
Ma olen sinuga põhimõtteliselt nõus, aga jäi mind väga häirima see koht su postituses kus mulle ikka natukene nagu tundus, et sa tõepoolest suhtud irooniliselt võrdõiguslikkusesse nagu siin eespool ka keegi mainis. Kuid see selleks, ei hakka siin sellel teemal jahuma pikemalt. Tahtsin hoopis seda öelda, et vot selle koha pealt olen ma ikka krdi nõus sinu seisukohaga, et sõda on täielik bullshit ja nõmedus ja need kommenteerijad, kes siin õigustavad sõda(???), minu jaoks teeb see sama välja kui õigustada absoluutselt ükskõik millist vägivalla vormi. Kurjategijad pannakse ju ikka vangi või nad saavad mingi karistused, et nad vägivallatsevad, aga siis järsku on sõda ok ja kohati isegi vajalik? Mis see on mingi nali või. Sõjad tekivadki tänu mingitele alaväärsuskompleksi all kannatavatele meestele kes on kahjuks pääsenud sellisele võimupositsioonile, et nende võimuses on oma viha kogu maailma vastu välja valada läbi sõja. Ja sõdurid, nemad ongi pelgalt nende võimujanus väärakate käpiknukud, kes siis peavad minema rindele ja tegema kogu selle töö ära. Venemaast ei hakka ma siin kohal rääkimagi, et kas neile reaalselt on kõiki neid teistesse riikidesse sissetunge ja sõdasid vaja…hmm kahtlen, omal lahmakas poolest maakerast perse all, inimesed virelevad vaesused ja lisaks on veel ajupestud raskelt, kuid ei, et tegeleda oma riigi probleemidega on ju vaja terroriseerida teisi. Nii et ärge tulge siin üldse rääkima mingist sõja vajalikkuses ja nö süsteemist millest meie mõned lihtinimesed aru ei saa. Kuid jah, ma saan aru ja mõistan, et väikesed riigid, kes ise elusees sõjategevust ei alustaks, neil on siiski vaja endal kaitset ja selles osas ma saan kaitseväest aru. Nii kaua kui on maailmas mingite vallutusplaanidega idioote siis nende vastu on vaja ka kaitset. Kuid, Mallukas, kust kuradi perseaugust(kasutades sinu väljendusviisi) sa võtad sellist jama, et sõjatulemused on juba enne sõda teada ja kokkulepitud??:D:D No see on küll üsna absurdne väide. Kas Eestil, võideldes oma vabaduse eest, oli teada, et nad saavad vabaks, no vaevalt!! Mõne koha peal paned sa ikka päris pange ju.
Mina isiklikult olen kokku sattunud ka normaalsete sõjaväelastega.. selles suhtes ma ei tea. Aga eks igal pool ole debiilikuid. Kui tahavad riiki kaitsta, kaitsku. Aga arvestades seda, kui väike riik on Eesti ja ükskõik, kes meile praegu käppa peale tahaks panna, siis tõenäoliselt ei oleks see neil väga raske.
Mõnele loodrile tuleks sõjavägi ilmselt kasuks, ei hakka otseseid näiteid tooma, aga jah…
Mina olen just viimasel ajal sisimas paanitsenud oma mehe võitluse üle arstlikus komisjonis. Milleks talle see metsas kükitamine? Ta saaks oma õpingutega rahus edasi minna, tal on juba tööalased sidemed, eeldusel, et ta asjaga TEGELEB, mitte ei haihtu kuskile metsa, raha tahab teenimist ja elu elamist. Niigi on raske tänapäeva noortel mingit iseseisvat elu alustada ILMA laenudeta, kellele seda mahavisatud aastat siis veel vaja on? Ütleme näiteks täiskohaga tööl olles (ilma õppimata) teeniks ta 1500€ ligikaudu kuus, see teeb 11 kuu peale 16500€(!!!). Normaalse säästmise korral saaks sealt kõrvalt juba täiesti korraliku auto osta. Tunnen veel sügavalt kaasa neile, kellel terve pere üleval hoida ja laene maksta.
Peale selle mahavisatud aasta on täiesti reaalne, et Eestis tekib olukord, kus ükspäev otsustatakse lihtsalt minu mees kahurilihaks saata. Sõnaotseses mõttes. Mis mina siis tegema peaks? Võtan patriootlikult lapsed hõlma alla ja nutan lastega ennast metsas peites surnuks? Minu psüühika ei peaks sellisele asjale vastu. Ma ei oleks enam lastele hea ema, ma oleks sassis, minust ei saaks enam asja. Mida hakkavad pihta kõik need üksikud emad või neiud hiljem, kui sõda on võidetud/kaotatud? Toob meile riik mingi eritellimusel mitukümmend tuhat immigranti toetuseks? Hurraa!
Huuuh, sekundeerin nende eelkõnelejatega, kel selle postituse lugemine siin blogis viimaseks jääb. Üks asi on (intelligente) seisukoht/vaatenurk, teine asi on lihtsalt loll arvamus ja bravuurne elukogenematu plähmerdamine. Kui sa veidikenegi laiema silmaringiga oleksid, oleks ka see arutlus veidi intelligentsem ja seega vähemalt huvitavlugeda. Praegu on lihtsalt piinlik. Lihtelulistel teemadel plähmerdamine on su leib ja ajaviitena tore lugemine, aga ära poliitikast, riigikaitsest jmt riigiteaduse valdkondadest enam kirjuta (palunpalunpalun), kui teadmisi pole . Ja teadmiste jaoks pole kraadi vaja, piisaks paarist pikema arvamusartikli lugemisest, isegi riigiteaduse aluste õpiku sirvimine ja paari teemakohase lõigu lugemine oleks suureks abiks). Edu!
Jään teid nelja igatsema
Nõus. Ma küll tean, et on inimesi, kes tahabki joosta püss käes ja riiki kaitsta ja püha müristus- lasku käia..AGA ma ei ole nõus, et kaitsevägi peab olema kohustuslik. Ei naistele ega meestele.
Võib-olla kunagi oli sõjavägi miski, mis tegi poisist mehe. Praegu on näha, et need “mehed” tulevad iga nädalavahetus koju, pugivad emme tehtud kartuli-kastme punusse ja siis klubisse pudelipõhjasi vaatama. Ja seda siis põhjendatakse sellega, et nädal on nii masendavalt raske olnud, et kui ei hakka pidutsema või magama siis on kõik mõttetu.
Minu isa ei käinud sõjaväes. Normaalne mees. Minu noormees tunnistati samuti kõlbmatuks. Kui ta oleks pidanud minema, oleksin mina vist kohtusse läinud. Miks? Sest kunagine kõva sportimine ning hüppamine on andnud põlvedes tunda. Ta peaks operatsioonilegi minema. Kaitseväe komisjonis aga ei peetud seda üldse mingiks põhjuseks. Niisiis oleks ta nende meelest pidanud öö otsa põlvili lumes olema. Võib-olla aastaga ei muutuks midagi. Aga äkki 10 aasta pärast istuks ta ratastoolis?
“Õnneks” päästis ta päritud kergvererõhutõbi. Kusjuures kui komisjonis käis ütles kohe- olen nõus minema, kui riik tagab mulle kindla tuleviku (mis võib olemata olla, kui jääb teatud ulatuses invaliidiks). Siis mökitati natukene.
Ja muidugi ei ole tegemist mingi järjekordse luuseriga. Tubli noor inimene, kes õpib hetkel magistris juurat ning asub varsti ehk riigi tööle.
Ma olen 100% arvamusel, et kaitsevägi peaks olema vabatahtlik. Arvestades kui idiootsed tingimused seal on. Kedagi ei koti, et sinust jääb maha näiteks korter, mille kommunaale ja ehk ka liisingit pead maksma. Kaitseväes teenitakse ju alla 100€ kuus.
Ja naised kaitseväes? Jällegi, samal meelel- tore, kui on naisi, kes on valmis selle tee vastu võtma. Kuid anatoomiliselt on juba naised teistsugused. Samades tingimustes oleks väga keeruline. Näiteks kas või päevade osas. Ka minul on 1-2 esimest päeva vahepeal koos kõhuvaluga. Kujutad ette, kuidas ma istuksin 15 kraadises külmas metsas ning valutaksin kõhtu? Kuidas ma seal metsas tampooni peaksin vahetama kuuskede vahel? Fakt on see, et püksi ma veritseda ei saa, ning sided/tampooni vahetamata jätta samuti mitte (hügieeni pärast, bakterid jne).
Arvan, et päeval mil teatatakse, et peaksin minema kaitseväkke pühiksin ma selle riigi tolmu oma jalgealt ning teeksin kõik, et omandada mõne teise riigi kodakondsus.
Veider, et tänapäeval tuntakse pigem uhkust sandi mehe üle, kes ei ole piisavalt terve, et niigi mitte väga karmi kaitseväeteenistuse läbi teha, kui et selle üle, et mees on terve nagu purikas ning on võimeline täitma oma kohust riigi ees. Piinlik on vaadata arstlikus komisjonis igast mökusid, kes kas simuleerivad või ongi nõrga tervisega. Mis Eesti meestel viga on? Miks kõik nii hädised on viimasel ajal?
Aga mine ise sõjaväkke siis
Neid komme lugedes tuli meelde üks anekdoot, mida rääkis vanaisa 😀
Missoonil käinud söduritelt küsiti, kas nende arvates möjutab söjatsoonis olemine ja teiste tapmine nende pshüüikat?
15% vastas et nad ei tea/ei usu
85% ei saanud käsust aru.
Päris teema kohane vms 😀
Aitäh Katjuuuusha, hea kommentaari eest.
Ma tegelikult tahaksin teada, mida Sina, Mariann teeksid kui algaks sõda või või tekiks hädaolukord, kus Eesti elanikel on Eesti Kaitseväge vaja – nt juhtuks midagi, mis ohustaks paljude inimeste elu, tervist või tekiks suure keskkonnakahju? Kas Sina pakiksid oma asjad, koduloomad ja kaoksid esimesel võimalusel Eestist või ootaksid Sa, et Eesti riik võtaks midagi Eesti kaitseks või olukorra lahendamiseks ette?
Ja paljud, kes Sinu blogi loevad, ei kirjuta siia, mida nad mõtlevad ja paljud, kes kirjutavad ja ei ole Sinuga nõus, ei solvu.
Ma läheks minema, sest nagu ma enne ütlesin – ükski sõda ei ole võidetud/kaotatud selle pärast, et kas ühe sõjavägi on tugevam v mitte. Sõja võidab see, kelle riigiisad on kokku leppinud võitma.
Lähed minema? Aga kas Sa seda ka tead, et kohe kui esimene pomm või kuul või relvastatud sõdur üle piiri tuleb, siit enam ära ei saa. Esimesena toimetatakse ohutusse paika RIIGI kestvuse jaoks olulised isikud (Eestil on ennegi eksiilvalitsus olnud) ning peale seda ei pruugi siit enam ükski lennuk ega laev minna. Aerupaadiga Haapsalu alt Rootsi Sina ilmselt sõuda ei jaksaks? Lennuühendus Eesti ja ülejäänud maailmaga on niigi kehv, ei tasu loota, et kriisiolukorras lähevad lennukid läände sama sagedasti nagu Kopli trammid Balti jaama..
Väidetavalt peaks meile NATO niikuinii appi tulema. Nende saabumine võtab isegi kõige kiirema reageerimise korral paar päeva aega. Vot SELLE paari päeva jaoks ongi meil kaitsevägi. SELLE paari päeva eest on päris suur hulk inimesi õppinud metsas enda varjamist, et vastase liikumist näha ning edastada staapi. SELLE paari päeva jaoks antakse nendele “jobudele” püss kätte, et Tallinnas Pika Hermanni tornis oleks meie lipp.
Retooriline küsimus.. kaua peab sellises kriisiolukorras metsas vastu ilma igasuguse ettevalmistuseta mees, kellel pole ajateenistusest halli aimugi ning kes näeb elus esimest korda püssi, oskamata seda kasutada? Ning esimene kaitse eeldab metsas olemist, kontrolli Eesti kaarti kui ei usu, Ida-Virumaa ning Kagu-Eesti on suuremalt jaolt mets.
Mul üpris vastakad tunded selle sõjaväega. Ühest otsast leian ma, et need mehed, kes sealt ennast ära üritavad smuugeldada igasuguseid haiguseid välja mõeldes, on parajad luuserid. Teisest otsast on see praegune sõjavägi täielik nali, kus tõesti jääb selline tunne, et istutakse lihtsalt telefonis. Mul vähemalt jookseb päris tihti facebooki feedi peal sõdurite selfiesid ja check-in’e. Ma ei tea. Ise ma sinna eriti minna ei viitsiks, aga kui kohustuslik oleks, siis käiksin ikka ära. 😀
Ma nii statistika pidamise mõttes mainin, et seekord siis on minu karikas see, mis täis sai ja ma rohkem lihtsalt ei taha su blogi lugeda:)
Eestis on KAITSEvägi, see tähendab, et need mehed, keda sina nimetad äärmiselt agressiivseteks, lollideks ja suure testosteroonihulgaga kambaks, kaitsevad ühel päeval muuhulgas ka sinu ja sinule kallite inimeste ainsat kodumaad. Rääkida ja öelda praeguses julgeolekuolukorras midagi sellist nagu sina oma kõnealuses postituses tegid, on äärmiselt madal, labane ja kurvalt kitsarinnaline. Ühtlasi näitab see seda, et sul pole olnud oma senises elus põhjust ega vajadust end karvavõrdki kurssi viia sellega, mida kujutab endast tänane Eesti kaitsepoliitika ning nähtavasti sa ei tahagi mõista, miks ja kuidas maailm ning riigikaitse toimib. Kui sa seda tegema vaevuks, saaksid sa ehk aru, et Eesti kaitseväel ei ole midagi ühist Hollywoodi action-filmidega ja vaevalt ühelgi maailma sõjaväel Hollywoodiga päriselus midagi ühist on. Kui sul on raske mõista mu kommentaari või reaktsiooni su postitusele, siis tuleta meelde kas või seda sama gei-teemalist postitust, mille tõttu sa väidetavalt loobusid Merje blogi jälgimisest jne. Geisuhete teemal öeldud rämedused puudutasid sind ilmselt sarnaselt nagu sinu riigikaitse kohta öeldud lollused praegu mind ja mitmeid teisigi. Kusjuures igas muus mõttes ei ole geide teema või riigikaitse kuidagi kõrvutatavadki, sest me kõik elame siin ja eeldatavasti tahame kaitsta seda, mis on meie kõigi kodu, olenemata orientatsioonist.
Aga et sa ei osutuks mitte labaseks silmakirjatsejaks, siis oleks kena, kui sa oma värskelt kirjeldatud suhtumise ka siis säilitaksid, kui mõni nendest liiga kõrge testosteroonitasemega lollpeadest kunagi juhuslikult sulle elu jooksul mõne heateo osutab, olgu see näiteks sinu või su lähedase elu päästmine või kadunud kassi või Milvi leidmine ja tagasitoomine. Ja selliste juhuslike heategude eest pole isegi sina “kaitstud”. Peab muidugi ütlema, et nemad saavad sinu lolluse talumisega märksa paremini hakkama kui sina nende olemasolu tähtsuse mõistmisega. Sest nad mõtlevad suuremalt ja neile pole antud võimalust valida, kelle kodu ja elu nad siin Eestis vajadusel kaitsma hakkavad ja kelle oma mitte.
Vaata, sina loed ju jumala mööda minu postitust – aga see on sinu õigus ja minu poolest ära loe, ega ma nuga kõril sind ei sunni 🙂
hakka kohe minema siis – sellist lolli juttu on lausa jube lugeda.
Minu mees ennem sõjaväge teadis, et tahab kunagi saada rekkameheks ja läks sõjaväkke mõttega, et hakkab seal autojuhiks. Lõpuks saigi endale tasuta veoauto ja veel bussi load ka. Sellessuhtes küll oli hea sõjaväes käik 🙂 Ja tal oli üldse vinge seltskond seal koos, sai palju uusi sõpru ja minuarvates peaks ikka, kui tervis võimaldab mees seal ära käima. 🙂 Ma usun, et seal õpib muudki kui voodit tegema ja riideid voltima. 😉
Naised vaadaku ise, kas tahavad käia või mitte. 😀 ise ma sinna ei roniks, sest noh mulle ei meeldi relvad ja veel vähem talvel väljas magada ning kuskil katelokiga süüa keeta, 😀 Olen kaks päeva pidanud elama kunagi kooliajal sõduri elu(riigikaitse tund viis meid sinna), äge on meenutada aga enam ei läheks. 😀 Jäägu see ikka meeste teemaks. 🙂
Ohh, minu teema! Järgnevalt minu tõlgendus Eesti Kaitseväest läbi enda ja oma elukaaslase kogemuste.
Kõik pole tegelikult ainult halb, on ka positiivset- meie jaoks küll kahjuks vähem. Ja saan aru, et ajuvabade korraldustega tahetakse tagada distsipliin, aga vaevalt see väga õnnestub just sellega.
Minu elukaaslane hetkel aega teenimas KUPis 11 kuud ja õpib seersandiks. Ja mitu sõpra ka aega teenimas (k.a sõbranna).
Lihtsamalt seletades on erinevad pataljonid, kus võimalik aega teenida. On jaanuari-kutse ja suve-kutse, teenid 11 kuud ja reamehest saab kas autojuht või seersant ehk saab ameti; Septembri-kutse on põhikutse, kes lihtsalt müttavadki metsas ringi, ei oma mingit erilist ametit, mängivad sõda. Üljäänud on puhas kahuriliha. Igal pool on erinev suhtumine ja korraldus tegelikult ja kõik oleneb ülemate tujust täielikult.
Autojuhil on hea elu: vahel metsas orienteerumine, hommikul kehaline ja siis oled soojas kasarmus või vurad autoga ringi, eks on ajuk*ppi ka. Minu mees on juba kolmandat nädalat metsas ja varsti on oodata 80km rännakut kahe päevaga (ei midagi ületamatut), iga nädala lõpp kui oled rampväsinud ja tüdinud tuleb “eksam” või kontrolltest. See aeg, kui saad kasarmusse pead oma asju koristama ja kõike koristama (mehed võiksid vabalt koristajapaberid saada, kui seal välja saavad. Nende põhiline relv SBK ajal ongi tegelikult mopp). Telefoniga on see, et 80% kannavad metsas kaasas (jah, kanna, aga ära vahele jää. Kui aga mõni jorss mõtleb, et võiks telefoni laadima panna kuskile sidepunkrisse ja vahele jääb, on kõigil sitasti). Minu mees ei kanna kaasas, sest tema sellist aega ei leiagi, et netis passida, teiseks leiame mõlemad, et milleks riskida jamadega..saame see 5 päeva suhtlemata olla küll. Enamus kahjuks nii ei mõtle. Aga tema peab ikka kannatama teiste lollustest.
Meie seisukoht on see, et Kaitsevägi võiks olla vabatahtlik-lähevad need kes tahavad, sest minu elukaaslane ei saa sealt midagi (parandan, 3 kuuga 10 kilo alla ja lihast asemele). Ta üritas ka ära pääseda ja mitte valetades, tõesti olid tervise hädad, kuni kevadel öeldi, et ei usu me enam midagi ja ei huvita ka, käid ära. Nojah. Positiivne on see, et vähemalt saab mais see keberniit läbi ja ei pea iga aasta hirmuga kutset ootama. Pidi ta aga koolist akadeemilise võtma ja üldse jääb meil elu seisma aasta võrra, millega saaks VÄGA palju ära teha.
Toon veel näite, kuidas Eesti riik “kokku hoiab”. Mehel on olemas veoauto load ja isegi kutse ja ka kogemused. Selle asemel, et autojuhiks pandaks teda, ja hoiaks riik raha kokku, pandi ta hoopis seersandiks, kes ta üldse olla ei taha ja oska ja seda oli näha juba SBK ajal. Oska selles mõttes, et ta ei ole absoluutselt kamandaja ja tüli norija inimene (õnneks). Algul pidi saama auto peale, aga viimasel hetkel muudeti ümber- kes teab miks. Oeh, neid jamasid ja ajuvabasid situatsioone võiks ma sadu kirjutada siia.
Põhimõte on see, et KUP peaks olema niiöelda eliit ja sellepärast on see ka nii range, ei pruugi välja saada tihti, füüsilist sitaks jne jne. Nõutakse palju. Eks igal inimesel erinev kogemus. Niiet, kui teie mees soovib ise väkke minna, füüsiliselt normis vormis, pingetaluvust on ka või on hoopis mingi räme sportlane siis KUP on õige koht- muidu mitte. KUPi tunnuslause: Kindel on see, et miski pole kindel! Sest MITTE KUNAGI pole seal midagi kindlat, ometigi nõutakse seal distsipliini, korda ja ajalist kinni pidamist- ise ei suudeta ühegi kriteeriumiga hakkama saada. Info liikumine on meeletult aeglane: kui telefoni polnud loodud, liikus ka info kiiremini.
Ühesõnaga on minu, kui sõduri naisena, kurb oma elukaaslast seal näha, kui ta viibib seal täielikult vastu tahtmist ja mis saab halvasti minna, see ka üldiselt läheb, eriti veel kui pole huvi selle sõja värgi vastu. Kindel on, et see kas ajab suhte lõhki või teeb tugevamaks: meie puhul teine variant. Ja kindel on ka see, et kui arvad alguses, et kui mees ei saa koju 2,5 kuud, on kõige raskem aeg, siis kõige raskem on hoopis see, kui ta hakkab kodus käima ja pead pühapäeval ta ära saatma, ja ei tea kunagi, kuna ta uuesti koju saab. Võib-olla nädala pärast, kahe või hoopis kuu aja pärast. See kaitseväe aeg on üldse vaimselt meeletult raske aeg mõlemale poolele.
Teemasse tulles, arvan ma veel vähem, et naine peaks läbima kasvõi SBK (sõduri baaskursus) aja. Gümnaasiumi ajal oli kohustuslik 3-päevane riigikaitselaager, kus sain kõik vajaliku teada. Rohkem polegi vaja.
Ühelt poolt ma mõistan, miks kõiki haaratakse väkke (jaanuarist võetakse ju nüüd põhimõtteliselt ka “invad”). Eesti riik on väike ja on parem, kui on rohkem sõdureid, kes suudaksid Eesti riiki kaitsta. Samas, kui ikka venku tuleb, ei tee meie paarikümnetuhandeline peade arv väga midagi. Ja kui, siis venku ei tule ainult Eestit võtma vaid tervet Baltimaad. Pigem võiks panustada ju haridusse ja majanduse edendamisse. Paljud, kellel kaisteväest miskit kasu pole, õpiksid või töötaksid samal ajal; kasvataksid isegi iivet. Selle asemel tuleb pea aasta aega maha visata, kui pole huvi ega kasu sellest ajast. Räägin enda seisukohast ainult hetkel, aga tean, et paljud nõustuvad.
Huvitavaid fakte: Sõduri ülal pidamine on tohutult kallis, kui ta tahab seal kvaliteetsemat elu elada.
Sealse arsti juurde tasub minna ainult nuttes, aga siis võidakse ka sama targalt tagasi saata. Poisiklutile tuleb varba peale vill ja kohe on laatsaretis (sealse arsi juures), üritatakse seal olles ikka veel ära pääseda tehes ennast lolliks, mõeldes endale haigusi ja isegi toidustreiki ning see on arstid nii vihale ajanud, et ei võeta enam tõsiste vigastustega inimesi kuulda.
See, kui auto “keerati” külili kraavi paar kuud tagasi vist, 30 inimese ja nende varustusega (kõik pole kindlasti kursis) vaikiti nii osavalt maha- üks uudis ja kõik. Vsjo. Mis reaalselt seal toimus, seda avalikkus ei tea ja kõige täpsemalt teavad kindlasti ainult juhid.
Kui sul polnud enne Meest, ei ole sul ka pärast Meest. Ei muuda neid see midagi.
Voodit ei õpi nad tegema, sest nad teevad voodeid üldse teistmoodi.
Eriti halb oli teada saada, kuidas neile sisendati, et naised ei oota niikuinii neid ära vaid on praegu kuskil peol või teise mehega. Õnneks minu meest see ei kõigutanud väga (eks algul ole kõigil neil hirm).
Mõned naised oma edvistamise ja eputamisega toovad tihti ainult jama rühmale.
Mu mees on tohutult ropendama hakanud, nagu nad kõik seal: teen tihti märkusi, tõmbab tagasi.
Ja käige sinnasamusesse need, kes võrdlevad vene aega ja praegust. “Ah, mis see siis nüüd ära käia pole”. Vene ajal oli suhtumine hoooooopis teine, maailma vaated olid teised ja väärtusedki olid teised. Praegune ühiskond on pehmo. Reaalselt, kui paljud naised kannataksid 2 aastat nähes oma meest heal juhul 1 korra ja tänapäevale omasest telefoniühendusest pole juttugi? Kui ma täiesti enda sisse vaatan ja olen endaga üdini aus, siis üks osa küsib, mehega kellega ma olen juba mitu aastat koos olnud ja näen oma tulevikku temaga (tema minuga ka), kas ma tõesti suudaksin? Ja ma ütleksin et JAH, suudaksin. Aga reaalsuses, sa ei kuule ta häält, ei tea kuidas tal läheb, kas ta üldse elabki veel… See ajaks hulluks.
Oeh, see on nii pikk teema, et võiksin 3 päeva järjest rääkida sellest.
Ühesõnaga EI!
Nõustusin Kadiga siis..
See postitus tegi tõeliselt haiget. Ausalt.
Senini olen Su postitusi lugenud suhteliselt religioosselt, ikka iga päev mitu korda. Ja naersin Sinuga kaasa, kui Sa oled imestanud, kuidas mingid võtavad Su poste nii isiklikult, et kohe jaurama tulevad ja ähvardavad seda blogi enam mitte lugeda. Su seisukohad on sinu isiklikud seisukohad ning kui tänase päevani olen ma 99% Sinuga samal arvamusel olnud.
Aga lugejate saamise- ning rahajanus ei maksaks tõesti niimoodi rapsida teemal, millest Sul on väga tagurlik ja kitsarinnaline ettekujutus. Loomulikult on Sul õigus oma arvamusele, aga pean õigeks seda, et kui keegi vaatab päikest ning kuulutab teistele, et tegemist on hoopiski rõveda juustuga, sest juust on ka kollane, siis võib talle ju ometigi öelda, et kuule, see ei ole ju üldsegi juust! Veel vähem on see midagi rõvedat! Loodan, et said/saite analoogiast aru :P.
Igaljuhul on Sinust ääretult ebaõiglane ja haiget tegev sõimata kaitseväelasi nende inetute sõnadega. Minu ohvitserist mees teeb iga jumala päev ületunde, et Sinusugused saaksid elada vabal maal ja kirjutada justnimelt sellest, mida hing ihkab. Teeb haiget, et ta ei saa olla kodus oma väikese lapse juures ja näha teda kasvamas, kuna annab endast kõik, et noored eesti mehed oleksid võimelised ennast ja oma sugulasi kaitsma juhul, kui seda kaitset reaalselt vaja läheb. Loodetavasti ei lähe vaja. Gruusia ja Ukraina näitel aga võib seda kaitset vaja minna juba homme, keegi ei tea.
Ja seejuures sülitatakse neile, kaitsjatele näkku ja sõimatakse väga koledate väljenditega. Mul on kahju.
Ma loodan, et tuginedes paljudele siinsetele kommentaaridele, Sa võtad kätte ja tutvud natuke sügavamalt sellega, mis on Eesti Kaitsevägi ja milleks teda vaja on. Samas, kui Sul on suva ja mõtled, et las läheb nii nagu 1939. aastal, siis ei ole vaja tutvuda :P.
Mina loodan, et ei lähe. EKV teeb omalt poolt kõik, et ei läheks. Aga siis tuled Sina ja sõimad oma vabaduse tagajaid värdjateks. Ma tahaks nutta.
Ma ei taha enam seda blogi lugeda.
No vot siis, sellisel juhul ära loe. See postitus mulle küll mingit raha sisse ei too, kui sa seda arvad.
Issand kui ülbeks ja ennast täis inimeseks sa oled muutunud :S
Ennast täis ja ära tõusnud “staar” ja arvad, et võid nüüd kõigile näkku sülitada???
Sa oled hale kõnts ja sellepärast just, et julged nii kirjutada EESTIS KAITSEVÄEST ja ilma vähegi häbi tundmata. Ma ei tea kas see on puudulik lastetuba või asi on millestki muus aga sa oled vastik, ülbe ja ennast täis nähvits :S
Tore, et sa mind teadmata milline ma olen ja milliseks muutunud. Kas ennast täis olemine väljendub selles, et kui keegi mulle mu arvamuse avaldamise eest KÕNTS ütleb, et ma talle vastu ütlen, et mind ei huvita?
Sellisel juhul olen tõesti ennast täis 🙂
Reena ma olen sinuga täiesti nõus.See hale putukas nagu seda on Mariann ei anna kahjuks sõnadesse panna kui ülbe ta ikka on.Mina ja maailm sellel Mariannil.Ülejäänud on tema arvates madalam kui muru kelle peab võib trampida nii kuidas lustib.Häbi sul olgu Mariann !
Paraku pean kirjutajaga nõustuma. Minu mees on vanemallohvitser ja ta õpetab sõdureid ning ta annab endast iga jummala päev 100%, et sõduritel põnev oleks, et nad õpiks midagi ning et nende mälestused ajateenistusest oleks head ja nad saaks sellest kasu. Mistõttu olen mina pidevalt üksi, sest sõduritega on vaja tegeleda 24/7. Ja ma saan temast aru. Sest näiteks tema ei ole valinud teed metsas kedagi tappa, tema panustab riigikaitsesse õpetades sõjaväepolitseid, teeb neile massirahutuse õpet jms. Seda kõike selleks, et ennetada (ning kui taoline asi juhtub, siis ka kontrolli all hoida) aprillimässu taolisi sündmusi. Minu arvates teeb ta õiget asja, sest näha oli, et politseist seal ei piisanud, pooled relvajõud olid seal tegelikult kaitseväelased. Nad päästsid linna muulastest mässuliste käest. Ma loodan, et taolisi asju enam ei juhtu, aga seda enam on vaja selleks valmis olla.
Minu mees ei ole ajateenistust läbinud ja mul on hea meel selle üle. Ta on alati olnud mees suure algustähega ja see, et ta ajateenistust läbinud pole, ei tee teda millegi poolest kehvemaks. Vastupidi, selle aja sees sai ta hariduse omandatud ja normaalse tasuva töökoha siinsamas Eestis. Me oleme mõlemad Eesti patrioodid, armastame oma kodumaad. Rõhk sõnal maa. Ja panustame ka oma kodumaasse. Seni kuni meie kodu on alles, ei oma mingit tähtsust see, kes parasjagu pukis on. On selleks Ilves või Putin, vahet pole.
No vot ma nõustun, aga milleks olla nii õel, et sõimata inimesi lolliks? Just sellega kaob argumendilt tõsiseltvõetavus. Peace and love and happiness? Äkki peaks siis alustama endast ja proovida vähem intriige tekitada.
Lugupidamisega.
Naised sõjaväes võiks ikka vabatahtlik olla. Samas, mehed peaksid küll kõik sõjaväes käima, kellel tervis lubab.
Minu tutvusringkonnas on kõigile sõjaväes meeldinud või vähemalt ei ole neil olnud midagi halba selle kohta öelda. Nii mõnigi on sinna vabatahtlikult läinud, kuigi pakuti vabastust. Minu mees on hetkel näiteks väga kurb, et kordusõppe kutset pole saanud, kuigi ta vend juba selle sai. Sõjavägi tänapäeva mõistes on kool, seal õpitakse taktikalist mõtlemist, logistikat, kaardi lugemist jne. Loomulikult on ka lihtsalt passimise ja nö ajaraiskamise aega, aga ilmselt käib see asjaga kaasas. Keegi ei kasvata sõjaväes poisse tapamasinateks 😛 See on ikka väga rumal arusaam. Sõjaväe probleem, kui nii võib öelda, on see, et IQ-d ei suuda kahjuks isegi see tõsta… Kui ikka loodus pole rohkemaks andnud, kui olla suvaline oss, siis ei päästa püssi- ega ussirohi.
Kuid, eks tulevik näitab, kas õigus on eestlastel või lätlastel. Kuna ajalugu kipub ennast kordama, siis mina olen väga rahul, et eestis on kohustuslik sõjavägi, mis annab mingisuguse ettekujutuse pojukesegi, mis sõjaolukorras tegema peaks.
Tead, ma mõtlesin oma kõik lollid laigulised sõbrad appi kutsuda ning see seadus läbi suruda.. Et lihtsalt näha, kuidas sa endal leivanoaga parema jala varbad maha lõikaksid ning endale pihku situksid. 🙂
No tee proovi siis, pühenda oma elu sellele 🙂
Ja muideks, kui sa ise nutad pidevalt, et inimesed sinu, Kardo ja Mari kohta sitasti ütlevad, siis mis õigusega sina solvad teisi inimesi, kes end antud hetkel kaitsta ei saa? Kaitseväelased on sisuliselt nagu politseinikud, kiirabitöötajad ja päästjad. Nad on oma ala spetsialistid. Nad on eelkõige spetsialistid valdkondades, kuidas metsas ilma söögita ellu jääda, kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi (naisi, lapsi, sigu, kasse), juhul, kui tõesti peaks tulema järjekordne sõda. Kui vaenlane peakski tulema, siis kaitseväelased/reservis olevad isikud hoiavadki ära sinu ja sinu aastase Mari vägistamise (sest ajaloost on teada, et mitmed võõrväed on naisi ja lapsi vägistanud). Või sa tahad tõesti öelda: “Kaotame ajateenistuse ära, sest see on mõttetu ja seal on ainult lollid ja kui sõda tuleb, siis vägistage mind, Marianni, ja minu armsat aastast tütart, Mari Johannat!”
Sest Mariann arvab et ta on kõigist ja kõigest üle.Ta arvab et võib kõiki solvata kuidas iganes heaks arvab.Ja hoidku siis jumal kui keegi peaks talle vastu midagi ütlema,siis tuleb selline ülbitsemine tema poolt.
Just nii ma öelda tahan jah, sa ikka loed mu mõtteid
Kõik õige.
(minu vastus oli OHHJAHH-ile)
Kutseliste sõjaväelaste ja ajateenistuse ühte patta panemine on demagoogia musternäide. Välismissioonidel käivad ikkagi kutselised (ja näiteks drillivad ajateenijaid). Ajateenistuse mõte on selles, et välisvaenlase sissetungi korral (nagu näiteks praegu Ukrainas) kuulutada välja üldmobilisatsioon ja kaitsta oma riiki. Ajateenistuse idee on heitutus – see, et vaenlane ei hakkaks üldse proovimagi, sest teab, et riigi kodanikud kaitsevad oma riiki.
Ma ei pannud neid ühte patta, lihtsalt mõte uitas sinna, see on ju ka blogis välja toodud.
Sinu postitusest:
Minu jaoks on see ajateenistus nagunii naljanumber ja väga tarbetu värk. Ei tea, kas asi on selles, et ma konkreetselt jälestan sõjategevust ja seda, kuidas välismaa filmides viidatakse sõdruritele, kui KANGELASTELE, kuigi nad ei ole tegelikult mitte midagi muud, kui kamp suure testosteroonihulgaga lolle, kes saadetakse riigi propaganda poolt kuskile maale KEDAGI TAPMA. No mis täie mõistusega inimene läheb kuskile kedagi tapma? Ja veel eriti naeruväärne – tapab, et PÄÄSTA. Vot selliseid lolle on terve Ameerikamaa täis ja nende ajateenistuses need idioodid välja kooruvadki. Kuidas inimesed ometi ei mõista, et kui poleks lolle sõdijaid, poleks ka sõda?
Vabandust, kui valesti aru sain, aga sellest lõigust jäi mulje, et paned need kaks asja ühte patta.
Kirjutad, et kuidas inimesed ometi ei mõista, et kui poleks lolle sõdijaid, poleks ka sõda. Kas see, kui näiteks Gruusia (korrektselt küll Georgia) ja Ukraina ei eviks ajateenistuse läbinud mehi, siis ei oleks ka sõda? Jah, aga siis ei oleks ka Gruusiat ega Ukrainat. Mis sa arvad, kui kaua oleks Eesti vaba riik, kui meil ei oleks ajateenistus kohustuslik?
Ideeliselt olen ma muidugi nõus, et sõda on õudne ja kui tõesti keegi ei sõdiks, poleks ka sõjaväge tarvis. Paraku elame me maailmas, kus teised riigid ja rahvad ei arva nii. Omi otsuseid aga tuleb teha reaalses maailmas, mitte lähtudes utoopiatest.
+ 29384
Just nii.
Jost Pehlak: Emily seisund on nüüd selline et järgmine etapp on taastusravi, lähemalt ma ei saa kahjuks midagi rääkida kuna Malluka sugused ajakirjanikud moonutavad tõde ja muudavad loo lugejale väga huvitavaks, sellega nad ei arvesta et kuidas nende ” tõde ” Emily lähedastele mõjub. See ka põhjus miks ma uudiseid ei loe ja siin sõna pole võtnud. Lühidalt öeldes Emily seisund ei ole enam eluohtlik ja ta on ärkvel.
Hmm, huvitav. Kui raha on vaja paluda, siis ei olnud ma küll “Malluka sugune ajakirjanik”. Ma tahaks näha, mis osa minu jutust oli vale?
Tema annetuskampaaniasse mina ei panustanud, sest kui üks isa annab oma lapse meelega naisele, kes tema last ennegi löönud on, siis ta ei ole seda isa tiitlit ka hiljem väärt.
Meelega?Nu näed,jälle üks vale sinu suust.Millal sa selle jutu ilustamise ja valetamise kord lõpetad?
? Ma ei saa aru mida sa ajad 😀
Väga hästi saad aru
Proovi natukene loogilist lauset koostada ja hakka otsast peale? Mida sa öelda tahad?
Ühesõnaga sa oled kõige valelikum inimene maamuna peal Mariann
mida ma sulle valetasin, võõras Mirjam?
Mulle ei ole sa midagi valetanud Mariann.Ikka blogipostitustes.Ja sa tead väga hästi mis postitustes oled sa juttu juurde lisanud oma peast 😉
See et sa ütled väga umbmäärase asja ja paned sinna “;)” lõppu ei tee veel seda adekvaatseks faktiks, sõbrake.
Vaatan kommentaare siit ja FB lehelt, oh kui palju naisi läheks kohe vabatahtlikult- no problemo!
Aga ometi miks Te siis ei lähe, uksed on ju avatud. Jutulinnud!
Aga minu arvamus: Ma tõesti ei pea sõjaväes käimist eluliselt vajalikuks (lurud jäävad lurudeks niikuinii), ma mäletan et ma lausa nutsin väiksena kui sain endale venna, nutsin, sest ta peab ju sõjaväkke minema! Mul ei ole otseselt selle vastu midagi, aga olen meelt et see võiks olla vabatahtlik. Ja see naistele kohustuslikuks teha, ma ei viitsi sellesse teemasse isegi süveneda. Siis juba koolides käsitöö ja kodunduse tunnid ka poistele kohustuslikuks? jne. 😀
Minu poolest võib olla naistele sõjavägi ainult siis kohustuslik kui meil on tõesti VÕRDSUS naiste ja meeste vahel, mida praegune palgalõhe ja ühiskonnas valitsevad topeltstandardid selgelt näitavad, et sellist asja EI OLE. Ja ilmselt läheb väga väga kaua enne kui seda tuleb, kui üldse tuleb.
Aa et täpsustaks, et kui praegu hakatakse naisi veel sunniviisiliselt sõjaväkke toppima meil, siis see oleks väga haige ja suht ajuvaba minu arvates.
Minu arvates on sõjavägi täielik ajaraiskamine inimesele kes juba teab mida ta teha soovib oma eluga ja enda mehe sain vabastatud. Poega ma ka sinna lasta ei kavatse ja mu tütar jäetagu kohe kindlasti rahule!
See aga ei tähenda seda, et teised ei võiks käia. Kahuriliha on alati vaja ja kuni teistel riikidel on relvadega mehikesed, siis seni peaks meil ka olema.
Leian, et näiteks akadeemiliselt võimekamad noormehed peaksid kohe kindlasti vabastatud olema. Ideaalis võiks teenistus olla kõigile vabatahtlik, sest paratamatult on inimesi, kellele säärane käskude täitmine ja relva puhastamine istuvad. Vehkigu relvaga siis vähemalt organiseeritult XD
Olen sinuga nõus.
Minu mees on juba 4 kuud sõjaväes (kusjuures ta ise algul lausa tahtis minna, et käib siva ära peale kutsekat), nüüd on ta 24, alustanud oma ettevõttega, hakanud pere looma, ja BOOM! Sõjaväe kutse!
Firma püsib veel püsti ainult tänu heale sõbrale, kes seal üksinda nüüd majandab ja üüri maksab, pere loomine jäi ootele, pangalaenu talle ei anta, sest ta on vaene sõdur ehk maja, mida me osta tahtsime, me enam ei saa.
Ma ei ole veel kunagi tundnud suuremat viha millegi muu vastu, kui eesti kaitseväe. Kui sõda tuleb, siis eesti sõdur hakkab KORISTAMA.
Jah öeldakse, et naised on need suured vingujad ja virisejad. Nagu meestele endale meeldiks nii hullupööra seal olla. Ja miks naine ei või viriseda, kui mees temalt praktilisel “ära võetakse”?
Kõik ei virisegi, sest kõik võib-olla ei armasta oma meest ja seetõttu ei igatse ka, ja ei viitsi külas käia, ja ei ela koos et saavad üksi suurepäraselt hakkama. AGA KÕK EI OLE ÜHESUGUSED! Ja mina olen ka see suur viriseja, sest ma lihtsalt ei oska enam mitte midagi teha. Isegi nädalavahetuse plaane ei saa paika panna, sest ei tea kas saab linnaloale või ei, enne kuni ta seal värava taga pole. Lihtsalt õudne.. Õ-U-D-N-E!!!!!!! MA VIHKAN EESTI SITAST KAITSEVÄGE JA PUNKT.
Sa oled haige inimene Mallukas :S Loodetavasti kui sõda tuleb siis sa mõistad kuidas sa neid “lolle, idioote” sõdureid vajad kui su oma lapse elu ohus on. Kelle juurde sa siis jooksed abi paluma??
Eks ikka sinu…
Mallukas, olen sinuga nõus. Ja kõik, kes sinu blogi loevad, peaksid juba teadma, et sa räägid nii nagu sina enda jaoks õigeks pead. Ja kui kellelegi tegi sinu sõnakasutus haiget, siis järelikult pole nad väga vaevunud sinu blogi eelnevalt lugema 🙂 Mallukas ongi ju selline 😀 Igalühel meist on õigus oma arvamust avaldada, kes ei taha seda kuulda, ei ole sunnitud lugema.
Mis aga puudutab sõjaväge, siis minu arust on see ka natukene naiivne arvata, et kõik mehed, kes selle läbivad, ongi nüüd mehed. Kõik saab alguse ikkagi kodusest kasvatusest. Kui emme ja issi ikka kõik ette-taha ära teevad, siis ei saagi sealt iseseisvat ja mõtlevat inimest tulla. Saata memmekas nüüd sõjaväkke 8-ks või 11-ks kuuks lihtsalt selleks, et oma emast võõrutada ja tulevikus oma riiki kaitsta, lootuses, et ta tagasi tuleb sealt võimeka mehena, siis, andke andeks, aga 11 kuud ei muuda seda kasvatust, mida kodust on saadud 18 aastat. Tõesti, on selliseid fanaatikuid, kes tahavad sõjaväkke minna ja oma riiki ka välismaal kaitsta (millest ma ka väga lugu ei pea), siis palun väga. Minu tutvusringkonnas on väga paljud käinud sõjaväes ja on ka inimesi, kes jäänud sinna, sest neile meeldib, kuid saangi öelda, et minule on nad alati tundunud võimujanulised. Peaasi, et saaks kedagi kamandada ja oma võimu näidata. Mõnele see sobib, aga seda ei saa peale pressida kõigile.
Kõik, kes siin tundsid ennast solvatuna riigi kaitsmise puhul, siis mõelge loogiliselt, kui kaua suudaks Eesti kaitsevägi vastu panna Vene vägedele? Kunagi ühest artiklist kuulsin, et vähem kui 3 päeva ( kui ma õigesti mäletan, võib-olla oli see veel vähem). Need, kes oma riiki sõjaolukorras kaitsta tahavad, teevad seda igaljuhul. Aga milleks rikkuda korraliku ja tööka pereinimese elu terveks aastaks ära, et minna kaitseväkke, kuhu ta minna ei tahaks? Ja siis maksta trahve, et inimene ei taha riigi raha kulutada, kuigi ta samal ajal käib tööl ning maksab riigile makse. Mehest teeb mehe mitte tema füüsiline musklis vorm, vaid ikkagi mõistus ja austus teise inimese vastu.
Samuti arvan, et naised ei peaks kohustuslikus korras teenistust läbima. Esmaabi koolitust võiksime küll kõik aegajalt ikkagi saada, aga ülejäänud- ei näe vajadust. Nagu ühes kommentaaris kirjas oli, et võib-olla tema kriisiolukorras ei oskagi muud teha kui ainult paanitseda ja karjuda. Milleks saata siis selliseid inimesi teenistust läbima?
Paljud meie sõdurid käisid ka välisriikides missioonidel ja kuhu see meid viinud on? Tagasi tulid vigased, kes nüüd ainult riigipoolset abi paluvad. Omal ajal läksid nad enamuses (kindlasti mitte kõik) sinna raha pärast, aga kuna see oli vaja kohe ära laristada, siis nüüd on näpud põhjas ja enam elada ei oska. Tean seda omast käest, kuidas üks mees oma elu ära rikkusi ja kõiges valitsust süüdistab. Keegi ei saatnud neid sinna sunniviisiliselt, te ise olite valmis minema sinna ja andsite oma nõusoleku “oma riiki kaitsta”. Aga see on juba omaette teema.
Naisi ei peaks samuti sunniviisiliselt teenistusse saatma. Need vaimsed ja füüsilised üleelamised on naistele kurnavamad, kui mõnele mehele. Kes tahab, saab alati ise ennast vabatahtlikuna teenistusse pakkuda ja kõik selle kadalipu läbida. Aga kohustuslikus korras… EI.
Meil kõigil on oma arvamus ja õigus seda avaldada. Kui keegi siin arvamustega ei nõustu, pole vaja ennast anonüümselt välja elada ja kedagi sõimama hakata. See teema on alati inimesi kahte leeri ajanud ja ilmselt teeb seda tulevikuski.
Võinoh, Eestis on tglt üldse kaitse-, mitte sõjavägi. Ja tanke pole ka meil selle pärast, et Eesti sõjastrateegia pole mitte rünnak, veid enda kaitse. KAITSE.
Imelik on võrrelda ajateenistust lapsesaamisega. Ajateenistus on ju meestele kohustuslik, lapsesaamine pole aga mitte ühelegi naisele kohustuslik. Seega väga loll on öelda, et kui naised peaksid võrdõiguslikkuse mõttes sõjaväes käima, siis mehed peaksid 9 kuud rasedad olema. Wtf Mallu.
Ajateenistus ei tee poisikesest meest. Minu vend ei õppinud 11 kuuga isegi voodit tegema, muust rääkimata, on täpselt samasugune saamatu memmepoeg nagu oli enne. Vanemad ütlesid korduvalt “käib sõjaväes ära, saab inimeseks”, aga vot ei saanud, oleks pidanud ikka ise veidi varem oma lapsest vastutustundliku iseseisva inimese kasvatama. 🙂
Minu mees oli see eest juba 20-aastaselt rohkem mees kui paljud 30-aastased kokku. Ajateenistuses ei ole ta käinud tööl saadud seljavigastuse tõttu ja väga hea, et vabastuse sai, sest ajateenistusse oodati teda alles 24-aastaselt. (Varem, kui ta ise soovis minna, teda ei võetud, kord mingi nahahaiguse pärast ja kord kohapuuduste pärast.) Ta oli selleks ajaks elanud iseseisvat elu 5 aastat, oli tööl tõusnud juhtivale positsioonile, üüris kodu, liisis autot, pidas mind üleval (käisin täiskohaga koolis) ja ei olnud enam elus selline seis, kus võiks vabalt panna kõik ligi aastaks pausi peale. Seljavigastus ise tegelikult eriti tunda ei anna, ilmselt oleks ta suutnud sellega ajateenistuse läbida, aga ta ei tahtnud olla pärast seda seisus, kus oleks pidanud oma elu uuesti põhimõtteliselt nullist alustama.
Sõbrad, kes tol ajal meil ajateenistuses olid, rääkisid ainult naljajutte, mis neil metsas toimus, kuidas nad tehnikat retsisid, kuidas neile sinna salaja alkoholi toodi, kuidas kasarmus oli neil igav ja mis lollusi nad välja mõtlesid ja kui totakad olid karistused, kui nad millegagi vahele jäid. See oli nagu komöödia. Mingit poisikesest meheks saamist neil ka ei toimunud, tulid välja samasuguste “meri on põlvini eluvendadena” ja alles nüüd, kolmekümnestena, on neist mehed saanud.
Minu onupojaga juhtus ka nüüd sarnane lugu võrreldes mu mehega. Ta ootas 4 aastat kutset ajateenistusse, vahepeal käis end ise pakkumas, aga teda ei võetud. Kõik need neli aastat oligi ta ootel, elas vanemate juures, tegi juhutöid, sest ei näinud mõtet töökohtadele lähemale kolida, et elus mingi stabiilsus saavutada, kuna ajateenistus oleks sellele kriipsu peale tõmmanud. Sai siis kaitseväkke ja saadeti sealt suht kohe koju tagasi kaalu alandama ja lampjalgsust ravima (???) ning aasta pärast saab uue kutse. Oleks siis tegu olnud rämedalt ülekaalulise noormehega, tegu on lihtsalt 2 meetrit pika ja turske volaskiga. Oletame, et aastaga saabki siis saledaks poisiks, aga lampjalad vast enam kuskile ei kao… Võiks siis kohe vabastuse anda, mitte inimest sedasi solgutada!
Teine sugulane on juba 23-aastane, siiani pole kutset ajateenistusse saanud, pole end ise ka pakkumas käinud, küll on võtnud kodulaenu ja isaks saanud. Kui nüüd ükskord see kutse saabub, siis ilmselt tehakse pikenduse saamise eesmärgil lapsi nii kaua kuni kukub 28 aastat ja enam kuskile minema ei pea.
Naiste puhul ilmselt olekski ajateenistuse point iibe tõstmine… Tehakse klausel, et pikendust saab kuni lapse 2-aastaseks saamiseni ja täisvabastuse saab kolme lapsega. 😀
Palun mingit linki, et mille põhjal see postitus kirjutatud on?! Kes ja kus ja millal on välja käinud selle mõte, et naised sunniviisiliselt sõjaväkke? Mina olen kuulnud, et U. Reinsalu käis välja idee, et saata naistele ka kutseid/teavitusi (nagu mitmes teises riigis tehakse), et nad on oodatud ja selline võimalus sõjaväkke astuda on…aga ta rõhutas, et need on vaid kutsed/teavitused mitte et keegi naisi sunniviisiliselt sõjaväkke viiks 🙂
Ma polegi ju kirjutanud, et hakatakse sunniviisiliselt viima, lihtsalt selline teema on tõstatatud.
Nii lolli postitust oli lausa häbi lugeda,
Ära siis teist korda loe!
Joo vähem,räägid targemat juttu.
Ssipsik olen sinuga nõus.Ta on lihtsalt omast arust jõle tark ja äratõusnud.
See jutt tegi isegi veits haiget mulle.
Sa kindlasti tohid oma arvanust avaldada, aga kas just niimoodi…
Miks mu jutt sulle haiget tegi?
Seekoht nendest, kes missioonidel käivad. Kui sul oleks mingi kokkupuude, ma arvan et äkki tunneksid end veidikenegi teistmoodi. Seda oli kurb lugeda.. Aga ma ei hakka siin detaile kirjutama
Nagu öeldud, mul on kokkupuude just sellist tüüpi inimestega, keda kirjeldasin. Ühiskond on lihtsalt perses, et sellist asja üldse lubab ja propageerib
Olen üldiselt saanud su mõttemaailmast aru ja enamasti ühtemeelt olnud sinuga. Aga see postitus… Kas sa mõtled ka vähe mida sa rääägid? 🙂 Kas sa ka tead kui raske on olla kuskil missioonil?Jah, suuremalt osalt on see raha mis mehi sinna meelitab, mitte aga tapmise soov. Miks sa sõimad inimesi kes on valinud omale sellise elukutse? Minu mees on scout. Pole ta mingi psühho või agressiivse käitumisega mees. Mimoodi sa midagi sellist saad väita? See et ühel või paaril mehel kammis ära missioonil olles ei tähenda et kõik ka sellised on. Ilmselgelt ei tule kõik sealt päris tervena tagasi aga paljude probleem on ka see et neile pole piisavalt tuge pakutud. Tõsiselt haige mõtlemine, vaata asju ka veidike teise nurga alt! Mõtle natuke ennem kui välja purskad oma arvamuse. Olen pettunud Sinus.
Muidugi on raske olla missioonil. Raske on näha olukorda maailmas, abitus, sõjakollet, sõda. MIKS siis üks terve mõistusega inimene sinna ronib?
Sa võid minus pettunud olla, ega see minu arvamust ikka muuda.
Lisan veel siia et ilmselgelt ei peaks naistele ajateenistus kohustuslik olema. See on täiesti jabur idee. Aga ega ka selle all ei mõeldud et KÕIK eesti naised sinna peaksid minema. Vii end veidike rohkem asjadega kurssi kui midagi seletama hakkad 🙂
Kallis sõbrake, ma ei väitnudki ju kuskil, et kuulge, nüüd kõik naised hordidena, tited süles, lohistatakse sõjaväkke. Ma lihtsalt avaldasin oma arvamust oma blogis, kui raske sellest aru saada on :D?
Mallukas, see on raha, see on tahe kaitsta ja head teha. Keeegi ei lähe sinna mõttega et “tahaks täiega tappa, tahaks lõhkuda ja end välja elada”. Sa ei tea mis toimub tegelikult sõduri peas. Selle ameti on valinud nii paljud mehed, see ei tähenda seda et nad vähe haiged peast oleks vms. Mees nagu iga teine, lihtsalt elukutse on selline. Samuti saaks väita et ehitajad on idioodid kuna tahavad kõrgustes seina toksida või eluga riskida…..
Oeh, ma ei viitsi vaielda, lets agree to disagree 🙂
yea, pole väga mõtet sel tõesti 🙂 Aga edaspidi.. Mõtle väheke mida räägid. Usun et paljud ei mõista Sind praegusel hetkel. Sa solvad selle postitusega nii paljusid mehi, kui ka nende naisi.
Vaata, kuna mu blogi loetakse palju, siis põhimõtteliselt ükskõik, mis arvamus mul mille kohta on, tekitab kaks leeri – ühed, kes on minuga nõus, teised, kes on solvatud. A-la-ti.
Ma olen siiani olnud üks Sinu vääga suur nö fänn, refreshin lehte mitu korda päevas, enamjaolt alati Sinu arvamusega nöustunud ja kui ei ole nöustunud, siis ma ei ole kunagi pidanud vajalikuks kommentaari jätta. Praegu su postitust lugedes, olen sinuga nõus sellega, et minnes pehmona eesti sõjaväkke, tuled sa seal samasugusena ka tagasi, seda on elu näidanud. Ning muidugi ei peaks olema naistele sõjavägi kohustuslik. Samuti saan ka sellest aru, et jutt välismissioonidel käivate palgasõdurite kohta on vaid Sinu arvamus, aga kuidas Sina selle oma tuhandete lugejate ette kandsid, oleks pidanud olema rohkem läbimöeldud. Veel loodan, et Sinu tutvusringkonnas on mõni selline viha välja elamise vajadusega sõdur, kes peab selleks inimesi tapma, et sa sellest nii räägid või vähemalt oled selle teemaga lähedalt kokku puutunud. Mina olen osade sõnade üle pettunud, aga ma ei ütlegi, et minu pettumus sind kuidagi kottima peaks.
Muidu oled sa endiselt äge!
Jah, ma olengi selle teemaga kokku puutnunud, sellise ininimesega, muidu ju ei räägiks…
Eriti naerma ajavad mind need naised, kes kiidavad enda mehi, kuna nad on sõjaväes käinud ja on nüüd tõelised mehed. Tean igast jorsse kes sealt sõjaväest on läbi käinud, samasugused ambaalid edasi, rääkisid kuidas nad käisid chatroulettis tihti ja enamus aja lakke sülitasid. Sõjavägi ei tee kellestki tõelist meest, selleks on ikka muud omadused ja tunnused.
Räägib võihk, kes ise, kelle elukaaslane, ja ilmselt üksgi lähedane ei ole ajateenistust läbinud.
Ei oma mitte mingisugust ülevaadet või kujutlust ajateenistuse kestvusest või tegevustest.
Ei saa aru selle eesmärgist riigile, , ega mõjust inimese arengule.
Väga rumal, kitsarinnaline ja võhiklik postitus.
Soovitan kirjutada teemadest millega oled ennast varasemalt kurssi viinud.
Edu.
No ma lähen ka teemast mööda jah. Aga tglt ma mötlesin viimase lausega pmts seda, et kodu eest astuvad välja siis aind lollid ja psühhid v. Nii et pole oluline kas söjavägi vöi söda vms.
Muidu ei poolda naiste sõjaväkke saatmist.;)
Aa ja keegi ei käse kooli pooleli jätta, see inimese enda otsus, sest sõjaväest saab pikendust, kui käid koolis.
Kuidas sa saad öelda, et neile meeldib tappa? M arvan, et neid, kes sõjas tappa ei taha on sitaks rohkem, kui neid kes tahavad. Nad tahavad kaitsta oma riiki, mingit teist riiki(kuhu nad määratud), see ei tee neid ka mitte lolliks. Kas see oleks okei, kui tulekski mingi sõda vms ja me riik lihtsalt peaks vooluga kaasa minema või ohverdama kõik, mis me saavitand oleme, sest sõjaväkke lähevad ainult lollid ja psühhid???
Vaata, sa loed natuke valesti. Ma ju kirjutasin ka postituses, et lähen teemast mööda. Ma kirjeldasin sealkohal neid, kes reaalselt käivad SÕDADES, mitte suvalises kaitseväes.
Olen nõus, et kui poleks sõdureid, poleks sõdu. Aga noh, nii ei ole. Erinevatel inimestel on erinevad tõed ja kui mõni mees või naine tunneb, et tema tahab panustada kaitseväkke, siis olgu nii. Minu arvates on see kohati isegi imetlusväärne kuigi sõjaväe põhiline eesmärk on mulle vastukarva ja otseselt ma seda ei toeta.
Olen ise näinud, kuidas poisid muutuvad sõjaväes tasakaalukateks meesteks ja see, et paljud jätavad kooli pooleli, ei ole mingi näitaja. Võib olla paljud saavad aru, et näiteks ülikool pole nende jaoks ja tahavad tegeleda millegi muuga ja on selles head. Miks see halb on? Kõik ei peagi ülikoolis käima ja kõigile ei peagi see meeldima. Minule ka ülikool ei sobinud ja mulle väga meeldib see, mida ma praegu õpin.
Samal ajal kõigile ei sobi ka sõjavägi. Jällegi on inimesed erinevad. Sõjaväe kohustusel on palju miinuseid aga plusse on ka.Kõigi kogemus on erinev ja igaühe enda asi on, kuidas ta sellest õpib.
Mis puutub aga sellesse, et naistele peaks ka see kohustuslik olema, siis sellega ma nõus pole. Naiste loomus on teistsugune ja mina naisena tunnen end kodus väga hästi. Mulle meeldib olla naine oma mehele, mulle meeldib oma kodu pidada ja lapsi kasvatada. Aga samal ajal on naisi, kes ei taha pere luua. Tahavad hoopis töötada või seigelda või kasvõi sõjaväes käia. Enamus siiski sõjaväkke minna ei taha. Kui see tehtaks naistele kohustuslikuks, siis oleks tõesti sõjavägi vinguvaid naisi täis.
Ja kes siin väidab, et vaid kaitsevägi suudab mehest mehe teha, siis naeran näkku Teile selle peale! Mehest teeb mehe elu, kasvatus, katsumused. Jah, mõni jääbki mingiks siidinäpuks, sest ise te kasvatate sellise lapse, poisi, mehe, aga ega kaitsevägi seda muuda. Minu vend tuli suve alguses kaitseväest ja tema puhul pole mitte miski muutunud. Minu mees käis kaitseväes umb 10 aastat tagasi ja siiamaani leiab ta, et tegelikult oli see mahavisatud aeg, sest see oli täielik õmbluslaager mis seal tegelikult toimus. President Rüütli valvamine keset käredat pakast tundide viisi. Mis see talle õpetama pidi?????? Jooksis metsas, plastmassist solgitoru õlal, kuna temale määratud relv oli nii kallis ja päriselt seda talle metsa kaasa ei antud. No mida kuradit? Metsas sõja mängimine teeb mehest mehe? Lollikari 😀 ÕNNEKS pole teda siiamaani ühelegi kordusõppusele kutsutud (ptui ptui ptui).
Sõjavägi ei tee küll nii öelda meheks, mis sealt saab valusa selja, katkised põlved ja 8 v 11 kuud kadunud aega. Ok ok vb natsa saad ka tugevamaks aga noh seda kah ainult natuke. Suhteliselt mõttetu ja meheks saab ka tavalise elu kaudu 😉
Usun täpselt seda sama.
Mis ma just lugesin ….
Ma ei arva, et naised peaksid sõjaväkke minema ja pigem pooldaksin seda kui vabatahtlikku ettevõtmist.
Minu arust on kohutavalt julm kedagi lolliks sõimata ja arvata et inimene läheb sõjaväkke just selleks et kedagi tappa.. Kellegilt elu võtmine jätab kindlasti tugeva märgi ja ma ei usu et Eesti mees sellega uhkustaks.
Pigem enne mõelda kui välja öelda!
Minu esimene mõte loomulikult oli, et katsuge leida mõni naine, kes päevade pärast tugevate kõhuvalude ja meeleolu kõikumiste all kannatab, viige ta metsa ubrikut ehitama, auku si*t*ma, pange veel 20-30kg varustust ka selga ja kes seda HEA meelega teeks. Vist väga ei leia. Teine asi – kui mul on juba pere..väiksed lapsed. Kuhu ma nad aastaks ajaks paneksin??? Lootus püsib, et võibolla tõesti mingi alla 5 aastase lapse emasid kaitseväkke ei võeta. Aga siit mõtlesin omakorda edasi. Okei, käin ära seal kaitseväes. Mitu aastat hiljem loon pere, saan lapsed. Ja siis tuleb sõda ja kõik peavad riiki kaitsma minema. Aga mis siis saab, kui mul paari kuune beebi kodus on sel hetkel? Jätan lihtsalt hälli vedelema, et saagu ise hakkama?? Või tehakse mingi suur lastekoloonia, kus nö tegeletakse lastehoiuga, samal ajal kui ema ja isa peavad relvi paugutama? Tundub, et paljud pooldajad mõtlevad oma urruauguga, mitte peaga.
Ma väga kahtlen, et naisi sõjaolukorras rindele hakatakse saatma. Pigem arvan, et need pooldajad tahavad seda kogemust naistele lihtsalt “silmaringi avamiseks” ning tegelikus sõjaolukorras naisi kas ei kasutata üldse või kasutataksegi a’la köögipoolel.
Kahtlen ka väga, et keegi mõne naise paarikuuse lapse kõrvalt sinna ajateenistusse võtaks.
Samas, seniks, kuni jätkub neid “ajateenistuses käivad mökud, ma olen nii võll, et ma ei lähe ajateenistusse” mehi (mees on tegelikult selliste isendite kohta palju öelda vist?) on ilmselt kõik võimalik 🙂
Aga milleks siis üldse naisi saata kaitseväkke, kui neid sõjaolukorras vaja ei lähe? 😀 Ok ma võibolla saaksin aru kui tehakse mingi max 1 kuu pikkune kiirväljaõppe mingitest muudest teemadest mis ei sisalda mudas roomamist, relva puhastamist ja üldse kõike relvadega seotud asju.. Pigem nagu midagi sellest, et juhul kui tõesti midagi hullu peaks juhtuma, et siis kõik naised käed taeva poole ringi ei jookseks ja ei paanitseks, vaid oskaks rahulikuks jääda ja omi asju edasi ajada. Samas toon näite, et olen käinud 2 korda esmaabi koolitustel, saanud mõlematel kordadel tunnistusele hindeks väga hea, ehk siis teoorias olen selle koha pealt tugev, aga samas kui peaksin ette kujutama mingit avariid või õnnetust, siis ennast teades ma usun, ma appi ei julgeks minna, vaid lihtsalt paanitseksin või tarduksin paigale. Ja sama võib ka sõjaolukorras olla, mis sest et olen saanud koolituse, kuidas käituda, ma pigem pakiksin asjad ja üritaksin ennast päästa siit riigist lahkudes. Ja tõtt öelda mu mees, kes on käinud kaitseväes, teeks seda sama. Ta on mulle juba ammu rääkinud, et tuleks kohvrid välja otsida, juhuks kui olukord väga hapuks läheb, kuna tema selle riigi eest surra ei kavatse. Riik nu**ib igast otsast teda ja tema peaks kaitsma? Oh hell no.
Okei, ma mõistan, et inimestel on erinevad vaated ja inimestele meeldivad erinevad alad/kutsed Aga nõustun ka Mallukaga. Nähes ise seda ajateenijate olukorda üpriski lähedalt, võin väita, et inimestel, kellel tõesti on juba oma elu ja pere ning kes ei istu pãevastpäeva diivanil ja vahi lakke, lööb see elu totaalselt segamini. Eelmine aasta oli mu vend 11 Kuud kaitseväes, selle aasta juulis läks mu enda noormees sinna. Olgu, meil küll noormehega pole peret, mida üleval pidada, kuid rahaliselt raske on ikkagi, sest tema ei teeni seal praktiliselt midagi. Ainus asi, millest kasu on, et saad teha autojuhiks õppides E-kat(vist) load. Aga samas, kui hakkad seal seersandiks ning tuled tsiviili, ei anna see ju mitte midagi. Mees hakkab lihtsalt otsast peale oma elu üles ehitama jälle.
Aga sa Mallukas kirjuta kohe ministeeriumisse või tee petensioon. Suur lamendilööja nagu sa oled.
Kirjuta, et Eesti kaitsevägi on mõttetu ja seal käinud mehed on jobud. Vaata kui suure Eesti rahva vihast sa enda peale saad 🙂
Peab ikka loll olema, et praeguses ebastabiilses olukorras, milles on Baltimaad, kirjutada sellist teksti.
Sa lollike ikka tead, et elad vabas Eesti riigis, kes sinu arust selle sulle võitles?
Võid kindel olla, et minu su hipphopparist nokamütsiga memmepojast elukaaslane.
Paha hakkab sellist teksti lugedes, annaks jumal, et sa kunagi poega ei saaks!
Mina praegusel kujul sõjaväkke minna ei tahaks aga metsas ellujäämist õpiks küll meelsasti. Hetkel olen liiga laisk aga kui oleks kohustuslik siis ei jääks ju muud üle.
“Minu jaoks on see ajateenistus nagunii naljanumber ja väga tarbetu värk.”
Hämmastav, et inimesed ise nagu käinud ei ole ja kogenud ei ole, aga samas tead täpselt, mis ja kuidas seal tehakse ja kui tarbetu see on? Alati mõtlen seda, kui mõni naine sõna võtab, et “ajateenistus on ikka täielik ajaraisk”. Ise käinud ei ole, aga kogemusi on nagu vanal veteranil, mille põhjal rääkida? Lisaks, naistele teadmiseks – Eestis ei ole sõdureid ega sõjaväge. Kaitsevägi on. Ehk annab ka veidi aimu, millega tegelikult tegeletakse? 🙂
Mina, naisena, olen SBK läbinud, ometigi ei arva, et see kõigile naistele peaks kohustuseks olema. Las käivadki need, kellele see huvi pakub.
Samas leian, et mehed võiksid selle läbi teha. Kui juba mina hakkama sain, saavad mehed ka 🙂 Ja vaadates enda tutvusringkonda, siis ära ongi sealt “pääsenud” simulandid ja kaks homoseksuaalset meest. Heterod nagu üldjuhul soovivad mehelike asjadega tegeleda. Ka minu arust jätavad need mehed, kes ajateenistust ei läbi, kuidagi väga wussy mulje.
Kas sõnad “minu jaoks” ei ole sulle vihjeks, et räägin puhtalt enda arvamusest, mitte ei võrdle ennast mingi veteraniga?
Seda ma ju ütlesingi, et räägitakse nagu oma kogemuste põhjal, kuigi tegelikult kogemusi ju ei ole, nagu ma aru saan?
Et kuidas saab üldse omada asjast nii täiuslikku ettekujutust, et lausa pikk blogipostitus kirjutada, kui tegelikult sellega endal midagi pistmist ei ole olnud?
Ja kuidas saab omada nii tugevat arvamust kellegi isiklikust arvamusest, et lausa kolm kommentaari kirjutada?
Selge, jõudsime sinna “tegelikult mul midagi muud öelda ei ole ja hakkan lihtsalt plõksima” faasi.
Edu sulle sellega, Mariann 🙂
Tänks, anonüümne iriseja 🙂
mallukas, mismõttes “Ja kuidas saab omada nii tugevat arvamust kellegi isiklikust arvamusest, et lausa kolm kommentaari kirjutada?”, kui sina ise oled kirjutanud terve blogipostituse sellest, kui VALE on merje isiklik arvamus homode teemal.
busteed
Eestil ei ole sõjaväge, on kaitsevägi. Kaitseväe eesmärk on tagada, et kui meie riiki rünnatakse, on meil olemas inimesed, kes oskavad midagi ette võtta, et oma riiki kaitsta. Võib tunduda küll utoopia, et mille jaoks meil seda vaja on ja sõditakse siis, kui on sõdijaid, aga ma ei arva, et meie, väikeriigina, peaksime olema esimesed, kes oma kaitsevõimekusest loobuksid. Tõenäosus, et meie suur naaber samaga vastab, on ikkagi sisuliselt olematu.
Ja noh, see oleks lihtsalt võrdne, et nii mehed kui naised õpivad, mida siis ikkagi teha, kui meid riigina rünnatakse. See ei tähenda automaatselt, et ka kõik naised peavad hakkama püss käes mööda muda roomama õppuste käigus, on ka muid võimalusi.
Elukutselised ajateenijad on aga sellest kõigest järgmine teema.
No ma ei tea. Su tänane tekst oli jah kuidagi liiga ühe mätta otsast ja liiga väikese väljavaatega kirjutatud.
Ei, ma ei poolda, et sõjavägi oleks naistele kohustuslik, siiski pooldan ma seda, et kõik mehed seal ära käiksid. Ja see, et sina ei tunne kedagi, kes oleks sõjaväest ka mingit kasu saanud, ei tähenda, et maailmas kõik värdjad ja lollakad oleksid, kes sõjaväes ära käivad ja peale seda “normaalseks” hakkavad. Nad ei pea olema ka enne värdjad, vägistajad ja kurjategijad, et selline muutus toimuks. Samuti ei pea nad olema hullud laiskvorstid. Sõjaväes, kusjuures, on väga karmid olud ja see aastake või veidi vähem neid kannatada, on väga kasulik. Kui sina Kardoga metsa ära eksiksid ja peaksid seal kuidagi ellu jääma, siis kas sa oskaksid seda kõike teha nii lihtsalt nagu mehed, kes on käinud sõjaväes ja ellujäämisõppuse läbinud? Ilmselt mitte.
Seega soovitus ka minu poolt – enne, kui sa millestki kirjutad, mõtle ikka veidikene läbi ka. Ei tasu nii kitsarinnaline olla ja solvata korralikke inimesi! Kui sina oleksid käinud sõdimas näiteks selle nimel, et riik vabaks saada, kas siis sulle meeldiks, kui sind peetakse värdjaks, kes läks teisi tapma, sest ta tahtis VABA riiki?
Sõbrake, see on minu blogi, mitme mätta otsast ma veel kirjutama peaks, kui mitte ENDA?
Minu mees on peale kaitseväes käimist palju närvilisem, kui enne ning koristada ta ei viitsi ammugi kuna seal seda nii palju tegema pidi. Samuti on ta arvamusel, et see 11 kuud oli tühja passimine ja pigem lapsepõlve pikendamine kui meheks saamine. Lisaks finantsiliselt jäi kõik seisma ja raha teenimist pidi jälle nullist alustama. Ühesõnaga ei poolda ma praegust kaitseväe korraldust, kui nad midagi muudaksid, siis ehk muutub ka minu arvamus.
No ma olen 10001% nõus sinu jutuga, arvamus sõjaväest ka täpselt sama. Kurat küll panustagu oma energia maailmas sõja lõpetamisele mitte edasi sõdimisele.
Igatahes, bullshit kui keegi väidab, et sõjavägi teeb mehest mehe vms. Vb kohe välja saades on veist teine mees, sest ühiskond ju räägib, et sõjaväes mees ilgelt muutub aga aeg edasi ja on inimene ikka sama edasi.
Ma ei kannata üldse seda sunniviisiliselt sõjaväkke saatmist ei meeste ega ka naiste puhul.
Nüüd on üle tüki aja üks postitus, millega ma ei saa kuidagi nõus olla. Esiteks tõesti, sõnavara pani mu kulmu kergitama. Teiseks palun suhtle noormeestega, kes on ajateenistuse läbinud võibolla isegi kaitseväes töötanud. Nad räägivad sulle, miks see neile hea oli ja miks kõik noormehed võiksid seal käia. Ja kolmandaks sõdadeta tsivilisatsioon ei saa, ei ole kunagi saanud, ükskõik kui väga mina, sina või keegi kolmas seda sooviks. Ja neid, kes natukenegi midagi teevad, et seda meie konnatiiki kaitsa võiks lugupidavamalt kohelda. Ei ole olemas absoluutset tõde, ma olen sõjaväelastega vaielnud sõja, naiste ajateenistuse ja muu säärase teemal. Ja ma olen aru saanud, et meie maailmapilt erineb totaalselt. See ei tähenda, et nad oleks kuidagi halvemad, lollimad või nõmedamad inimesed. Vastupidi nad on üldiselt väga targad ja haritud inimesed, kes muuseas saavad väga hästi aru, kui halb on sõda. Aga nad saavad aru ka sellest, et see on läbi ajaloo üks tsivilisatsiooni lahutamatuid osasid. Sest võim ja ressursid tahavad ju ometi jagamist.
Ja minu meelest võiks ka noormehed ajateenistuse läbida. Tead miks? Sest enamasti, ja erand kinnitab ju reeglit, on need mehed, kes ajateenistuses käinud, oluliselt küpsemad ja tublimad, kui need, kes sinna ei lähe ja kodus emme seeliku taga nutta tihuvad. See et ajateenistus naistele kohustuslikuks muuta, on muidugi võrdlemisi rumal mõte. Mitmetel erinevatel põhjustel.
Katsu nüüd natukene oma maailmapilti avardada ja enne sellist plärtsumist süveneda.
Ma olen ausalt suhelnud selliste noormeestega. Mitte ÜKSKI ajateenistuse läbija pole mulle öelnud, et nii hea, et ta seal käis. Pigem kurdeti, et raiskas aega ja tekitas perekonnale ebameeldiva olukorra. Kaitseväes töötavaid inimesi tean mõnda – suht psühhod on olnud. Tavalised sõjardid.
See, et “ühiskond ei saa sõjata” eksisteerib ainult seetõttu, et sinusugused kinnitavad, et see peab nii olema. See on ju naeruväärne, kui KEEGI ei sõdiks, siis ei oleks sõda.
Katsu ka sina maailma teise mätta otsast näha.
Mina tunnen väga lähedalt üht inimest, kes töötab Kaitseväes, ja võin öelda, et pole olemas viisakamat ja meeldivamat inimest. Ta ei jookse vabal ajal ringi, püss käes ei vägivallatse, ei ole ka psühhopaat. Kui küsisin temalt, miks Kaitsevägi, siis mainis ta sõna “patriotism”. Mõnes inimeses on see veel säilinud. Igaühel on selle väljendamiseks erinevad viisid – kes ostab Eesti tooteid, kes läheb Kaitseväkke. Mina ise, muide, olin Kaitseliidus ja ei pea ennast ka eriliseks sõjardiks. Võib-olla olen, mine võta kinni.
Ma ei kiida heaks arutut tapmist ja sõda sõja pärast, aga püüan mõelda veidi enda pisikesest maailmast kaugemale. Soovitan sullegi lugeda raamatut “Sõja tulevik” (Martin van Creveld), kus seletatakse väga hästi ära, miks sõditakse ja miks on inimkond seda teinud aegade algusest saati. Ütlen kohe ette, et seal ei propageerita sõdimist.
Paljud meist võiksid tuua näiteid evolutsioonist ja loodusteadustest üldse, miks sõjad eksisteerivad, aga see oleks liiga pikk jutt, et ma seda siia kirja panna viitsiks. Nii et sõjad pole olemas seepärast, et keegi lihtsalt mõtles kunagi, et ründaks teist.
Mu eksmees ja tema sõbrad aga ütlesid mulle, et ajateenistuses veedetud aeg (noorteaja võib sealt mööndustega välja arvata) oli nende jaoks küll väga oluline. Sõjaväes sõlmitud sõprussidemed püsivad neil siiani. Samal seisukohal on ka mu kunagised klassivennad. Ma ei arva, et nad oleksid nüüd maniakaalsed sõjamehed. Paljud mängivad ju sõda – kes arvutis, kes reaalses elus.
Siit tekkis mul ka retooriline või vähem retooriline küsimus, miks on paljud arvutimängud sõjateemalised?
Selline lillenuusutajate ühiskond ei jõuaks ka kuhugi. Keegi peab ikkagi juhtima, kasvõi siis edasi andma suurema osa soove. Kahjuks aga aeg ajalt tuleb ikka välja keegi, kes on veel tugevam ja tahab võimu omale haarata. Tegelikult progressi ja arengu mõttes on see hea.
Kogu tehnoloogia on ka arenenud suuresti tänu sellele, et enda riiki tahetakse teiste eest kaitsta või olla võimalikust vastasest tugevam.
Naiivne on mõelda, et näiteks it-tehnoloogia on arenenud sinna, kus ta hetkel on, selle pärast, et saaks mugavalt blogida v fb-s möllata 😀
Väga paljud asjad, mida praegu iga päev kasutame, on loodud sõjatööstuste poolt/tõttu. Side, internet jne jne. Inimesed surevad sõdades muidugi, see on fakt, aga kui poleks olnud kõiki sõdu, mis siiani olnud on, milline oleks rahvaarv siis?
Pealegi ei lähe inimesed Kaitseväkke sellepärast, et nad tahaks arutult sõdida. Mõned tahavad ennast proovile panna, mõned ennast arendada … põhjuseid on veelgi. Loomulikult on Eesti ajateenistuses veidi liiga palju liigset molutamist, aga kui alternatiiviks anda vaid see, et ajateenistus üldse ära kaotada … no ma ei tea, ilmselt viskaks NATO meid ka selle peale välja.
Tegelikult aitab kõiki selliseid lapselikke ja patsifistlikke mõtteid ennetada see, kui veidi lugeda ajalooraamatuid ja üleüldse süübida ajalukku. Näiteks “Stalingrad” (A. Beevor) on äärmiselt hea raamat. Seal räägitakse ka muuseas sellest, kuidas Dritte Reich naisi ja lapsi sõjatööstusesse kaasas.
Ajal kui Putin valmistub vallutama Baltimaid räägite te tõesti, et “sõda on mõttetu”, “lollid vehivad püssidega” jms. Kas te lapsed tõesti aru ei saa kui reaalne on praegusel hetkel, et venemaa meid tõesti võibki rünnata. Mis saaks siis kui kõigil oleks sellised memmekad mehed kes sõjaväes ei ole käinud?
Mõtlete ka natuke???
Kallis inimene, sõda tuleb nii ehk naa, raisaku mehed kuskil metsas 9 kuud või mitte
Ma ei ütelnudki, et see takistama peaks sõja tulekut! Ma ütlesin, et kui meie riiki kaitseks kari memmepoegi siis võiks me kohe endale mulla peale kraapida.
P.S ma siiski usun, et sõda ei tule 🙂
Memmepojad jäävad ju enivei memmepoegadeks 😀
Kui Sa seda ise ka nii kenasti mõistad, siis kuidas sa aru ei saa, et selleks, et sõdida, on vaja väge? Või mõtled, et kui poisid-mehed ilma igasuguse ettevalmistuseta sõtta saata, jääb neist midagi alles? Sõjavägi on selleks, et sõjas ei saaks meie meestest lihtsalt kahuriliha.
No vaata, keegi eelnev selgitas kenasti, et ta on käinud esmaabikoolitusel, aga reaalses olukorras ei oskaks ta midagi teha. Sama siin – olen käinud, aga teha ei oskaks midagi.
Heh, mina olen ka pinnapealse koolituse saanud; väga keeruline on unustada, kuidas kasutada relva, moodustada erinevaid rivistusi, pidada luuret, vajadusel teha x asjadest lahas, mida süüa, kui oled toiduta metsas, kuidas lugeda kaarti.. jms.. pole asjad, mis nii kergesti meelest lähevad. Hoopiski väga-väga huvitav on.
Okei, ehk tõesti.
Ma ei viitsi isegi neid kommentaare lugeda aga Sinu jutuga Mallukas olen noo mine metsa kui 100000000000 % nõus !!! Tean nii paganama palju inimesi a) osad kes on käinud ja muutunud nö ainult selleks ajaks kui sõjaväes on b) pole käinud aga on kordi paremad kui seal “ajateenistuses käinud tohlakad”
Ja selle paganama sõdimise koha pealt olen ka väga nõus, et see on maailma mõttetuim asi üldse 🙂
Superluks maailmavaade on sul ikka !!!!
Tubli ja tark naine !
Edu sullle,
ja kannile musi 😉
Kas annab enam paremini MINU arvamust kirja panna. No lihtsalt 5+ sulle, Mariann.
Jah, kui keegi tahab sõjaväkke minna, siis mingu. Aga olles sellega viimastel aastatel lähedalt kokku puutunud, siis sõjaväkke võetakse ka VÄGA haige seljaga ja mees on toodud pm kanderaamil metsast välja. Pigem nagu piinalaager.
Õnneks oma mehe ma päästsin sellest jamast ära ja ise ei läheks ammugi sinna.
See teema ajab mind lihtsalt eriri vihale.
Minu tuttavat nii mõnegi mitte väga hullu hädaga jällegi ei võetud…
Muidu oled ju väga tore inimene ja nõustun paljude sinu “skandaalsete” mõtteavaldustega, aga on ka minu mees tegevväelane ja ei ole täheldanud, et ta ei loll ega agressiivne oleks. Kõiki niimoodi ühe puuga mõõta on küll väga veider.
Samamoodi võiks ju väita, et ei ole vaja ei politseid ega enesekaitset õppida, sest kui vägivalda ja kurjategijaid ei oleks, siis elu lill ja maailm toimiks palju paremini. Reaalsus kahjuks täiesti teine ja mina tunnen ennast küll selle võrra turvalisemana, et meil on kohustuslik ajateenistus ja kaitsevägi, mille eesmärk ei ole kedagi “maha tappa”, vaid kriisiolukordades oma maad ja perekonda kaitsta.
Mis sõjaväelastesse ja nende naistesse puutub – keegi ju ei käsi võtta meest, kelle elukutse on vastukarva ja sellepärast hakata teistel lastesaamist ja pereloomist ära keelama – nojah.. Eks igaüks jääb oma arvamuse juurde.
+1
Kokkuvõtvalt – looda parimat, valmistu halvimaks.
Naised kohe kindlasti ei peaks sõjaväkke minema. Kuid sõjavähe vajalikkust/kasulikkus alahinnata praegu on nüri 🙁
Well, saan Malluka vaatenurgast aru ise mõtlen umbes nii:
Sõda on alati olnud suuremal või vähemal määral. Tegemist on puht instinktiga kus koopamees teisele nuiaga päha virutas, et ise ellu jääda/paremini ära elada. Jah, normaalsele inimesele ei meeldi sõda aga mingi loogika on sõja vältimiseks sõjaks valmistuda. Kellegil on kusagil ALATI eriarvamus mida siis masiilise vägivallaga välja elatakse.
Ajateenimine ei ole ainult metsas auku sittumine. Mina sain sealt täiesti vinge strateegilise/taktikalise nö mõtteviisi ja saadud kogemused erinevates valdkondades on marjaks ära kulunud (kui mõni ikka aru ei saa siis topograafia näiteks). Tiimitööst ma parem ei hakka rääkimagi. Näiteks meditsiin peaks olema töö meeskonnas, kuid ajateenimise käigus saad õpid seda kordades rohkem kui meditsiini õppides. Mina olen juhuslikult mõlemad läbi teinud ja tean rääkida.
Mina pooldan küll naiste suuremat kontsentratsiooni kaitseväkke, kuid samas mitte arstliku komisjoni rangemaks tegemist (mitte, et see aktuaalne oleks hetkel :P). Põhimõtteliselt küsitakse komisjonis “Kas Sa tahad ajateeniaks minna”. Ei´ga vastates nad sind julmalt kohale ei saada. Oleksin ära saanud väga lihtsalt. Ma parem oleksin oodanud kompanii kaaslasteks tublisid eesti naisi, kui põrandale kusevaid tiblasid kellest nagunii tolku ei ole millegi jaoss.
Preagu on vist paus olnud üle militaar valdkonnas 20 aasta selles valdkonnas. Vanad paberid/esemed mille koolimajast suveti kraamides leidsin andsid aimu, et õndsal nõukogude ajal toimus tsiviilkaitse vms Suhteliselt sama asjaga tegemist vist.
Igatahes lõppkokkuvõttes tagantjärele vaadatuna oli nö sõjaväes ajateenimne õppimine nagu igas teiseski koolis… ja õppida mulle meeldib. Kindlasti aitas sõjaväes õpitu kõige muu õppimisega panna aluse enam-vähem mõnusale elule mille toob kaasa endaga vähemalt kahekordne eesti keskmine palk…
Mallukas, mida rohkem ma su blogi loen, seda rohkem hakkab mulle tunduma, et sul on keeruline asjade sisulist olemust näha, põhjus-tagajärg seoseid tajuda nind mõista, et kui sa teed üht, siis sa saad lisaks teisi asju ka.
Kas sinu arvates ei ole matemaatikat ka koolis vaja õpetada, sest eksole, paljudest meist siis matemaatikud saavad? Kas sa ikka mõistad, miks on vajalik õppida neid aineid, mida sa tulevikus tegelikult kunagi kasutama ei hakka? Ajul on vaja areneda, loogiliselt mõtlema hakata, põhjuseid tajuma hakata.
Martin tõi siin väga hästi välja selle, mida sõjavägi annab – meeskonnatöö, sünergia, põhjus-tagajärg seosed jne.
Kui sina ajakirjanikuks õppisid, ma ei tea, kas sa tegid seda ülikoolis, aga kindlasti õppisid veel palju aineid, mis sinu arvetes ei olnud tihedalt sinu valitud erialaga seotud. Silmaringi laiendamine.
Lisaks kõigele, mis siin sõja kohta juba välja toodi, on sõjal ka planeeti säästev omadus. Nii koledalt kui see ka ei kõlaks, nii see on.
Tõepoolest. veidike laiemat silmaringi, globaalsemat mõtlemist ja asjadesse süvenemist tuleks kasuks. 🙂
Mallu, kas Sa ikka tead ka, kui paljusid sa selle postitusega solvasid või?:(
Mina olen üks nendest naistest, kelle võib ühte patta panna piiblihulludega(mida võrdlust üldse??) ja mõtlesin jutukest lugedes küll, et wtf, mis see nüüd on. Minu meelest võiks ka naistele sõjavägi kohustuslik olla, aga seda suts teises võtmes ja lühemat aega. Ahjaa, muide.. kas sa tegelt ka irvitasid just võrdõiguslikkuse üle? Tead ikka, et ilma selleta ei oleks sa never ajakirjanik või miskit, ja?
Sa loed siit välja seda, mida sa välja lugeda tahad. Ma ei irvita võrdõiguslikkuse üle, aga see ei tähenda, et mehed peaksid selle tõttu tegema kõike, mida naised ja vastupidi. Minu poolest ole piiblihull, ma ei pane kätt ette 😀
Naiste sõjaväkke minek võiks ikka olla vabatahtlik. Vastasel juhul võiks ju sünnitamine olla kohustuslik ka meestele kui me võrdsust taga ajame. http://www.youtube.com/watch?v=E4h6nphw9Bo
Olen täitsa päri sellega, et naistele peaks see vabatahtlikuks jääma. Tegelikult leian, et isegi meeste puhul pole mõtet sellel kohustuslikkusel, sest kui peakski päriselt meie maile sõda tulema, siis need vennad, kes enne läksid väga vastutahtmist sõjaväkke on arvatavasti ka need, kes sõja tulekul esimesel võimalusel siit minema tõmbavad.
Mis puutub nendesse ameeriklastesse ja sellesse, kuidas nad lähevad ikka neid ja noid päästma, tappes teisi inimesi ütleks ma ka, et see on jabur. See mõtlemine on jabur. Lisaks võiks nad keelata sellistel elukutselistel sõduritel perede tekitamise omale. Nagu kui nad on valinud sõdimise, siis miks neile pere? Kuidas see hea on kui naine oma lastega peab koguaeg põdema sellepärast, kas ta mees tuleb elusana ja ühes tükis koju või ei? Kuidas see hea on kui see mees ei tulegi ühel päeval koju, tekitab hingevalu oma perele ja lapsed peavad isata üles kasvama? Ma ei leia, et see just eriline kangelastegu oleks.
Palun ära ütle, et Sa tõsimeeli arvad, et kui eriolukord ja sõda peaks tulema, on kõik piirid lahti ja kõik soovijad saavad ära põgeneda.
Mehed peavad (peaksid) kindlasti käima, kui just tervis takistuseks ei ole. Olen veendumusel, et sõjavägi teeb mehest mehe (eranditega muidugi), ehkki meie “ajateenistus” on üks paras naljanumber. Lühikest aega kestab ja puhkused ja puha. No veneaegne ajateenistus oli nüüd ka liiast, aga meie oma on jällegi liiga äärmuslik. Naistel peaks asi olema vabatahtlik, ehkki ma kodu südamest imetlen neid naisi ja mehi, kes sõjaväes on. Mundris, relvadega ja ilusad. Ei ole ilusamat meest, kui sirge ja mundris mees. Kaitsjõudude paraadid vabariigi aastapäeval ja võidupühal on muidugi puhas rõõm vaadata. Sõjamasinad ja ilusa rühiga mundris mehed, kes reaalselt on mehed. See, kas keegi pooldab sõda või ei, see on hoopis teine teema. Ja noma usun, et pole kedagi, kes ütleb, et oh, sõda on nii lahe asi. Eriti praeguses poliitilises olukorras, kus nii- või naasugune sõjaoht on reaalselt olemas. Kuid ajateenistus, see on vajalik ja kindlasti õigustatud.
Mis siin äärmuslikku on? Sõjavägi on õppimine, mitte orjus vms. Ja tänapäevane õpe on ikka ülim-vinge 🙂
Sa ei põhjenda kuidagi, et miks see on vajalik ja õigustatid, kui et paraadi ajal hea vaadata
Mina olen täiesti nõus Mallukaga. Minu endine noormees käis ka sõjaväes. Läks sinna luuserina, tuli välja samasugusena. Tõesti ainukesed oskused, mida ta seal omandas oli kiiresti riidesse panek ja voodi ära tegemine. Muidu ajaraiskamine. Ma mõtlen, et eriti hull olukord on noortel peredel, kus laps on väike ja pereisa peab sõjaväkke minema. Raha teenida ta ei saa, naisele toeks olla ei saa aga see eest istub metsas, teenib Eesti riiki. On vägagi “produktiivne”.
Võib olla jah, ma ei näe sõjaväe plusse enda pimeda vastasseisu tõttu. Kuid mul on tõesti raske näha midagi kasuliku selles sõjaväes. 8 kuud passimist. Nii mõtetu, et halb hakkab.
Mis selle sõjaväe juures minu arust kõige haigem on see, et pead töölt ära minema (või noh pikk puhkus vms pannakse) ja siis lähed sõjaväkke ja saad seal sandikopikaid. Nt mehe sõber suve keskel just läks, kui enne teenis ca 500-600 euri, siis sõjaväes saab miski 100-200 (täpselt ei tea, uuest aastast pidi tõusma sinna 200 lähedale). mina arvan, et riik peaks maksma igale tegelasele samasugust palka nagu ta ka enne sai.
Olen nii nõus kui üldse saab nõus olla!
Minu arust on naeruväärne kui mees katkestab vahepeal oma haridustee (osad ka töö) kuna ta PEAB minema sõjaväkke. No miks ometi?
Ma saan aru kui noormees ei tea peale keskkooli, mida ta teha tahab ja võtab aasta vabaks ja siis läheb. Aga jälle, vabatahtlikult.
Ma usun, et kui reaalne sõda tuleb, siis palju neist meestest, kes sõjaväkke ei tahtnud minna või olid seal nö “sunniviisiliselt”, reaalselt ka sõtta lähevad. Minimaalselt.
Mina oma mehel minna ka ei lubaks.
Lõpuks tekib küsimus, miks raisata riigi raha inimeste peale, kes seda tegelikult ei soovi.
No, just.. mistõttu mu kaasa Eestist ära läks, et teda ei võetud ju siin enne töölegi kui sõjavägi käimata. Ja peale sõjaväge pole olnud enam seda töökohta.
Ei tee see ajateenistus ka igast mitte-naisest meest. Minuga hakkas hiljuti rääkima üks tüüp, kes ette ja taha hädaldas metsas käimise üle ja isegi hümni laulmine tundus tema jaoks piin. Siis veel tundus jõle uhke kah, et näe, tahavad minust meest teha, aga ei õnnestu hästi. Eks see, kas ajateenistus distsiplineerib või ei, on suhteline. Tore, kui osadele see hästi on mõjunud. Tean paljusid, kellele see pigem halvasti mõjunud on hoopistükkis ning suurepäraseid mehi neist seal küll sirgunud ei ole. Tobe on ikka öelda, et mis mees sa oled, kui aega teenimas pole käinud. Võib-olla tõesti jääb siis midagi “distsipliinis” puudu, aga laisk on nii ehk naa laisk ka pärast seda waaay liiga pikka aega maksumaksja kulul metsas ligunemist.
Ma võiks täitsa minna sõjaväkke kuna mulle meeldib aga, kuhu nad kavatseksid mu 2 aastase lapse panna? 😀 neil läheks see asi liiga keeruliseks, mina kûll ei kavatse oma last mehega ega ka kuhugi hoiule jätta et sõjaväkke minna, ei praegu ega ka hiljem. Kui ta oleks 10 aastane siis ma mõtleksin selleûle, aga jah, naistel on võimalus minna sõjaväkke praegugi niiet minumeelest midagi muuta pole vaja.
mul on veel erilise kiiksuga mõttemaailm, nimelt mu oma mees ei peaks küll sõjaväkke minema, aga kõik teised peaksid küll kindlasti ära käima! 😀 😀
naised muidugi mitte.
Minu elukaaslane pole ka sõjaväes käinud, kuigi väga tahtis minna. Aga mõlemad põlved hüpati tal korvpalli ajal sodiks ja nii ta ei kõlbanudki.
Ise kunagi plaanisin minna, täitsa paelus asi. Tagantjärgi enam ei läheks.
Aga tõesi – miks mehed siis midagi naiste vallast ei proovi? Kommentaaride järgi on mehed väga rõõmsad, kui naised ka väkke peaksid minema. Aga tundub, et nende puhul on tegemist ka noorte ‘peagi lähen väkke’ meestega, kes aina vinguks ja parem selle 8 või 11 kuud end peeglist imetleks.
Tean ka paari kutti, kes enne väge olid korralikud elupõletajad, siis aga tekkis relvahuvi ja nüüd on tegevad kaitseväes… kainelt ja asjalikult.
No vaata, inimesed on erinevad. Kindlasti on maailmas ette näidata juhtumeid, kus …. ee no ütleme, et mingi mees oli ilge naisepeksja tõbras ja siis mingi psühh sidus ta kinni ja vägistas ära. Peale seda oli see mees jumala normaalne ja üldse ei peksnud naisi. Kas me peaksime siis kõiki mehi niisama igaks juhuks vägistada laskma?
Heh, tõin ju lihtsalt näite 🙂 et pole selles väes nii hullu midagi. Tahaks ju, et keegi rindele ikka läheks? Kui idanaaber tõesti kaela peaks tulema.
Vägistamine ja sõjaväes käimine pole nüüd küll võrdväärsed. Eks samahästi võiks öelda, et väeskäik õpetab relvakäsitlemise nii selgeks, et see toodab ühiskonda mõrvareid juurde. Ma väga kahtlen, et sõjavägi kõigile meestele vägistamisena tundub. Kuigi jah, kas oli see aasta või eelmine, kui üks noormees lihtsalt koju põgenes ja keeldus väkke tagasi minemast. Sellist ehk tõesti ei peaks ‘sundima’.
Aga arvestades kui väheseks on muutunud inimeste füüsiline koormus, siis see vähem kui aastake metsas halba ei tohiks teha, ehk õpetabki mõne inimese trenni tegema. Tuleks sullegi kasuks 🙂
Sõjavägi, nagu see praegu toimib, jääb minu jaoks ikka totaalseks mõttetuseks.. okei, ma võibolla isegi mõistaks seda ühekordset sõjaväes käimist, aga mille pagana pärast peab pärast neid korduvalt kordusõppustele kutsuma? Iga paari aasta pärast keeratakse meie pereelu totaalselt pea peale, kuna mees peab minema kaheks nädalaks (okei, järgmine aasta 10 päeva) kuhugi lolli mängima või siis niisama metsas passima. Et kuidas meie selle all kannatame? Esiteks seetõttu, et kuna meespool ei tööta Eestis, siis on teda kuu jooksul kodus 10 päeva, mis tähendaks siis seda, et ta peaks olema 3 nädalat tööl, 10 päeva kordusõppustel ja edasi jälle 3 nädalat tööl ja me ei näeks teda selle jooksul kordagi. See meile aga ei sobi, mistõttu saab elukaaslane olla õppuse toimumise kuul olla tööl ainult 10 päeva, see aga omakorda tähendab, et põhimõtteliselt peame 2 kuud saama hakkama 1 kuu palgaga. Õnneks ei ole meil mingeid laene kaelas või midagi, aga kevad-suvi on ju aeg, kui saaks oma maja ehitada ja selle jaoks hoiame teenistusest raha kokku, siis iga paari aasta tagant on aasta, kus ehitus suurt ei edene, sest ega siis õppusel olemise eest sama palka maksta, mis kaasa tööl olles teeniks. Aga ometigi on ta juba KOLMANDAT korda tagasi kutsutud. Oleme üritanud sellest lollusest pääseda, kui üls laps oli meil alles beebi ja teine 4aastane ja kaasa kui pere ainus toitja, aga see polnud piisav põhjus, miks vabastada. Mehe tööandja oli nõus ka trahvi ära maksma ja ajas asja, et ta ei peaks minema, siis vastati, et sel juhul kutsutakse ta järgmine aasta uuesti, no mille jaoks? Oleks siis selle õppuse käigus midagi üliolulist, mis ta tegema peaks? Ei, ta istub lihtsalt metsas kogu selle aja maha, et kas selle jaoks tõesti peab päris inimene kohal olema? Mängigu nuppudega oma sõjamänge, aga jätku pereinimesed rahule, kes pole endale sõjateenistust elukutseks valinud!
See, et mõnele mehele meeldib käija sõjaväes aega teenimas ei tee teda veel lolliks inimeseks. Inimesed on erinevad, osadele meeldibki selline elu. Ja ega kaugele maale ei minda kohe tapma kedagi… Sa vist ei jaga sellest asjast midagi eriti..
Sa vist ei jaga üldse eriti mitte millestki midagi, kui sa sõna käia “käija” pähe kirjutad…
Ah ime end tähenärija.. Sa oled sama loll kui su tekst üleval 😀 😀
Panid praegu täiega ära mulle!
Inimene, kes ise teeb ise vahel päris naljakaid kirjavigu, ei peaks teisi küll selle alusel arvustama.
Aga ometi sa ei saa mind takistada 🙁
Pole püüdnudki. Lihtsalt juhin tähelepanu silmakirjalikkusele.
Annad mulle “aasta silmakirjalikuima eide” auhinna ka? või mis ma su tähelepanekuga nüüd tegema peaks 😀
No demagoogia for the win, kui sul sellest parem hakkab.
Täpselt minu mõtted oled siia kirja pannud! 🙂
Ja see on ka tõsi, et sõjaväest ei saa poisikestest mehed. See paar ringi jooksmist ja püssiga mängimist ei tee meheks.
Sünnitamise point on väga hea, kuna pole endal ette tulnud, siis ei mõelnud varem sellistes parameetrites., et naistel läheb see aeg enivei “kaduma”.
Aga muidu ma olen üldise kaitseväe kohustuse poolt. Lühendatult ja spetsialiseeritumalt küll. Näiteks arvan, et võidaks kogu ühiskond, kui mingi osa inimestest (ei pea olema kõik naised) saaksid meditsiinilise “alghariduse”. Kui inimesed oskaksid hädaolukorras käituda. Ühe sõbraga arutades tõi ta näiteks, et kui on kriisiolukord, siis suur osa väljaõpetatud isikutest ei saa tegeleda kaitsega, vaid peavad ohjama peatut massi. See mass ei saa aru, kes nad on, kus nad on, kuhu minema peab ja on paanikas. Kui nüüd kogu see mass oleks vähegi selliste asjadega kursis (evakueerimisega, mitte paanikas olemisega), siis saaks neid juhtida 50ne sõduri asemel näiteks 10. Ja ülejäänud 40 saaksid ohtu elimineerida.
Mingisuguse intensiivsema liiklushariduse võiks selle kohustusega siduda – kujutage ette kui lubade saamisega kaasneks reaalne juhtimisoskus. Milline WIN meie liiklusolukorrale.
Minupoolest liidetagu (nt mingi osa sellest) kuidagi keskhariduse või suvevaheaegadega, üheksa/üksteist kuud kasarmus tšillimist tundub tõesti küllalt mõttetu. Rohkem sisu, vähem vahtu!
Aga need on vait mõtted, ei pretendeeri absoluutsele tõele sellega üldse.
“Mingisuguse intensiivsema liiklushariduse võiks selle kohustusega siduda – kujutage ette kui lubade saamisega kaasneks reaalne juhtimisoskus. Milline WIN meie liiklusolukorrale. ”
Ma olen nüüd võibolla ikka päris korralik kaabel, aga ma ei saa sellest lausest küll aru. Ma käin ka praegu autokoolis, kõik kohustuslikud sõidud on tehtud, aga sellegipoolest ütles sõiduõpetaja, et tema mind eksamile veel ei laseks. Ma ei ole pidanud “reaalse juhtimisoskuse” saamiseks ajateenistusse minema.
Mis üldse ajateenistusse puutub, siis minu arust on ka üks mõttetu ajaraiskamine. Täiesti absurdsed reeglid neil seal, sest tõttöelda ei saa mina aru sellest, kas Sa oled nüüd rohkem mees, sest Su saapad läigivad paremini ja müts on sätitud õigemini, kui naabrimehel. Minu eks veetis Sidepatis 11 kuud, peale väljatulekut oli ta minu arust suurem mölakas, kui enne. Minu praegune kaasa seevastu pole kunagi sõjaväes käinud ja teab isegi, et voodi tuleb hommikul korda teha, jalanõusid viksib iga kahe päeva tagant ja minuti pealt on täpne 🙂 .
Mõistan sedagi, et kui sõda tuleb, siis peab ju keegi meid kaitsma. Aga sellessuhtes oli kuskil eelpool kõnelejal õigus – kõik on nagunii kokku lepitud juba eos. Nii et pigem, kui tuleb sõda, siis varjun pommivarjendisse või jumalteabkuhu 🙂
mina saan väga hästi aru sellest sõiduoskuse võrdlusest.
see et sul on kohustuslikud sõidud tehtud ei anna sulle veel sõiduoskust, paljud inimesed kel load isegi olemas ei oska lihtsalt sõita. teemast korralik möödakalle, aga mainin ruttu ära lihtsalt.
Mina arvan, et sojavaes peab käims. Meesterahvas igal juhul. See opetab distsipliini ja endaga hakkamasaamist. Minu arust on tänapaeva gymnaasiumilopetjad noormehed ysna memmekad ja saamatud. 8 kuud elukooli kuluks enamusele ära. Peale selle on meessoost kodanikule ajateenistus ka põhiseaduses kirjas olev kohustus riigi ees. Jah sõda on kole, olen sellegs nous. Aga see ei tähend, et eestit sojad tulevikus see ei puuduta ( moelge kasvoi ukraina olukorrale..) ja me peame suutma ennast vajadusel kaitsta ja kamba memmepoegadest hipsteritega seda ei tee, kes pole sojavaes kainud ja ei oska relvaga midagi teha. Naist ajateenistusr ma ei poolda. Naise psyhhika pole juba tapmiseks loodud. Mingid kursused jah, oleks ok. Aga naised on ikkagi elu hoidjad, mitte votjad. Las relvadega mollamine jaada meestle.
Just täpselt minu mõtted! Jube on vaadata neid siidikäppadest memmepoegi :S
Kordan veelkord, kui ei oleks sõdijaid, ei oleks ka sõda. See, et mehed on tänapäeval memmekad.. No ma ei tea, ei oska kaasa rääkida, sest ei tea üjtegi memmekat. Küll tean aga sõpru, kes käisid aega teenimas, tulid tagasi samasugusena nagu enne (kae nalja, kõik ei ole enne ajateenimist idioodid, kes ei oska pükse kokku lappida ja metsas augus kükitada) ja räägivad, kuidas see oli suurim ajaraisk nende elus.
Kui tädil oleks rattad all, oleks ta omnibuss. Nii kaua võiks mees oma riigi eest tahta seista.
‘Kui ei oleks sõdijaid poleks ka sõdu.’ Sa oled vist idioot. Esiteks ajateenimiskohustus on Eesti riigis kohustuslik. Teiseks, mis saab siis kui vene väed marsivad Eestisse ühel hetkel sisse? Siis poleks kedagi, kes seda rikki kaitseks. Kolmandaks kas sa oled käinud sõjaväepataljonis. Mina käisin seal avatud uste päevadel ja seal ei olnud lollid töllakad, vaod korralikid haritud inimesed, kes olid viisakad ja kohusetundlikud. Sul on see mood kirjutada asjadest ainult ühe vaatenurgaalt.
Kordan ennast – see on minu blogi, mistõttu ma kirjutangi asju ENDA VAATENURGA ALT 😀 Tuleb üllatusena või?
Ometi teistel nagu pole õigust oma arvamusele, kuigi sa seda postituse lõpus KÜSID. Et oodatud on siis ainult sinuga ühtivad arvamused?
Muidugi on, aga sa ei saa mulle ette heita mu vaatenurka.
Vaatenurk on vaatenurk ja fakt on fakt.
Antud juhul on fakt see, et kui poleks sõdijaid, otsustaks Eesti riigi peavaenlane nr 1, et ta tahab Eestis omale. Siis ta tuleb ja võtab. Pole kedagi, kes ütleks, et ‘jou, see pole üldse okei.’
Praegu neid ütlejaid on. Ja seega vaenalne enne tulemist mõtleb, kas see tasub end üldse ära. Ehk jätab tulematagi.
Ma ei usu, et Venemaa mõtleks, et klge, täiega sõdiks Eestiga, aga neil on ju KAITSEVÄGI! Ärme sinna lähe!
“Teiseks, mis saab siis kui vene väed marsivad Eestisse ühel hetkel sisse? Siis poleks kedagi, kes seda rikki kaitseks.”
Kullakene, kui Vene väed Eestisse marsivad, siis pole selle paari Eesti sõduriga küll midagi peale hakata 🙂
Sellepärast meil ongi paar sõdurit, sest sõjaväekohuslastest ainult 20% mehi on meil selleks kõlblikud millegipärast…
Distsipliini ja endaga hakkamasaamist peab õpetama ikka kodu, vanemad, või kui sealt ja neilt seda ei saa, siis õpetab elu. Mitte tingimata sõjavägi. Mees on mees ka enne sõjaväge. Loru võib saada meheks sõjaväes, kuid mitte ilmtingimata.
Jah, ka minu mees ei ole sõjaväes käinud, kuid ta oli ka mees enne seda. Palju enam, kui nii mõnigi, kes selle tee läbi on käinud.
Ja asi polnud selles, et ta oleks hirmsasti eemale hoidnud. Ta oleks sõjaväe hea meelega läbi teinud, sest teda huvitavad relvad jne, aga kahjuks andis sõjavägi talle selle lühikese aja jooksul, mis ta seal viibida sai vaid eluks ajaks rikutud tervise, sest ei arvestatud in varasemate spordivigastustega.
Mina arvan, et mehed peaksid ikka ära käima. Kuigi jah, nagu laste suvelaager on see ajateenistus meil siin Eestis, võiks karmimaks muuta ja see koduvahet jalutamine tuleks ka ära jätta. Saavad vähemalt memmepojad emmest võõrutatud, neid on järjest ja järjest rohkem, muide.
Naistele vabatahtlik, nagu hetkel vist ongi, et kui tahad, siis saad minna. Isiklikult ma ei tahaks, kuna ma olen füüsiliselt meesterahvast ikka nii palju nõrgem, et ei jaksaks nendega seal sammu pidada, seega poleks mõtet sinna nutma ja vinguma minna. Mehelikumad ja tugevamad naised aga – kui soovi on, andke takka!
Oma pojale kindlasti soovitan minna, omad valikud tuleb muidugi inimesel endal teha. Need, kes kooli pooleli jätavad, jätaksid suure tõenäosusega selle nkn pooleli ka ükskõik mis muul põhjusel. Kes tahab õppida, see õpib igal juhul edasi.
Njaa. Kui mu arvamus enne veel Teist, kui blogijast oli positiivne, siis peale seda kirjatükki langes see kolinal. Lollid, ajudetta jne öelda sõdurite kohta on kitsarinnaline. Sama hästi võid kohe mõne vabadussõja veterani juurde minna ja ta pimedasse auku saat, sest ta on olnud lihtsalt üks värdjas kes on tahtnud tappa.
No eks see riik ju õhutab mehi sinna minema, öeldes, et see on suurejooneline ja uhke värk. Mehed lähevadki. Ma ei ütleks, et ta on värdjas, kes on tahtnud tappa. Oli ju ka see teine võimalus, et lihtsalt loll.
Minu tutvusringkonnas on paljud mehed käinud välismaal sõdimas. Ja kõik on tunnistanud, et ei minda sinna riiki teenima vms, minnakse raha pärast.
Jah, seda ka, et perele raha teenida.
Njaa, jällegi ütleks, et ilmselgelt olete te inimene kes oskab vaadata asju ainult ühe mätta otsast. Tänu neile LOLLIDELE saad sina siin täna idiootsuseid kirjutada. Lisaks on näha,et sa ei tea absoluutselt mida reaalselt sõduri elu endast kujutab.
Nii, kuidas need lollid aitavad mul praegu neid ridu kirjutada? Mulle tundub, et sa ajad mingit ajupestud kelbast. Kui riik tahab sõda, siis see ka tuleb. Sõja tulemused ei olene sellest “kelle sõdurid on paremad” tulemused on ju enivei kokku lepitud. Või tuleb see ka sulle uudisena?
Ee… võibolla sul on Eesti Vabariik tänu sellele, et keegi oskab oma riiki kaitsta? Nii lühinägelik arvamus, et valus hakkab.
Mitme mätta otsast sa ise siis oskad asju vaadata? 😀
Nõustun ka!
Inimene peab ikka äärmiselt rumal olema, et sellist arvamust meie meestest(ka langenutest) ja ajateenistusest omada. Meeletu pettumus! Kunagi ilmselgelt peab ta oma sõnu sööma!
Olen nõus, et naistele ei peaks seda kohustama. Siiski peaks mainima, et tõepoolest sõjavägi teeb meheks. Minu mees oli enne sõjaväge kohutav mölakas ja teda ei huvitanud keegi muu peale tema enda. Nüüd on ta teistega arvestav, väga armastav ja hooliv inimene, kes on samuti distsiplineeritud ehksiis ma ei leia nt tema sokke kuskilt maast. Mu vendki sai sõjaväest korraliku distsipliini. Võiks öelda, et isegi hullema, kui mu mees. Kaldusin ka teemast kõrvale, aga ei suutnud mainimata jätta 🙂
Nojah, mina ei võtakski endale mölakat meheks ja siis ootaks kuni temast “sõjaväes mees saab”, nii et tõesti ei oska kaasa rääkida 🙂
Me polnudki ennem sõjaväge temaga suhtes, vaid head sõbrad.
Üritad selle postitusega välja vabandada, et su enda mees selline pussy on ja sõjaväes käinud pole?
Miks ma peaksin seda “välja vabandama” kui ma väga selgelt põhjendan oma arvamust, miks ma leian, et see on ääretult ebavajalik. Muuseas, suure tõenäosusega oleks ka minu mees sõjaväkke läinud, kuid tervisekomisjonis leiti tal suur kasvaja, mistõttu ta vabastati sõjaväest terveks eluks. Pussy ma ta kohta küll ei ütle, sest meheks teeb inimese ikka mehena käitumine, mitte kuskil 9 kuud püssi hõõrumine ja mingi psühopaadi ja võimujanus “ülemuse” orjamine.
Kas sulle ei tundu, et sa pingutad oma negatiivse suhtumisega selles teemas pisut üle? Kuna sa ise ei ole kaitseväes aega teeninud, siis oled sa arvatavasti oma nägemuse sellest saanud mõne seal viibinud meesterahva käest. Muidu sa ju ei kirjutaks, et ajateenistuses toimuv on sealhulgas “9 kuud püssi hõõrumine ja mingi psühhopaadi ja võimujänus ülemuse orjamine”. Ma ei usu, et ajateenistuses on ülema-alluva suhe halvem kui tsiviilmaailmas, s.t. näiteid leidub seinast-seina. Kahju, et sa näed või arvad ajateenistusest nii ühekülgselt, seal on palju-palju muudki kui lihtsalt lahingõpe. Tavaliselt minnakse kaitseväkke vanuses 18-21, mil – olgem ausad – on enamik sinna minejatest täielikult poisikesed, kelle jaoks on tavaliselt ainult “mina ja maailm”. Ajateenistus aitab tavaliselt muuta inimese maailmavaadet vägagi palju ning seal õpitust on eelseisvas elus väga palju kasu. Kui mõni sinu tuttav on sulle väitnud, et temal ei olnud ajateenistusest kasu, siis ei ole see ajateenistuse probleem, vaid ikka inimese enda. See on samasugune suhtumine, et miks me koolis matemaatikat õpime, meil ei lähe seda ju kunagi vaja. Sa vaatad vist teemale pisut must-valgena. Soki nõelumine -20 kraadi juures kaevikus endal hambad vihast ristis ei tähenda, et sa õpid -20 kraaadi juures sokke nõeluma, vaid seda, et kui edaspidises elus on sul keerulisem olukord, siis sa tuled sellega kergemini toime. Olles ise ajateenistuses käinud, soovitan ma kindlasti kõigil seal ära käia.
Ahjaa ma ei tea ühtegi tuttavat, kes kahetseb ajateenistuse läbimist, enamus kes seda hukka mõistavad, on seal mitte käinud. Inimene, kes ei oska leida ajateenistuses midagi kasulikku, käitub tõenäoliselt samamoodi ka tsiviilis ehk siis teen ainult seda, mida tahan või meeldib, ülejäänu on mõttetu.
PS! Eespool sa kirjutad, et “…siis, kui riik tahab sõda…”. Ükski riik ei taha sõda, sõda tahavad teatud inimesed!
Minu arust ka see aja rasikamine. Pûherdad muda, ronid metsas ja puhastad oma pûsse. Oled 9k-1a reaalsest elust eemal. Kui oled koolis, siis haridustee katkeb ja vãhesed jàtkavad peale seda koolis káimist.
Jep, kui tahad nii väga oma distsipliini arendada, siis loe selle kohased raamatuid 😀
reaalsest elust eemal? ei sellist asja pole vaja küll karta et poisid kuhugi karpi kinni topitakse ja 9 kuud välja ei lasta. oleks see vaid nii. mu ema nt ütleb, et kunagi kui sõjaväkke (vene sõjaväkke nö kus mehed ikka aastaid ära olid ja isegi kirjutada koju ei saand, k.a minu isa nt) poisikluti saatisid, siis tagasi tuli ikka mees, tänapäeval saadad poisikluti ja tagasi tuleb vahet samasugune poisiklutt, vahest isegi tüdruk….
tänapäeva sõjaväes saavad kutid juba vahel isegi esimese kolme kuu jooksul 4 korda päevas koju. kirju ei saadeta, sest 24/7 on võimalik telefoni otsas rippuda. (ärge vaielge, et ei saa, mul eks käis sõjaväes ja nende 9 kuu jooksul polnud vist päevagi kus ta poleks helistand mulle)
süüa saavad vähemalt korralikult, sest minu eks tuli loodetud vormis kuti asemel tagasi 20kg raskemana, ja kahjuks mitte lihasmassi arvelt… öelge muidugi, et ise süüdi et trenni ei teinud. on jah, aga kurb on see, et nad EI PEAGI seal trenni tegema. nagu, at all..
nooremana ma isegi mõtlesin et lähen sõjaväkke, aga kui ma nägin et minu kõige laisem ja lodevam sõbranna end sealt suurema vaevaga läbi lohistas ja kutsus mindki umbes nagu shopingutuurile, siis sain aru et pole vast koht kus end vormi viia ja end leida.
kokkuvõttes, tänapäeva sõjavägi lamp.
ja kui tulevad nüüd vaidema poisid ja tüdrukud, et sõjavägi on raske jms, siis sattusite ilmselt lihtsalt saama rühmaülema, kes iga päev pahad päevad olid…
kirjavigadest puudust pole, ups noh.
Kuidas on see 24/7 telefoni otsas rippumine kui päevas korra lastakse telefoni juurde, et omakestega ühendust pidada. Ja sõduri baaskoolituse (enamjaolt kolm kuud) ajal ei lasta kedagi linnaloale, ainult sportlased saavad käia treeningutel. Miks sa lahmid?
No oma sugulaste pealt olen näinud, et see kes on sõjaväes käinud on ikka korralikult muutunud ja on ikka mees. See kes aga käinud pole, nojah… Nagu palun, minge.
Naistele ei peaks see kohustuslik olema, kes läheb see tahab. Mina ise sooviks küll minna, aga mitte siis kui sinna tuleb ka kohustulikus korras paras ports plikasi igisema ja vinguma.
No siis see on nende inimeste enda probleem, et nad ise normaalseks ei osanud hakata. Mina tean väga paljusid, kes ei ole käinud sõjaväes (nt mu enda mees) ja ma küll ei oskaks öelda, et mis see metsas auku sittumine teda paremaks meheks peaks tegema.
Mina olen ka kahekäega selle poolt, et poisid võiksid ikka sõjaväes ära käija.
Aga naistel ikka vabatahtlik nagu praegu ongi 🙂
käia*