Homme kirjutan meie spa reisist, aga ma sattusin arvutist meie Tenerife reisi pilte vaatama ja…Appi, kuidas ma tahaks Tenerifel olla. Okei, ma ei ole valiv – igasugune soe koht, kus saab rannas vedeleda sobiks hästi. Aga kui valida saaks, et mine kuhu iganes, siis läheks just Tenerifele.
Öeldakse, et pane oma unistused sõnadesse ja siis need saavad täide? Noh, olgu siis öeldud, et viigu need õndsad jumalad mind soojale maale! Palun!?
Aga mis teie praeguse hetke suurim unistus on? Kui saaks ÜKSKÕIK mida valida?
69 kommentaari
Ma unistan praegu vabast päevast (ülehommmeee), natuke kaugemale mõeldes sellest, et uus töö saaks kiirelt käppa ja enam seda rohelise tunnet poleks, siis tahaks kuhugi kaugemale reisida ja natuke teisi kultuure avastada, tegeleda oma hobiga ja ning leida lõpuks oma kutsumus elus… Huh, mõtlesin, et mul ei olegi nagu mingeid unistusi hetkel, kõik kuidagi seisab liiga paigal, aga näed, midagi ikka on. Tahaks, et mu elu läheks õigetele rööbastele. Ahjaa, et mitte nii egoistlik olla, võiksid pereliikmed ka oma mured korda saada. Lähedaste õnn teeb ennastki rõõmsaks.
Minu hetke unistuseks on leida sõbrantse ja lihtsalt tuttavaid, kellega vahel kohvitada, väljas käia. Võõras riigis on see raske, eriti kui puuduvad hobid.
Ma annaksin pool oma elu, et umbes aastaks aeg maha võtta ning Lõuna-Ameerikas reisida. Boliivia, Kolumbia, Peruu, Ecuador jne… Ma olen andnud endale tähtaja, et enne 30ndat teen ma selle teoks 😀 Nii et natuke üle viie aasta on veel aega.
Peaks vist lotot mängima hakkama, ehk siis võidaks mingi summa 😀 Kui ikka suurem summa oleks koos, siis ei kahtleks sekundikski.
Minu suur unistus on see, et keegi leiaks väga kiiresti ravimi vähile ja ebolale ja et maailmas oleks lihtsalt natukene rohkem rahu 🙂 Endale pole küll midagi hetkel soovida peale selle, et kõik kallid inimesed ja ka mina oleks terved ja õnnelikud ja elaks hea pika elu 🙂
PS! Koolijütsina tegelikult tahaks, et töö natukenegi kergemaks läheks, 9. klass ikka täitsa raske 😀
Mul on suur hea meel näha et enamus inimeste unistused on täidetavad ja ilmselt täituvad varem või hiljem 🙂
Minu unistus on ka praegu et saaks see maja ehitus ükskord ometi valmis, saaks normaalselt elama hakata 😀
Meilile kirjutamine kahjuks ei aitaks mind kuidagi, aga tänan. Tartus elan ja mulle on soovitatud ka paremaid perearste, pole end kokku võtnud ega helistanud neile lihtsalt, et uurida kas nad võtavad uusi patsiente.
Aga miks sa depressiooniga üldse perearsti ust kulutad? Selleks on psühhiaatrid. Perearst võib mingi antidepressandi või rahusti hambusse visata küll, aga seda üldjuhul SOS-korras, kui olukord on hull ja psühhiaatri vastuvõttu ei jõua ära oodata.
Ja sinu arvates psühhiaater ei kirjuta antidepressante välja?
Ütles, et perearst võib kirjutada, mitte seda, et psühhiaater seda ei tee. Saan aru, et depressiivne oled ja nii, aga see ei ole põhjus teiste peale vihastamiseks, ülbitsemiseks ja nõme olemiseks. Jaanson& Lääne on tip-top koht muidu.
No perearst kirjutab ainult tablad, psühhiaater suunab sind ka teraapiasse, mis on vähemalt sama tähtis, kui mitte tähtsam kui tablad. Deprekast on muide lahti saadud ka vaid teraapiaga, aga ainult tabladega on võimalik vaid edasilükkamine. Kõik oleneb depressiooni sügavusest muidugi. Ja psühhiaater, erinevalt perearstist, on koolitatud sind monitoorima, kui üks tablett ei sobi, on tal juba vähemalt mingi aimdus, kuhu poole edasi liikuda, mitte lihtsalt katsetamise teel järgmisi proovida. JAH, ma tean, mis tähendab depressioon ja kui raske on sellega asju, eriti uusi asju, eriti eriti teiste inimestega suhtlemist puudutavaid asju ette võtta, aga see ON võimalik, seda tean ma ka. Omast käest. Kui sul pole sõpra või elukaaslast, kes su konkreetselt kätt pidi psühhiaatri juurde tassib (mul ei olnud), siis sul TULEB see samm ise ette võtta. Võid võtta seda kui vältimatut sammu oma elu päästmiseks või kui oma kohust ühiskonna ja oma sündimata (ma loodan, et mitte juba sündinud) laste ees, olenevalt mis sind rohkem käima tõmbab. Ja sa saad sellega hakkama. Jõudu!
Neiu, kui sa lugesid kuskilt välja ülbitsemist, siis vaid seetõttu, et sa tahtsid seda välja lugeda, sest nii ei olnud minu öeldu sugugi mõeldud.
Ma tean, et niisama istudes see kuskile ei kao. Okei, sa oled olnud depressioonis, aga sinu jutu põhjal otsustades ei suuda sa sellegipoolest mõista teisi, kes sellega vaevlevad. Depressioonis inimesele ei ole mõtet öelda, et niisama ei juhtu midagi, keegi ei tõmba sind sellest august välja. Usu, ma TEAN seda. Samuti on väga nõme öelda depressioonis inimesele, et on MÕTTETU unistada. Mõtleks, et kuna oled ise sama läbi elanud, siis sul on vähe rohkem taktitunnet ja tead, mida oleks sobilik öelda ja mida mitte.
Kail, palun ütle, mis on minu kohus ühiskonna ees? See tundub mulle lihtsalt nii ebaõiglane, et ma ei saanud ise valida, kas sündida või mitte ja siis on mul järsku mingi “kohustus”. Mul on elukaaslane, kellel pole ilmselt aimugi, mis toimub, ta liiga noor ja sinisilmne.
Märgin ära, et ka eelöeldu ei ole mõeldud ülbitsemisena ja ei ole öeldud vihaga, juhuks kui keegi peaks end puudutatuna tundma.
Ma ei tunnista tegelikult ise ka mingit selles mõttes “kohustust” kellegi ees, panin selle oma kommentaari, sest mõni inimene on rohkem orjahingega (no vabandust, aga nii on) kui mõni teine ja suudab pigem teha asju, mida ta tunneb, et PEAB, st, keegi väljastpoolt ütleb talle, et peab. Samas, kui inimesel on juba lapsed, siis seda ma tunnen küll, et siis tal on kohustus oma laste ees end vähemalt püüda terveks teha, sest nemad ju ka ei palunud sinu lapseks sündida, su enda sõnu kasutades. Aga ma panin ülal olevasse kommentaari kirja ka teise variandi, mis minu enda puhul mõjus, ehk abi otsimine oli vältimatu samm mu enda elu päästmiseks, see oli lõpuks see, mis mind liikuma pani.
Ma ilmselgelt ei ole mingi psühholoog, seega mu ettepanekud siin ei ole üldse poliitkorrektsed jne, aga minu puhul mõjus ka see, et ma suhtlesin siis ka teiste, veel hullemas depressioonis inimestega ja ma nägin kõrvalt, millises nõiaringis nad on ja kuidas ennast hävitavad ja ma mingil hetkel kuidagi nagu “ärkasin” ja tundsin, et persse, ma ei ole ju nii nõrk! Ja ma ei taha samamoodi “lõpetada”. No lõpetanud ei ole neist õnneks keegi, nad suutsid samuti kes kuidas oma parema äranägemise järgi oma kõige hullemast keerisest välja tulla, õnneks! Nii et v-o veits irooniline soovitus: suhtle rohkem depressioonis inimestega!
Ja mina ei arva üldse, et sa ülbe oled vmt, ma lihtsalt tundsin vajadust püüda sind motiveerida midagi ette võtma, st abi otsima professionaalidelt, kuigi endale sobiva psühhiaatri/terapeudi leidmine võib ka aega võtta, aga see on seda väärt, see ongi see, mis ma lühidalt tahtsin öelda 🙂
Tegelikult ei olnud see Neiu, kes ülbitsemisest rääkis ja hiljem oma kogemusest kirjutas, üks ja seesama, lihtsalt kokkusattumus nime poolest 😀 Ma olen see, kes oma kogemusest rääkis. Ei tea, kas keegi üldse loeb neid kommentaare veel, aga ma tahtsin lisada, et ma tean VÄGA TÄPSELT, kuidas need sõnad depressioonis olevale inimesele mõjuvad. Mulle on öeldud täpselt samamood, tegelikult mitmeid kordi hullemini ja valusamini ja tänu sellele ma hakkasin end lõpuks muutma. Jah, tekib küll tunne, et mis mõttes keegi haigele inimesele nii ütleb, mis mõttes ei mõista, mida ma tunnen, kuidas ometi nii taktitundetu jne jne jne. Absoluutselt. Kuid ma ei arva, et “pole mõtet depressioonis olevale inimesele öelda, et niisama ei juhtu midagi”. Minu puhul viis see selleni, et mind tabas lõpuks mõistmine. Sa ütled, et saad sellest aru, aga tegelikkuses pole see sulle nii kohale jõudnud, et sa tõesti aru saaks, et see on SINU taga kinni. Usu mind. Kui sa tõesti aru saaks, siis oleks su jutt märksa teistsugusem. Küll sa ükskord näed 🙂
Sa rebisid selle unistamise mõttetuse kontekstist täiesti välja. Väga tüüpiline depressiooni puhul, tean, millest räägin, sest olin täpselt samasugune ja käitusin/rääkisin täpipealt samamoodi. Unistamine ei ole mõttetu. Unistamine millestki, mis on tegelikult kättesaadav või vähemalt osaliselt kättesaadav (mõnel juhul ju ei saa deprekat lõpuni välja ravida) on mõttetu, sest see paneb su mõtlema, et see on nii kaugel ja pole mõtet enam üritada. Sa sisendad endale selle unistamisega ja tervenemisele unistuse staatuse andmisega, et see on kättesaamatu ja ületamatu. Seepärast ongi mõttetu. Peaksid pisut muutma oma mõtteviisi ja seda, kuidas sa oma asju oma peas sõnastad, sest see loeb lõppude lõpuks ikka väga palju. Ma tean, et sa tõlgendad seda juttu taas taktitundetu ja sobimatuna, aga päriselt, selline jutt, et “unistan, et mu depressioon ära läheks” on ju tühi jutt. Võib-olla on sulle siis teistsugust lähenemist vaja, aga minule mõjus just selline raputamine. Soovin sulle palju edu ja jõudu 🙂
Niisama istudes ja unistades ei kao depressioon kuhugi. Ise olen ka lapsest saati depressiivne, suitsiidne ja seesmiselt väga probleemne olnud, lõpuks rääkisin perearstile (kes määras esialgsed ravimid) ja elukaaslasele ning panin psühhiaatri juurde (Raja 31 kliinik) aja kirja. Seal kiideti perearsti valitud ravim heaks ja muuhulgas suunati kliinilise psühholoogi juurde, kellega koos mind ravima hakkasime. Olin nii halvas seisus, et jutuks tuli isegi mu psühhiaatriakliinikusse sisse võtmine. Mis sai? Mul pole pool aastat enam kordagi enesetapumõtet pähe tulnud, musti auke, kuhu vajuda, on kümneid kordi vähem. Ei uskunud ka, et mingid rohud või teraapiad aitavad (oli sõpru, kes mulle seda korrutasid), aga nüüd, kui võrdlen praegust enesetunnet jms eelmise aastaga olukorraga, on vahe meeletu. On mõttetu unistada millestki ilma, et selle täitumiseni ise ühtki sammu teeks. Keegi teine ei tule sind päästma või mustast august välja tirima.
Just.
Just eile mõtlesin, nii äge oleks, kui ütlen oma unistuse välja ja siis see juhtubki!
Igatahes tahan mina saada oma autojuhiload lõpuks tehtud. Mul ei ole küll palju jäänud, aga raha pole, et saaks end kokku võtta ja see ära lõpetada 🙂
Lohutuseks seegi, et kaua tehtud kaunike… Kuigi mis nendes lubades nii kaunist ikka olla saab 😀
Mina soovin, et mu pulmapäev oleks käes või siis paar mõnusalt närvesöövat päeva enne pulmi ja et kõik läheks nii nagu ma unistan ja planeerin.
Ma soovin praegu, et disk mu selgroos õigesse kohta tagasi läheks ja et iga samm ega liigutus põrguvalu ei teeks. Kõik muud unistused on tagaplaanile jäänud hetkel…
Tahaks imerohtu, mis mu depressiooni ära võtaks. Siis võiks jälle elada ja muudest asjadest unistada.
Ma tahaks ilusat naeratust! 🙁 olen üks neist, keda on õnnistatud kohutavate hammastega..muudkui lagunevad. Hambaarst on ikka nii kuramuse kallis siin Eestis. Praegu jõudumööda käin…kogun veidi raha, lasen midagi teha ja uuesti kogun jne, kuid noore inimesena olen päris hirmul. Olen kuu aega noorem, kui sina Mariann. Enne 19 a saamist olin ikka tihe külaline arsti juures..tasuta ju…kahju, et seda võimalust enam ei ole 🙁
Minu suur unistus on oma 9-aastane õde suvel Pariisi Disneylandi viia (meil 11 aastat vanuses vahet). Sai temaga enne kodust ära kolimist kokku lepitud, et kui koos reisile läheme siis just sinna.
Tegelikult on unistus täitsa täidetav, jaanuarist hakkan juba reisi maksma, aga lihsalt tahaks et aeg natukene kiiremini mööduks. Ei jõua ära oodata seda hetke, kui saan talle sünnipäevakaardi juurde piletid ja kirjakese pista, et vot nüüd saab ühe pisikese tüdruku soov teoks.
Suurim unistus on vabaneda depressioonist. Olla see, kes ma tegelikult võiksin ja suudaksin olla, kui ma selles igavesti lõputus mustas augus ei istuks. Kui see kaoks, läheksid ka muud unistused täide.
Kas ravimeid ei ole proovinud?
Proovisin kunagi kui olin mingi 15 või 16. Need ei muutnud midagi. Nüüd olen 22 ja asi on läinud ainult hullemaks. Ei kujuta ette, mida teen kui elukaaslane aega teenima läheb. Kuidas kõik need kuud täiesti üksi üle elan.
Kas ikka tead, et neid on sadu erinevaid. Suur tõenäosus, et ühed sulle ei sobi on täitsa olemas – siis tuleb arstiga rääkida ja ravimeid muutma.
Loomulikult tean. Aga kas sina tead, et need kõigile ei mõjugi kahjuks?
Lisaks sellele olen ma inimene, kes käib arsti juures väga suure vaevaga. See minek võtab alati aega nädalaid või kuid. Loomulikult peaksin ma minema ja uuesti proovima, rääkima ja ravi saama, aga kõik nõuab nii suurt pingutust. Lisaks sellele on mu perearst nõme inimene, kes mind on alati maha teinud.
Mul ei ole ka toetavaid sõpru, kes mind aidata ja tagant utsitada võiksid.
No ma näen su meili, ma võin sulle iga teisipäev kirjutada, et KEBI ARSTILE!! Kas sa elad tln võu tartu? Saaksin sulle sebida otse kontakti teisele arstile ka.
Lapse saamist ei saa vist unistuse alla kirja panna… Teine varjant, et saaks juba oma kodu hakata ehitama. Kolmas varjant oleks ka sõita soojale maale- ära siit väsimusest, uut jõudu ammutama. Pime aeg on nii kurnav. Ideaalne oleks Itaalia või Hispaania.
Kunagi unistasin minagi silmade laseroperatsioonist, aga viimased aastad väga ei mõtle sellele. Mul pole muidugi suur miinus ka, aga siiski (üks silm -1,25 ja teine -1,5).
Hetkel unistan, et oleks piisavalt raha, et uut autot osta. Ega siis lotovõit paha teeks.
Minu suurimad unistused on oma maja pluss mõnus reis Hawaiile tervele perele.
2 miljardit eurot.
Mina unistan, et mu kallis mees saaks sealt pagana sõjaväest minema ja saaks hoopis kodus oma raseda naise eest hoolitseda.
Just täna mõtlesin unistuse peale kui polnud veel kohutavat uudist saanud, enne ei olnud unistusi aga nûûd on ùks suursuur unistus – saada kokku 300 eurot. Eks abikaasa keeras ära ja jättis oma töö ja kõik muu ja mina pean nûûd järgmise kuu ûle elama ûksinda, järgmine kuu pole sûûa lapsele pakkuda, alla kahe aastast ei toida naljalt ainult kartuli ja makaroniga ära, esmaspäevast saan tööle aga praegust probleemi see ikka ei lahenda, elisa kaebab inkassosse kohe ruttu kui nad ei saa mida tahavad ja korterist visatakse ka välja, uskumatu et linnavalitsus ei aita isegi, leiavad muudkui vabandusi, sellise ûhe lolli mehe ja idiootsete seaduste pärast saab kellegi elu rikutud, 300 eurot, uskumatu lihtsalt 🙂
Kuule, kui sul tõesti häda nii suur, kirjuta mulle!
unistan, et saaksin päris oma korteri… ei taha üüri maksta 🙁
Lühidalt öeldes lotovõit 😀 See lahendaks päris paljud mured…
Aga ennekõike sooviksin, et mu armsal kassil saaks suu korda. Tal on pidevalt igemepõletik, mis tekitab suuri haavu ning ei taha kuidagi taanduda, raha on sinna alla juba päris räigelt pandud (need summad pole probleem ning kassi tervise peale kulutada pole kunagi kahju), aga paremaks pole üldse läinud 🙁
Tahaks selle kooli ära lõpetada. Nii palju stressi ja jamasid sellega… kohutav. Ja no muidugi tahaks kuhugile kuuma päikese alla ronida ja nautida randa ja päikest.
Suurim unistus hetkel oleks oma peikaga kokku kolida. 🙂
Ajab kindlasti naerma aga hetkel unistan pikkadest juustest. Olen nimelt viimased 5 aastat poisipeaga olnud ja nüüd järsku tunnen et tahaks pikki juukseid. Uurisin isegi palju pikenduste paneks maksab ja kui sain teada et umbes 250 eur, taipasin, et pikad juuksed jäävad kaugesse tulevikku. Ma nüüd unistan edasi 😀
Just relax…ideaalis sõidaks Ibizale ja naudiks, puhkaks täiega 😉 aga kuna seda nii pea ei saa kindlasti siis unistan kasvõi ühest ilusast nädalavahetusest puhates Eestis oma kalli mehega(laps vanaema nautimas) :D! Seda “meie” aega ju ka vaja 😛
Praegune unistus on, et saaks järgmine kuu oma kalli mehega kuskile spaasse minna ja tähistada meie 5 aastat kestnud kooselu. Aga unistuseks vast jääbki. 🙁
Üks silm on -3,75 ja teine -4. 🙁 ilma prillideta olen nagu pime kana. aga -6 on ikka hullem jh
Aga miks sa läätsesid ei kasuta?
Tahaksin, et mu suhe saaks korda ja ma saaksin oma unistused tagasi.
A mis suhtel häda?
Ei teagi. Kasvasime lahku või tüdimus või rutiin või kadus armastus ära või midagi muud ja nii ta läks. Ja nüüd me ei suuda otsustada, kas on parem olla koos või eraldi (hetkel oleme eraldi). Küll aeg näitab. Tahaksin lihtsalt, et kõik saaks korda. Kas siis temaga või temata, aga et see kurb ja vale olemise tunne hingest ära kaoks (:
Piisavalt raha, et saaks kodule uue katuse … kogu perega reisida …. töölt ära tulla, poegadega kodus olla … ja lisaks poistele veel üks Minnihiir, kellele patse teha. Utoopia, aga vähemalt ilus utoopia.
Miks utoopia 🙂
Uhh. Suurim soov on saada raha, et minna silmade laseropile. Käisin kontrollis ja anti roheline tuli.. Kes aga annaks 2190 eurot.. Ohh. Nii tahaks oma pisikese plikaga (3,5) ujuma minna, nii et midagi näeks. Tahaks hommikul ärgata ja mitte oma päevi näinud prille otsida, tahaks saunas käia ja näha, tahaks vihmaga õue minna ja mitte ainult vihmapiiske prillide peal näha, tahaks lihtsalt nägijaks saada, kontrollis selgus et ilma prillideta näen vaid 5%, prillidega 60 ja max mis silmad välja andsid oli vaid 80 :(.. aga see raha raha raha 🙁
Oioi, kas sul miinused? Mul ka miinus 6, laseropp oleks muidugi super..
Meil võiks kodus remont ühe sõrmenipsuga valmis saada. 🙂
Oii, mu hetke suurim unistus on mu silmarõõm. Muu jääb küll tahaplaanile hetkel.:D
Tahaks oma maja 😀
Hetke unistus on suur karp šokolaadikomme 🙂
Küll sul on kergesti täidetav unistus 😀
Mul lihtsalt kõik muu olemas: kodu, lapsed ja reisile ka ei taha 🙂
Kuule selle shokolaadikarbi ma võin sulle saata – mul kodus mingi 10 karpi miinimum, sest mulle eriti shokolaadikommid ei meeldi ja kena oleks kellegi unistus täita 😀
Kahjuks ei saa süüa. Mu pisem piiga saab veel rinda ja ta on allergiline.
Nii, et unistan edasi 🙂 Aga Aitäh pakkumast!
Viimased poolteist aastat … lapse saamine .. ='(
Tead küll, need lapsed vanad sindrinahad, tulevad siis kui tahavad!
Soovin, et meie oma kodu remont oleks lõpuks valmis ning saaks omaette oma perega elada.
Aaahhh, see paganama remont 😀
Minu hetke kõige suurem unistus on see, et saaks kiiresti kiiresti maja valmis. Aga selleks, et kiiresti kiiresti maja valmis saada, oleks tarvis materjali ja et materjali saada on tarvis natuke rohkem raha. Ühesõnaga surnud ring ja mängime aga Bingot edasi 😀
Ma tean, mida sa tunned! Selle erinevusega, et me ei mängi bingotki 😀
Oma kodu ja raha, et see enda maitse järgi remontida ja sisustada 😀
Kui kodu käes, siis raha on AINA puudu, et täiuslik oleks kõik 😀
kuna ma laup lähen soojale maale siis hetkene unistus kooli minna:)
Oeh, ma niii kade :((
Et mul saaks juba see viimane magistriaasta tehtud. Et oleks juba juunikuu aastal 2015.